Üldinfo artikli kohta

Pealkiri: The role of educational software as a support for teaching and learning conversations. Õpitarkvara roll suhtlemise õpetamise ja õppimise toetajana.

Autor: Rupert Wegerif Professor of Education ( Open University Milton Keynes MK7 6 AA.UK)

http://www.rupertwegerif.name/

Üldinfo artikli sisu kohta

Allikas:Computer&Education 43 (2004)179-191

Eesmärk: Tegemist on uurimusliku artikliga, mis keskendub algklassiõpilaste suhtlemise toetamisele arvuti kaasabil. Keskendutakse mõistetele arvuti kui masin (objekt), mis peab osalema tegevuses kui inimene (subjekt). Püstitati hüpotees, et stimuleerimine arvutiga ja sobivalt valitud õpitarkvaraga abistab õpilasi õppimises.

Kellele: õpetajatele

Uuringutüüp: kvalitatiivne ja kvantitatiivne

Esitusviis ja arutelu

Uurimuse eesmärgid: uuriti, kuivõrd arvuti saab toetada algklassiõpilasi omavahelises suhtlemises ja aidata teadmiste omandamisel. Uurimusega tahetakse tõestada, et arvuti mängib oma tarkvaraga unikaalset rolli toetades õppimise ja õpetamise dialoogi.

Peamised konseptsioonid, kasutatud mõisted

Võtmesõnad: Koperatiivne/kollaboratiivne õppimine, algharidus; inimene-arvuti suhe; klassiruumis õpetamise parandamine; simulatsioon

Töö metoodika:

Valim koosnes 119 algklassi õpilasest.129 õpilast osales kontrollgrupis.

Eksperiment kestis ühe aasta ja viidi läbi matemaatikas ja loodusainetes. Tulemuste hindamisel lõhtuti videosalvestuste materjalidest ja transkriptsioonianalüüsist. Kvalitatiivsed andmed näitasid õpilaste õppimist kasutades dialoogi töötades ümber arvuti. Kvantitatiivsed andmed näitasid märkimisväärseid edusamme õppimises. Artiklis on ära toodud üks näide loodusainetest ja üks kodankuõpetusest.

Uuringu protseduur :

Avatud ülikoolis töötati välja tundide plaan ja IKT- põhised tegevused vastavalt loodusteaduste ja matemaatika ja kodanikuõpetuse õppekavale. Õpitarkvara oli välja töötatud varasemates uurimustes. Meeskond töötas eelnevalt õpetajatega, viies läbi diskussioone nn jututundides, valmistades ette õpilaste tööd väikestes gruppides ümber arvuti ja kehtestades reegleid selleks. Pärast seda anti ICT tunnid klassiõpetajatele, kes organiseerisid rühmatööd ümber arvuti. Täpsemateks kvalitatiivsete andmete saamiseks valisid õpetajad igast klassist kolm õpilast (2 tüdrukut ja 1 poiss) töötama arvutiklassis erinevate ülesannetega videosalvestuseks. Need rühmad tegelesid loodusteaduse ja kodanikuõpetuse küsimustega. Arvutiprogrammis täitis esimeses variandis tuutori ülesandeid kõnelev lutikas, kes juhtis õpilasi vestlema. Valede vastuste korral aga suunas õpilased virtuaalsesse laboratooriumi ja õpilased pidid pärast põhjendama, miks nad valesti arvasid.

Teine teema oli kodanikuõpetusest. Seal pidid õpilased arutama ühe poisi käitumist, kes oli varastanud. Lisaks sellele analüüsisid nad seda käitumist lähtuvalt erinevate inimeste seisukohast (poisi ema jne) ja lõpuks siis jõudsid õigele järeldusele.

Tulemused: Mõlemat gruppi nii eksperimentaal kui ka kontrollgruppi testiti enne ja pärast uurimust ainetestiga loodusainetest. Andmeid töödeldi ANCOVA-ga (analysis of covariance). Analüüs näitas, et eksperimentaalklassi tulemused erinesid märkimisväärselt kontrollklassi tulemustest (P= 0.002). Kvalitatiivsetest tulemustest järeldati, et õige pedagoogika ja õpitarkvara korral saab arvutit kasutada mitte ainult rühmatööks, vaid ka õppekavas ettenähtud teemade õpetamisel. Püstitatud hüpotees leidis kinnitust.

Viited: Viidatud on 32 algallikale

Isiklik arvamus: väga hästi organiseeritud uurimus kuna kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Valmistati ette õpetajad ja õpitarkvara pärines eelnevatest uurimustest. Õpilasi testiti eelnevalt ja pärast katseid. Hüpoteesid leidsid kinnitust. Puudusid ainult kvantitatiivse uurimuse andmed, aga selles artiklis ei olnudki see eesmärgiks seatud. Kvalitatiivsete andmete kogumiseks oli ka ainult kaks näidet. Kirjandus oli soliidne. Uurimus oli tehtud põhjalikult ja kirjanduslikud allikad olid usaldusväärsed. Väga huvitav.