ŠĻą”±į>ž’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entryˆ ’’’’’’’’ ĄF@ƒČ-\¾ 5m#_¾@WordDocument’’’’Ą @ KCompObj’’’’,wĀ@@’’’’’’’’’’’’’’0j9SummaryInformation(’’’’’’’’’’’’0ż’’’’’’’’’’’ )ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’’’"ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’$’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’*+,-./012345D’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’EFGHIJKLž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entryˆ ’’’’’’’’ ĄF@ƒČ-\¾`]ˆm#_¾@WordDocument’’’’Ą @ KCompObj’’’’,wĀ@@’’’’’’’’’’’’’’0j9SummaryInformation(’’’’’’’’’’’’0’’’’’’’’ż’’’’’’’’’’’’’’’ )ž’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’ž’’’ !#’’’’%’’’’&'(6*+,-./0’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’789:;ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ü„hWą 4e KO%&l&l©8©8©8©8©83:903:3:3:3:I: 3:ŚINS:S:S:S:S:S:S:S:ē:é:é:é:&;Ōć;Ō·<(JX€JšÕ< ©8S:S:S:S:S:Õ<S:©8©8S:S:S:S:S:S:©8S:©8S:ē:ą9ü" _¾½8×8,©8©8©8©8S:ē:S:”S: Oma olemisõiguse saavad nii eestlus kui Eesti riik üha kitsamaks muutuvas maailmas välja lunastada üksnes hariduse läbi. Selles äratundmises oleme elanud rohkem kui sajandi. Millised võimalused haridus täna õppijale, noorele inimesele annab, ja millised võimalused ta võtab? Alljärgnevas käsituses püütakse seda küsimust vaadelda mitte haridusele kui sellisele hinnanguid andes, vaid inimmeeles kujunevaid eksistentsiaalseid tähendusi puudutada püüdes. Meie postmodernistlikuks nimetatud aja vaimu keskseks iseloomujooneks on ilmutada end läbi paradokside, mis meie kõigega harjunud inimese jaoks kannavad peaaegu loodusseaduse iseloomu. Üheks hariduse paradoksidest võib pidada, et kord humaniteeti teenima kutsutud haridus ise humanistlikest väärtustest eemal Normal.dotUnknown6Microsoft Word for Windows 95@¤Ł™$@zČ©!_¾@¢”-\¾@ĀļV#_¾eĆŠĻą”±įž’ÕĶ՜.“—+,ł®0HP\dl t| „éœA yOma olemisõiguse saavad nii eestlus kui Eesti riik üha kitsamaks muutuvas maailmas välja lunastada üksnes hariduse läbiikale või poliitilistele ideoloogiatele. Sest see, kes maksab, kuulub sinna, kus paikneb võim. Kool toimib enamasti sünkroonselt oma ühiskonnaga. Industriaalse ülesehitustöö paatoses meenutasid koolid tehaseid ning lapsed matriitsi järgi vormitavaid detaile. Turumajanduse loogikas räägime me õpilase kui kliendi õigustest ja õpetaja kui teenindaja kohustest. Sest nüüd peab sellest lapsest saama kaubatootmiskettide ühiskonna heauskne tarbija. Nii võiks ju järeldada, kui arvame, et baas (materiaalne elu) määrab pealisehituse (vaimse elu). Ning alistatuna käituma jäädagi. Asjad asetuvad mõnevõrra ümber, kui võtta aluseks vaimsete protsesside prioriteet. Kogu kasvatus öeldakse alguse saavat sealt, kelleks arvame olevat inimese. Inimkäsitus on võtmemõisteks igas kasvatussüsteemis ka siis, kui me nende käsituste olemasolugi eneses ei teadvusta. Küsimusi, millega inimest kasvatades vastamisi seista tuleb, on kaks: Milline inimene on? Ja - milliseks peab ta saama? Kas suudame me teisi inimesi koheldes säilitada siin tasakaalu? Kui lähtume oma arusaamades ja tegutsemises sellest, milline inimene on, hakkab end lahti kerima järgmine loogika. Rääkida võib siin antropoloogilisest lähenemisest, kus püütakse saada selgust inimeseks olemise dimensioonidest, mille avalduseks arenguõpetused, pedagoogiline antropoloogia, humanistlik psühholoogia jms. Eesmärgistatus väljendab taotlust inimisiksuse tervikarenguks, eriti tema enesemääratluseks. Eesmärgid ei pruugi tulla mujalt, neid seavad enesele ka õppijad ise. Õpetajad ja kasvatajad ei mõjuta ega vormi inimest, vaid keskkonda, tuues siia rikkalikult õppimisvahendeid, teatmekirjandust, materjale, millest midagi teha. Õppimine ise toimub mitte niivõrd kellegi määramisel ja dikteerimisel, vaid keskkonna impulsside läbi. See, mis sünnib, on raskesti mõõdetav ning erilisi mõõdetavuse kriteeriume ei seatagi. Õpetajal on keskkonna looja, arengu toetaja ning juhtija roll. Kui lähtume oma arusaamades ja tegutsemistes sellest, milliseks inimene peab saama, hakkab end lahti kerima teistsugune loogika. Siin on aluseks kellegi pilt soovitud inimesest, nagu ta ideaalis olla võiks ja mille avaldusvormiks on mudelid, kontseptsioonid, ideoloogiad, millisena inimest näha tahetakse, nt. pädevuste kirjeldused riiklikus õppekavas. Eesmärgistatus väljendab kellegi asjaosalistest kõrgemal seisva (süsteemi, ideoloogia, ühiskonna, religiooni jm.) ootusi, asetatakse kriteeriume, ootuste täitumist püütakse mõõta. Õppija enese eesmärgid kõneks ei tule.Õpetajad ja kasvatajad mõjutavad ning vormivad inimest, keskkond on tähtsusetu, klassi seinad kõledad ja tühjad ning pingid kroonulikus rivis. Õppimine on õpetajakeskne, teadmine lähtub temast ja õpikust. Õpetajas areneb teadmine oma võimust, otse kohustus olla võimul, sest talle on sisendatud: klass peab olema pihus. Haridus ja kasvatus vajavad ideaale, sh. ka pilti, milline inimene olema peaks. Kui see pilt aga liigselt domineerima hakkab, nii et vaateväljalt kaob tegelik laps, õppija, indiviid, võetakse õppijalt võimalus saada temaks endaks, sest ta peab täitma kellegi ootusi. Ning haridus eemaldub humaniteedist. Selle vaateviisi tugev domineerimine väljendab oma sügavamates seostes inimese hirmu homse ees, ning siit lähtuvat katset kontrollida ja planeerida tulevikku ning vähendada sellega oma ebakindlust. Kergelt mõõdetavatele tulemustele rajatud haridussüsteem tingibki kvantitatiivsed reformid ning väärtused, ja hoiab niimoodi alal illusiooni, nagu oleks tulevik mõõdetav ning kontrollitav. Ent seda illusiooni on peaaegu välja naermas postmodernistlik aja vaim. Kasvatus - kas on ta inimese vabastaja või temalt vabaduse võtja? Räägitud on negatiivsest - vabadus millest - ja positiivsest - vabadus milleks - vabadusest. Mida jõulisem on pilt soovitud inimesest ja sellekohased ootused, seda tugevam on ka reglement - ja vahetunnihelinaga vallandub pais vaoshoitud energiast kisaks, jooksmiseks, vahetunnistiihiaks. See on vabadus millest. Mida rohkem oleme teadvel ja hoolime, kes on see inimene tegelikult, seda rohkem usaldame anda talle vabadust ja sellest saab vŠĻą”±į>ž’ ŠĻą”±į>ž’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.6ō9²qŠĻą”±įž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0˜ $0@LXl |ˆ ° ¼ Č ŌąčšųéyOma olemisõiguse saavad nii eestlus kui Eesti riik üha kitsamaks muutuvas maailmas välja lunastada üksnes hariduse läbiUnknownÜ„hWą De KO%&l&l©8©8©8©8©83:903:3:3:3:I: 3:ŚINS:S:S:S:S:S:S:S:ē:é:é:é:&;Ōć;Ō·<(JX€JšÕ< ©8S:S:S:S:S:Õ<S:©8©8S:S:S:S:S:S:©8S:©8S:ē:`]ˆm#_¾½8×8,©8©8©8©8S:ē:S:”S: Oma olemisõiguse saavad nii eestlus kui Eesti riik üha kitsamaks muutuvas maailmas välja lunastada üksnes hariduse läbi. Selles äratundmises oleme elanud rohkem kui sajandi. Millised võimalused haridus täna õppijale, noorele inimesele annab, ja millised võimalused ta võtab? Alljärgnevas käsituses püütakse seda küsimust vaadelda mitte haridusele kui sellisele hinnanguid andes, vaid inimmeeles kujunevaid eksistentsiaalseid tähendusi puudutada püüdes. Meie postmodernistlikuks nimetatud aja vaimu keskseks iseloomujooneks on ilmutada end läbi paradokside, mis meie kõigega harjunud inimese jaoks kannavad peaaegu loodusseaduse iseloomu. Üheks hariduse paradoksidest võib pidada, et kord humaniteeti teenima kutsutud haridus ise humanistlikest väärtustest eemaldub, niipea kui temast on saanud süsteem. Säilinud on need veel üksnes retoorikana õppekava preambulas, õpetajate täiendõppe sissejuhatavates loengutes ning ka mõne tegu ja sõna kooskõlas hoida suutva õpetaja töös. See äratundmine on ellu kutsunud hulgaliselt dissertatsioone ja terve omaette kirjanduszanri - kooli kriisikirjanduse, aga ka alternatiivpedagoogika kui sellise, mis tegelikkuses tähendab enesele eluõigust otsivat pedagoogilist mitmekesisust ühe ja ainuõigeks kuulutatud lähenemise kõrval. Kohalidub, niipea kui temast on saanud süsteem. Säilinud on need veel üksnes retoorikana õppekava preambulas, õpetajate täiendõppe sissejuhatavates loengutes ning ka mõne tegu ja sõna kooskõlas hoida suutva õpetaja töös. See äratundmine on ellu kutsunud hulgaliselt dissertatsioone ja terve omaette kirjanduszanri - kooli kriisikirjanduse, aga ka alternatiivpedagoogika kui sellise, mis tegelikkuses tähendab enesele eluõigust otsivat pedagoogilist mitmekesisust ühe ja ainuõigeks kuulutatud lähenemise kõrval. Kohalikus mõõtmes on ta näiteks ellu kutsunud eesti lastevanemate liikumise võitluseks laste koolikoormuse vastu. Oma väärtustes tarbimisele ja naudingutele suunatud ühiskond sallib millegipärast hästi, et pidevalt laekuvate teadete kohaselt pole lastel koolis hea olla. Imestust pälvib, et kedagi ei pane imestama seegi paradoks, kuidas haridussüsteem oma arengutes muudele vastupidises suunas kulgeb. Kui kõigis muudes eluvaldkondades sünnib tormiline liberaliseerumine ning pluraliseerumine, tugevneb siin riigipž’’’ ž’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’oolne reglement. Üle kõigi koolitüüpide valitseb ühtse ja ühetaolise riikliku õppekava diktaat ning kontroll selle täitmise üle. Meie hariduskõneluste peateemaks on süsteemi mured süsteemi pärast, mitte aga mure inimese pärast, mis oli kord algselt haridust ja kasvatust saatnud valgustuslik juhtmõte. See, mida tavatsetud nimetada haridusreformiks, on oma sisult olnud süsteemi struktuurirefom, lisaks mõned asendused ning täiendused õppeainete sisus. Samaks on jäänud koolitegelikkus ise ning vaateviis lapselDocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’ H’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’kus mõõtmes on ta näiteks ellu kutsunud eesti lastevanemate liikumise võitluseks laste koolikoormuse vastu. Oma väärtustes tarbimisele ja naudingutele suunatud ühiskond sallib millegipärast hästi, et pidevalt laekuvate teadete kohaselt pole lastel koolis hea olla. Imestust pälvib, et kedagi ei pane imestama seegi paradoks, kuidas haridussüsteem oma arengutes muudele vastupidises suunas kulgeb. Kui kõigis muudes eluvaldkondades sünnib tormiline liberaliseerumine ning pluraliseerumine, tugevneb siin riigipoolne reglement. Üle kõigi koolitüüpide valitseb ühtse ja ühetaolise riikliku õppekava diktaat ning kontroll selle täitmise üle. Meie hariduskõneluste peateemaks on süsteemi mured süsteemi pärast, mitte aga mure inimese pärast, mis oli kord algselt haridust ja kasvatust saatnud valgustuslik juhtmõte. See, mida tavatsetud nimetada haridusreformiks, on oma sisult olnud süsteemi struktuurirefom, lisaks mõned asendused ning täiendused õppeainete sisus. Samaks on jäänud koolitegelikkus ise ning vaateviis lapsele. Siiani on reformide iseloom olnud kvantitatiivne, jättes asjad kvalitatiivselt muutmata, mida iga päev lausa füüsiliselt võib tajuda näiteks laste koolikoti raskusest. Nimelt on inimese enese - nii õpilase kui õpetaja - mõõtmed haridussüsteemi jaoks ahenenud üksi sooritamise ja saavutamise piiridesse. Laps on kui teadmiste mahuti, kui süsteemide maailma projekt, kes on enesele välja lunastamas hariduseks nimetatud olelusvõitluse läbilöögipääset tööjõuturu päikesepoolsetele lettidele. Samas ei kujuta ega kujunda see teadmine ise enam tarkust.. Kooli ennast hoidutakse viimastel aegadel nimetamast tarkusetempliks ja kas tarkus üldse enam ongi püüdmisväärne, sest hüvedega ta enam ei samastu. Kooliteadmine on saamas pelgaks vahetusväärtuseks hüvedeks loetu juurde. Vahendilise väärtuse saavad ka selle teadmise saaja ja andja, seda nii üksteise kui süsteemi jaoks. Neid kurbi arenguid on tõlgendatud ka kui majanduse surve ning konkurentsiheitluse tagajärge. Haridus on ikka olnud alistatu, olgu siis majandusloogvad adpiirangud ning ais kunstliku distsipliiniga vaoshoitud energiat lärmakaks m oleme teadvel ja hoolime, keda kujutabenesest - pedagoogika kaasabil - eesmärgipüstituseks, ssides vahetunnistiihiat eelkirjeldatud kujulNoorsooprobleemide ja hälbimuste tegelikuks põhjuseks, aga ka noorte orienteerumisraskuste põhjuseks võiks lugeda muuhulgas võimetuse positiivseks vabaduseks, sest noored pole seda piisavalt kogeda ega harjutada saanud. Haridus ei pelgaks vabadust, kui ta oleks rohkem teadvel ja rohkem sellele orienteeritud, kes inimene on. Kasutatud kirjandust Hinte, W., Preuss, O. Sensenschmidt, B. 1996. Vertrauen überwindet Angst. Frankfurt: dipa-Verlag Ziehe, T. 1991. Uusi nuoriso. Jyväskylä:Gummerus OyPuolimatka, T. 1995. Kasvatus ja filosofia Rauma: Kirjayhtymä Oy Bauman, Z. 1995. Postmodernin lumo Euroopa Foorumi Vabaduse Eest Hariduses (E/F/F/E) kollokviumide materjalid.¤‚.„ĘA¦§Ø © Ŗkasvatusele see, etgikui mõned erandid välja arvata,samaks võiksime dama korda. Jon talle J)P)V)d)p)q)’)±)“)Ō)÷)*(*K*Y*w*ˆ*­*®*Ņ*ę*ē*ż*+$+=+b+t+v++Œ++·+ø+Ų+Ł+Ś+Ū+ , ,!,",#,&,I,s,š,Ä,Ģ,ģ,ī,ž,- --T-V-Y-u-¤-Ó-.3.9.W.c..­.µ.Õ.õ./"/'/;/d/‹/­/°/·/æ/Ī/Õ/ł/000020D0M0Q0y00š0Æ0°0Ö0Ü01żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżśżżśżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżśżśżżżżżżżżżżżżżżżżżV]]ce. Siiani on reformide iseloom olnud kvantitatiivne, jättes asjad kvalitatiivselt muutmata, mida iga päev lausa füüsiliselt võib tajuda näiteks laste koolikoti raskusest. Nimelt on inimese enese - nii õpilase kui õpetaja - mõõtmed haridussüsteemi jaoks ahenenud üksi sooritamise ja saavutamise piiridesse. Laps on kui teadmiste mahuti, kui süsteemide maailma projekt, kes on enesele välja lunastamas hariduseks nimetatud olelusvõitluse läbilöögipääset tööjõuturu päikesepoolsetele lettidele. Samas ei kujuta eg1X1€1‘1•1µ1¹1282£2©2·2Ģ2/3X3b3{3’33„3§3«3Å3Ę3Ķ3Ö3ć3ģ38 8Y8p8 8”8¢8¤8©8żżżżżżżśżżżżżżżżųóżżżżżżżżżųżżųżśżżżU]cuV]]$a kujunda see teadmine ise enam tarkust.. Kooli ennast hoidutakse viimastel aegadel nimetamast tarkusetempliks ja kas tarkus üldse enam ongi püüdmisväärne, sest hüvedega ta enam ei samastu. Kooliteadmine on saamas pelgaks vahetusväärtuseks hüvedeks loetu juurde. Vahendilise väärtuse saavad ka selle teadmise saaja ja andja, seda nii üksteise kui süsteemi jaoks. Neid kurbi arenguid on tõlgendatud ka kui majanduse surve ning konkurentsiheitluse tagajärge. Haridus on ikka olnud alistatu, olgu siis majandusloogasematel aegadel tõusis see piltkontseptsioonidest raamitud kohtlemise käigus pole noored¤‚.„ĘA¦§Ø © Ŗl valitsevad kasvatuses iidolid ning pragmatism. O%Y8’’’’!’’ ’’ ’’ ’’Ó ĘJ%O% /;<=Z²Ó ĆŠ„kŅu-$.$C$D$g$“$%I%J%K%L%M%N%O%p p p Kp p p p p p  p  p p ’p ;’p ;p  p p p p p p p p p p p p p p p J)1©8©8”Unknown‰C:\User\Tiiu\Oma olemisõiguse saavad nii eestlus kui Eesti riik üha kitsamaks muutuvas maailmas välja lunastada üksnes hariduse läbi.doc’@Oki OL-600exLPT1:HPPCLOki OL-600exOki OL-600ex”@g ,,@MSUDHP LaserJet IIP€d Oki OL-600ex”@g ,,@MSUDHP LaserJet IIP€d €PPrrPP #.:ö9=>U¬µŹŁVq}„­ĶĪŃŅÓŻģł¼YZentƒŒ§©Čäéłśūü,-KLf‚’²¼½Éńˆ ² ¶ Š Ń Õ Ü  7 A Y d ƒ „ ? † ” ¦ ¬ ¹ Ą Ł ć   U f g r w ’ Ų ö ƒ †  Ųļõū UVYb€Ÿ¢ĀÄēčų!#FP^Ńļ2W€¤ø¹Ļ4OĄĢ9Rw‰ž ep{|¦rs¹ŁŚäåł+=Fijklor’ŗį 35JR`›ĻŅÕńGV†ŃŅęū+Ca•abadus milleks - mõtestatud õppimiseks, tegevusteks, enesearenguks. Avatud õpetusega koolides-klassides vahetunnistiihiat naljalt ei kohta. ¤‚.„ĘA¦§Ø © ŖHariduse paradoksid ja vaateviis inimesele Tiiu Kuurmeäljavaatedsed ta võtab? Alljärgnevas mõningaid inimmeeles kujunenudseid tähendusi puudutada püüdes, mis hariduse andmisega kaasnevad.oomujooneks on ilmutada endna, mispeaaegu loodusseaduse iseloomu. Omad paradoksid on ka haridusel. Üheks neisteks laste koolikoormuse vastu. lvib, et imestaBV’³M\)4ŽŪļĆą&34>ļžųlvšx   ¦ Ń Ü ę ź ! !!a!|!~!ƒ!£!¤!§!Ø!©!³!Ā!Ļ!ī!ļ!ų!ž!l&‚&&¼&Į&Ń&Ņ&Ó&Ō&Õ&ó& ''''('4'\'‡'Š'²'Ź'é'ź'1(?(E(R(Y(r(‘(Ó(ä(å(š( ))),)3)J)żłżöżöżöżöżöżłżöżöżöżöżöżöżöżöżōļłżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżōżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżU]cuV]UV]]^Ģm/ l@   Ž  Ń ļ!",#282™2 303”8¢8¤8„8¦8§8Ø8©8žžžžžųųųųųųųųųųųųžp Kųp ų’p ;ųp ųp ųp ųp ųp ųp ųp ųp ųp ųp ųp ųp ųp xx!K@ń’Normala%c"A@ņ’”"Default Paragraph Fontmist ei pälvi peaaegu seaduse väärtusse asetunudaradoks, kuidas haridussüsteem idise suuna on võtnud. T kõigis muudes eluvaldkondades jätab hariduse puutumata, hoopis tugevnebSiiani on eesti haridusreformide iseloom olnud kvantitatiivne. Kvalitatiivselt pole asjad muutunud, sest se. Reformide kvantitatiivset iseloomu võibtajuda lausa füüsiliseltste koolikoti raskust kaaludes. Kooliteadmine on saamas pelgaks vahetusväärtuseks hüvedeks peetu juurde. Tarkust ei kmitte teadmine ise, vaid sellega manipuleerimine. st hoidutakse viimastel aegadelnimetamast, sest püüdmisväärseks on saanud sedasorti tarkus, mida koolide õppekavad ei õpetata.ndilise väärtuse saavad ka kurbi arenguid on tõlgendatud oogiatele.a heauskne tarbija. Niisugune oleks üks vaateviis, kui arvataing alistatu olukorraga leppida, sest maksmine ja tellimine toimuvad ka edaspidi võimulolija armust.rvestamist vääriks ka teine vaatevis, kus võtaksime vaimsete protsesside prioriteedi Pedagoogilise antropoloogia aluselkogu kasvatus i me nende käsituste olemasoluKesksed küsimused vastamisi seista tuleb, on järgmisedb ta saama? Neist kumbki väärtustab kasvatustegelikkuses erinevaid lähenemisi. gmine loogika. Rääkida võibfilosoofia, arendada inimest kui tervikut, eriti tema enesemääratlusvõimet oluliseks lugedesgija millega midagi teha, ning arendades mitmesuguseid metoodikaid.,llisena inimest näha tahetakse, () ta peab kontrollima ja mõõtma ning pidama korda. Tjuba õpingute ajal Kui varasematel aegadel tõusis see ideaal pühakirjast või patriarhi kontrollitud moraalist, siis tänane aja vaim on minetanud nii idealismi kui kõrgemad väärtused. Ometi pole see kaasa toonud huvi tõusu, kes inimene on, vaid hoopis, mida ta suudab kehtivate väärtuste piirides. Ning kuidas ta on kasutatav. Ion idussüsteemi jaoks ahenenud Pilt on alles, ent minetanud paatose ja aura, eeskujude asemel valitsevad kasvatuses iidolid. Küsimusele - kes oled sina kooli jaoks - vastab gümnasist: liikuv pearaha.nende parimal viisil vajaksid tasakaalustatust. Seega nii ideaale ehkolla võiks ja olema peaks, aga ka seda, mida inimese tegelikust olemisest on teada. Kui liigselt domineerib piltav. Ent seda illusiooni on parakvaim, ja tulevikust teatakse täpsemalt üksnes seda, et ta on tundmatu. temalt vabaduse võtja? Saksa filosoofiasräägitud vabadusest nii negatiivses kui positiivses mõõtmes. Negatiivseks onloetud millest ja positiivseksmilleks. Mida jõulisemalt töötab hariduses valitsevad adpiirangud ning ais kunstliku distsipliiniga vaoshoitud energiat lärmakaks m oleme teadvel ja hoolime, keda kujutabenesest - pedagoogika kaasabil - eesmärgipüstituseks, ssides vahetunnistiihiat eelkirjeldatud kujulNoorsooprobleemide ja hälbimuste tegelikuks põhjuseks, aga ka noorte orienteerumisraskuste põhjuseks võiks lugeda muuhulgas võimetuse positiivseks vabaduseks, sest noored pole seda piisavalt kogeda ega harjutada saanud. Haridus ei pelgaks vabadust, kui ta oleks rohkem teadvel ja rohkem sellele orienteeritud, kes inimene on. Kasutatud kirjandust Hinte, W., Preuss, O. Sensenschmidt, B. 1996. Vertrauen überwindet Angst. Frankfurt: dipa-Verlag Ziehe, T. 1991. Uusi nuoriso. Jyväskylä:Gummerus OyPuolimatka, T. 1995. Kasvatus ja filosofia Rauma: Kirjayhtymä Oy Bauman, Z. 1995. Postmodernin lumo Euroopa Foorumi Vabaduse Eest Hariduses (E/F/F/E) kollokviumide materjalid.¤‚.„ĘA¦§Ø © Ŗkasvatusele see, etgikui mõned erandid välja arvata,samaks võiksime dama korda. Jon talle J)P)V)d)p)q)’)±)“)Ō)÷)*(*K*Y*w*ˆ*­*®*Ņ*ę*ē*ż*+$+=+b+t+v++Œ++·+ø+Ų+Ł+Ś+Ū+ , ,!,",#,&,I,s,š,Ä,Ģ,ģ,ī,ž,- --T-V-Y-u-¤-Ó-.3.9.W.c..­.µ.Õ.õ./"/'/;/d/‹/­/°/·/æ/Ī/Õ/ł/000020D0M0Q0y00š0Æ0°0Ö0Ü01żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżśżżśżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżśżśżżżżżżżżżżżżżżżżżV]]c1X1€1‘1•1µ1¹1282£2©2·2Ģ2/3X3b3{3’33„3§3«3Å3Ę3Ķ3Ö3ć3ģ38 8Y8p8 8”8¢8¤8©8żżżżżżżśżżżżżżżżųóżżżżżżżżżųżżųżśżżżU]cuV]]$asematel aegadel tõusis see piltkontseptsioonidest raamitud kohtlemise käigus pole noored¤‚.„ĘA¦§Ø © Ŗl valitsevad kasvatuses iidolid ning pragmatism. O%Y8’’’’!’’ ’’ ’’ ’’Ó ĘJ%O% /;<=Z²Ó ĆŠ„kŅu-$.$C$D$g$“$%I%J%K%L%M%N%O%p p p Kp p p p p p  p  p p ’p ;’p ;p  p p p p p p pµé .J[`tŸČĢó   ( 0 ? H s x y ‚ ‹  š ¼ ¾ Å Ō !!!/!8!1w*1\1ˆ*1˜1­*1®*1Ņ*1ę*1ē*0 1ż*1‘1+11$+1=+1b+1Ø1t+1½1v+1+1Œ+1+0Ž1ė1·+1Z1ø+1Ų+1Ą1Ł+1ķ1Ś+1É1Ū+1Ö31,1ć31ę1 ,0!,1",1#,1&,181K,1s,1š,1Ä,1Ģ,1ģ,1ī,1-1 -1-1T-1¶ 1V-1č 1Y-1 1u-1¤-1p81Ó-0 1 1.13.19.1W.151c.1.1­.1µ.1†1Õ.1Ū1õ.1/1"/1'/01;/1Q1d/1‹/1­/1c1°/1d1·/1æ/1‡1Ī/1¶¬1»1¼¬1Ŭ1Ī1ł/1Ņ101ō101ū10101201D01M01U1Q01±1y01ŗ101’1š01( 1Æ01°01Ö01 1Ü0111X11 81‹11‘11•11µ10¹10 80#20”81 30/31X31b30¢81820 1™21£21©21·20Œ 0¤80Ž NTimes New Roman Symbol &ArialŗTimes New Roman Baltic"0ˆŠhߜ2¦w»2Fk»2FeĆƒA$šxOma olemisõiguse saavad nii eestlus kui Eesti riik üha kitsamaks muutuvas maailmas välja lunastada üksnes hariduse läbiUnknownUnknownlosoofia, arendada inimest kui tervikut, eriti tema enesemääratlusvõimet oluliseks lugedesgija millega midagi teha, ning arendades mitmesuguseid metoodikaid.,llisena inimest näha tahetakse, () ta peab kontrollima ja mõõtma ning pi