ŠĻą”±į>ž’ DFž’’’C’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į7 šæv3bjbjUU F7|7|v/’’’’’’l¼¼¼¼¼¼¼ŠxxxxŒŠUņ““““““““ŌÖÖÖÖÖÖ$G gŠś¼“““““ś ¼¼““   “¼“¼“Ō “Ō X čČĢ¼¼Č“Ø  oezhĀŠØxŹ ź”Č %0U®ń“ ÜńȐ ŠŠ¼¼¼¼Ł Koolid, mis püüdsid parandada maailma Kasvatuse kaks valikut Kasvatuse maailma paljusid mõttesuundi võib jagada tinglikult kaheks. Ühed on välja kasvanud antropoloogiliselt pinnalt – sellest, mida teatakse inimesest ja kuidas mõistetakse arengut. Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride -majanduse, ideoloogiate, religiooni - taotluste pinnalt. Mõlema mõttesuuna viljaks on kaks mõnevõrra erinevat suhtumist haridusse. Üht huvitab rohkem inimene nagu ta on ja mis temas õppimise toimel juhtub. Teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardi või kohustuslike väärtustega ette ära määratud. Esimese mõttesuuna koolid on kuni tänaseni alternatiivsed. See tähendab, et üldheakskiidetud norm nad ei ole. Normkool tegutseb riikliku õppekava täitmise nimel, kus muuhulgas dikteeritakse, milline inimene olema peab: nimelt iseseisev, algatusvõimeline, sotsiaalne, loov, jne. Samas ei pruugi olla läbi mõeldud see tee ja viis, kuidas inimene taoliseks saab kasvada, seega kool kui kasvukeskkond. Alternatiivne kõlab peaaegu nagu veider. Ta otsekui väidaks, et enamuse poolt õigeks loetu võib olla ka eksitee. Seepärast peab alternatiivne oma tõde ning eluõigust pidevalt tõestama. Tuleb öelda, et alternatiivkoolid on seda suutnud. Nad on tegutsenud rohkem kui sajandi ja kavatsevad seda ka edasi. Lapsepõlve pelgupaigad Kõigis utoopiates, mis kunagi püüdnud parandada maailma, on kasvatusel keskne koht. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve avastamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadmine sellest, et lapsed pole väikesed täiskasvanud, vaid teistmoodi hingeelu ja suutmistega inimesed, on küllalt hiline. Seda alates Rousseau “Emile“ist” ja romantilise meelelaadiga kirjanike püüdmistest kirjeldada maailma lapse silmade läbi. Koolmeister andis talle peksa, vöörmünder andis talle peksa, aga ikka tuim, on kirjutatud Palamuse kooli annaalides. Harjumuspärane hariduse andmise viis läbi sunnitud tuupimise sai suure pedagoogikaklassiku Pestalozzi poolt nimeks hingemõrv koolis. Temalt on pärit ka kutse võtta kasvatuse lipukirjaks käsi, pea ja süda – vastukaaluks arvude ja tekstide pähe õppimisele. Lapses avastatud puhtus, siirus ja rikkumatus pani maailmaparandajaid lootma, et kasvatuse ja hariduse kaudu saab ühiskonda paremaks muuta. Viimasest sajandivahetusest alates tekkis järjest ebaharilikke koole, mida uurijate sõnul kannab romantilise lapsekesksuse idee. Avastatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, kus antakse õigus areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks. Kasvatus neis ei olnud niivõrd vormimine ja mõjutamine kui kasvamise saatmine. Peale kiireloomulise ühiskondliku tellimuse, mis nõudis julgeid ja algatusvõimelisi natuure, jõudis sellisesse kooli ka elu olemuse üle mõtisklev meel: kes inimene on ja mis võiks temast saada, kui järgida tema enese sisemist arenguloogikat. Alternatiivkoolides on tähtis koht inimkäsitustel. Maailma parandada saab mitte niivõrd inimest muutes kui jättes ta rahule. Ja ka see on üks hariduse paradokse. Käekäik läbi aja Meie sajandi pedagoogika imepäraseim aeg olid 20. aastad, kus paljude idealistide parimad mõtted äkki teoks said. Rohked erisugused uutmoodi koolid said sarnastele joontele tänu tagantjärele ühise nime reformpedagoogiline liikumine. Nad kõik olid andekate üksikisikute looming. Dewey, Montessori, Steiner, Petersen, Hahn, Freinet, ja Neill on nimed, kelle algatatud suunad elavad ka täna. Siia ritta võiks lugeda ka meie Johannes Käisi töökooli, mis üksi seetõttu maailmakuulsate seast kõrvale jäi, et temast kirjutati eesti keeles. Need, mis ajaproovile vastu pidasid ja üha uutes põlvkondades järgijaid leidsid, võtavad lapsi tänaseni vastu. Nüüd tuntakse neid kui alternatiivkoole, avatud koole, vabakoole, mis loodud mõttekaaslaste ringide poolt. Kummalisel kombel pole hilisemad aastakümned suuri nimesid ega ideid juurde andnud. Kõik oluline öeldi ära ja tehti teoks väga lühikese ajaga Üks selle liikumise lipukandjaid Ellen Key võttis kogu uude sajandisse suunatud lootuse kokku oma 1900 aastal ilmunud kuulsas raamatus Lapse sajand. Ent meie läinud sajand pole armuline olnud ei lastele ega neile mõeldud koolidele. Ohtlikuks (ja õigustatult) lugesid neid koole kõik 30. aastate totalitaarsed reziimid Hitlerist Stalinini. Nende käsi käis nagu kõigel muul, kus oli tegu vabaduse ja inimväärikusega. Alternatiivkoolid tulid uuesti, kui maailm oli suurest sõjast toibunud. Nende uus õitsemine, isegi uute suundumuste tulek sündis vabameelsetel kuuekümnendatel aastatel ning ideed laienesid märkimisväärses ulatuses arenenud maailma riigikoolidesse seitsmekümnendatel. Täna on üldine ilmastik lapse arengule ning loovale õppimisele suunatud koolide jaoks enam kui jahe, ehkki mitte päriselt eitav. Kasvatusteadused, eriti õppimise uuringud on oma teooriates jõudnud samade tõdedeni kuhu alternatiive harrastavad praktikud aastakümneid tagasi. Ent nemad pole otsustajad. Globaliseeruv vabaturg, konkurents ja kapital on inimese mõõtmed seekord sooritaja, müügiartikli, konkurendi ja kliendi tasandile taandanud. Tema väärtuse hindamise mõõdupuuks sobib hästi haridusstandard, kuigi sel on arengu ja hariduse enesega järjest vähem pistmist. Alternatiivpedagoogikast pärit võluvad meetodid on täna avastatud ka haridusturu poolt, ent nad ei pruugi enam teenida seda, milleks algselt mõeldud. Avatud ja avastuslik meelelaad Tänases alternatiivpedagoogikas on oma elujõu säilitanud Montessori, Steineri, Freinet` pedagoogika, Jena-plaan-koolid ja vabad alternatiivkoolid, juurde on tulnud step by step (Eestis Hea Algus) liikumine ehk avatud õpetus ja humanistlik pedagoogika (Rogersi koolid). Arenenud maailma paljud algkoolid on meie mõistes alternatiivsed, sest neist on kadunud sirged pingiread ja õpetaja monoloog. Õpitakse suurte teemade kaupa, töökeskustes, läbi elamuste, kogemise ning tegutsemise. Igal õpetajal on õigus isiklikule pedagoogilisele filosoofiale ja vabadus kasutada enese valitud meetodeid. Muide, viimane õigus on kirja pandud ka Eesti haridusseaduses. Kõiki neid suundi kandval meelelaadil on mitmeid ühiseid jooni. Püütakse arendada lapse isiksust tema tervikus, austada igaühe individuaalsust, teha kool elulähedasemaks, pakkuda erinevaid võimalusi mitmekülgseks arenguks, kaotada võimuhierarhiad, pidada tähtsaks lapse kogemusi ja elamusi, lugeda sihiks unikaalsus, mitte samataolisus. Arendamine käib mitte enam läbi õpiku ja õpetaja. Üle ukse astunud uudishimulik ei saagi korraga aru, et ta on koolis. Majas on diivaneid, lugemis- ja puhkenurki, looduse uurimise tube, teatrimaske, sada viisi matemaatika ja grammatika õppimiseks, pintsleid, värve, savi, seinad täis kõikmõeldavat pildimaterjali, mis vihjab parasjagu käsilolevale, laste tööde näitusi jm. Õpitakse rühmiti, läbi suurte teemade ning uurimisülesannete, liigutakse ringi, diskuteeritakse. Kooli raamatukogu pole unine tolmunud paik, vaid elav uurimise ja otsimise koht. Õpetaja ei ole teadmise allikas, kontrollija ja hindaja, vaid lapse saatja ning suunaja. Enamasti hindeid ei pandagi, sest need ei väljenda olulist, küll aga hinnatakse ja analüüsitakse enese ja teiste töid ise. Õpetaja vastutusel pole üksi äraõpitud aine, vaid lapse heaolu, huvid, areng, probleemid, tervis jms. tervikuna. Tihti on koos eri vanustes lapsed. Mäng, liikumine, kunstid ja muusika kuuluvad igasse päeva, aga mitte ainetena, vaid muuga käsikäes. Paljut õpitakse väljaspool maja. Uudishimulik ei näe õpetaja hiilgavaid etteasteid, vaid et üldse millestki aru saada, peaks ta mõne rühmaga liituma. Väga tähtsad on sellistes koolides vanemad ja nende soovid, nii et enamasti kujuneb vanematest enestest ühine kogukond, kellele kool loota võib. Niimoodi näevad oma variatsioonides välja Montessori-koolid, Freinet-klassid, avatud õpetus, vabad alternatiivkoolid. Veidi teisiti on steiner- ehk waldorfkoolides, kus peategelane klassis on siiski õpetaja, ent tema töö on tõlkida õpisisud elamuse ja kogemuse keelde ning siduda kõiki aineid üheks suureks tervikuks, mis lapses midagi ärataks ning liikuma paneks. Laisk poiss tahab koolis käia . Eesti hariduse alternatiivid on kogenud nii edu kui ebaedu. On juba mõnevõrra kogunenud tõendusi ka pahatahtlike kuulduste ümberlükkamiseks, nagu ei õpitakski siin midagi. Meie ainsad tõeliselt alternatiivsed koolid on waldorfkoolid. Muid suundi kohtab üksikute katsetustena ning Hea Alguse liikumisena nii koolides kui lasteaedades. Vahest huvitaks lugejatki, mida on kirja pannud 25 Tartu Vaba Waldorfkooli lapsevanemat oma laste kooliskäimisest. Oma lapse arengust ja rahulolust kooliga on nad arvanud nii:“Oma lapse arengut hindan ma “väga heaga”, edenemist samuti “väga heaga” “ Tema areng on toimunud märkamatult ja valutult, uued teadmised omandatakse loomulikult. Üha enam taban end imetlemas, kuidas ta küll seda teab” “Tavakoolis ei oleks ükski õpetaja temaga sellist tööd teinud” “2. klassi vanemana veel vara arengust rääkida, ent laps on muutunud avatumaks, peab viisi, tahab lugeda” “Nad ei taha puududa, isegi kui anda võimalus. Et programm on eakohane, siis ei märka lapses spikri kirjutamise vajadust. Lapsed, kes siit lahkunud, on nende vanemate sõnul spikri tegemise oskuse kiiresti omandanud” “ Suurim eelis on lapse hirmuvaba olek. Kohati on tegu teise äärmusega, kus lapsed unustavad end kooli, et mängida. On nii naljakalt kummaline, kuidas lapsed ripuvad oma õpetaja küljes” “Kuna pean oluliseks mitte teadmiste hulka, vaid mõtlemisvõime ja eneseväljendusoskuse arendamist, siis on saavutatud võimalikust parim” “Neil areneb välja loominguline suhtumine, nii et nad ei jää hätta millegagi. Nad saavad aimu sellistestki asjadest, mida tavakoolis enamasti ei õpetata” “Lapsed on nutikad ja julged, nad joonistavad, meisterdavad ja laulavad. On aktiivsed kultuuritegijad, mitte tarbijad” Ühtegi oma lapse käekäigu pärast muret tundvat kirjapanekut ei olnud Koolile enesele annavad vanemad sellise hinnangu:“Kool ei väärtusta mitte tulemusi, vaid teed nendeni” “Waldorfkool on hea ravim pealiskaudsuse ja õpitud abituse vastu – nii täiskasvanuile kui lastele. Ootaksin, et nad kogeksid veelgi rohkem sügavusi ning pingutuse valu nagu maadeavastajad keskajal” “Siin ei muserdata isiksust, vaid toetatakse isikupära, siin ei ole hinnete tagaajamist, vaid õpetatakse iseseisvalt mõtlema ning tegutsema. Minu üldiselt laisk poiss tahab koolis käia. Mõningad kahtlused on keeleõppe ja distsipliini osas. Waldorfkool ei peaks olema ümberkasvatusasutus agressiivsetele lastele” “Waldorfkoolis asju lihtsalt niisama õppimise pärast ei õpetata, vaid laps peab ära tundma, et kõigel, mida teeme, on oma seosed ja mõte” “Kool ja kodu on omavahel väga tihedalt seotud, vanemad võtavad huviga osa kooli üritustest ja talgutest Halb on, et kooli ei suudeta kindlustada kaadriga ning pole sõltumatut kontrolli” “ Olulisem kui omandatud teadmised ja oskused on inimene ise. Waldorfkool aitab lapsel iseendaks saada ning seeläbi ka teada ja osata. Teadmistele lisaks on oluline tunde- ja tahtekasvatus” “Oma osa on hirmuvabas õppimises ka numbrilise hindamise puudumisel. Võin öelda, et sõnaline tunnistus igalt õpetajalt iseloomustab õpilase edasiliikumist tunduvalt paremini “Kuigi waldorfkool on erakool ja siin kehtib õppemaks, pole nimelt just siia jõudnud see üleüldine skisofreeniline arusaam, mis peab haridust kaubaks ja et tal peab olema turuväärtus” Mitmest kirjapanekust vaatas veel vastu, et vanemad hindavad kooli headuseks vägivalla ja koolistressi puudumise, mitmekülgse jõukohase õppimise, lapse isiksusega arvestamise, hea informeerituse sellest, kuidas tal läheb. Muret tuntakse, et kodus antakse vähe õppida, et vahel on nõudlikkust vähe, et õpetajad vahetuvad tihti. Ka avalikkusele sooviksid vanemad öelda paljugi. Peamiseks etteheiteks on neil waldorfkoolide vääriti mõistmine ning nende avalik halvustamine .“Waldorfkool ei ole vabakool, kus viljeldakse vabakasvatust ja igaüks võib teha mis tahab. Ka mujal koolides on probleeme ning probleemseid lapsi” “On kahju, et eesti ühiskond ei salli midagi erilist, vaba ja rõõmsat, vaid mõtleb nagu orjarahvas, et vaid piits ja ületöötamine viivad vabadusele ja õnnele” <=?V3 4 K ī : Ö č  2 Q q ĖŻŽ¬ÉĖēõā¦²»Ęq#Ŗ$µ$T%|%‘%Ł%Ś%l&n&Ŗ&­&''š'ó'Ŗ(¬(4)7)Š)Ń)H*Ž*–*¶*¾*æ*õ*ö*¼+æ+÷,ų,‚-„->.?.ż.ž.¬/­/e0±1½1?2Ņ2Ó2÷ļ厎ŁŌŽĢŽĢŽĢŽĢŽ÷Žå÷ŽĢŽŽĢŽĢŽŹČŹŹŹŹŹŹŹŹŹČČŹŹŹŹŹŹŹŹČŹ>*66CJmH%sH%mH sH mH%sH% CJmH%sH%56CJmH%sH%5CJmH%sH%5CJmH%sH%O9=>?VW3 4 K L c 4ŹĖĢŻŽ` įāśńńńļńńķļļńńńńńēēńńńńńļńńń„`„$„Š`„Ša$$a$v3ž"p#q##‘#T%Ś%m&­&'ń'«(5)Ń)I*Ž*ö*½+ų,ƒ-?.ž.­/f0®1Ó2s3öööšīīīīīīīīīīīīīīīīīīīīīīī„`„$„Š`„Ša$Ó2r3s3v3żö CJmH%sH%6s3t3v3öń$a$$„Š`„Ša$°‚. °ĘA!°"°# $ %° i0@ń’0 Normal_HmH sH tH L@L Heading 1$$„Š@&`„Ša$5CJmH%sH%uFF Heading 2$„Š@&`„Š5CJmH%sH%u<A@ņ’”< Default Paragraph Font@B@ņ@ Body Text $¤xa$CJmH%sH%uFC@F Body Text Indent$„Š`„Ša$CJv/F’’’’9=>?VW34KLc4 Ź Ė Ż Ž ` įāpq‘T!Ś!m"­"#ń#«$5%Ń%I&Ž&ö&½'ų(ƒ)?*ž*­+f,®-Ó.s/t/x/˜€€˜0€€˜0€€˜€€€€˜€€˜0€€˜0€€0€€0€€˜€€˜0€€˜0€€˜0€€˜€€ 0€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€€€˜€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜€€˜0€€š0€€˜0€€˜0€€Ó2v3!s3v3 "v39?VWĻŠÖא‘“”š›Ÿ ¤„¬­°±“µ·ø¼¾ÄÅĢĶÖ×ŪÜćåźėļštu34KMP Q 4 5 Ź Ģ Ż Ž É Ė ~  ~€įā²“pq‘|!}!Ł!Ü!l"n"Ŗ"®"Æ"±"Ü"Ż"##š#ó#Ŗ$¬$4%7%Š%Ņ%H&I&¾&Ą&õ&÷&¼'æ'd(e(÷(ł(‚)„)>*A*ż*’*¬+®+e,f,½-¾-?.@.Ņ.Ō.r/x/8?UW24JMbc3 5 É Ģ Ü Ž _`  ąāoqŽS!T!Ł!Ś!l"m"¬"­"##š#ń#Ŗ$«$4%6%Š%Ń%H&I&&Ž&õ&ö&¼'¾'÷(ų(‚)ƒ)>*?*ż*ž*¬+­+e,f,­-®-Ņ.Ó.r/x/##š#š#Ŗ$Ŗ$4%4%Š%Š%H&H&õ&õ&¼'¼'}((÷(÷(‚)‚)>*>*ż*ż*¬+¬+e,e,Ņ.Ņ.r/r/u/x/’’Tallinna Pedagoogikaülikool@C:\TEMP\AutoRecovery save of Alternatiivkoolidest Perekodule.asdTallinna Pedagoogikaülikool@C:\TEMP\AutoRecovery save of Alternatiivkoolidest Perekodule.asdTallinna Pedagoogikaülikool@C:\TEMP\AutoRecovery save of Alternatiivkoolidest Perekodule.asdTallinna Pedagoogikaülikool@C:\TEMP\AutoRecovery save of Alternatiivkoolidest Perekodule.asdTallinna Pedagoogikaülikool@C:\TEMP\AutoRecovery save of Alternatiivkoolidest Perekodule.asdTallinna Pedagoogikaülikool+C:\User\Alternatiivkoolidest Perekodule.docTallinna Pedagoogikaülikool@C:\TEMP\AutoRecovery save of Alternatiivkoolidest Perekodule.asdTallinna Pedagoogikaülikool+C:\User\Alternatiivkoolidest Perekodule.docKasvatusteaduste teaduskondNC:\My Documents\TIIU\Oma artiklite kogumik\Alternatiivkoolidest Perekodule.docKasvatusteaduste teaduskondcC:\WINDOWS\Application Data\Microsoft\Word\AutoRecovery save of Alternatiivkoolidest Perekodule.asd ĢHŌ ’QŠ ’&;$ ’€kī; ’]ę] ’]ūi ’ē$Šp ’Ö Žq ’čnĖt ’ św ’„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš„h„˜žĘh^„h`„˜žCJOJQJo(qš Ö Žqē$Šp€kī;]ūiĢHŌčnĖt śwQŠ&;$]ę]’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ’’ x/’@€££„'rĄĄ££v/P@’’Unknown’’’’’’’’’’’’G‡:’Times New Roman5€Symbol3& ‡:’Arial;€Wingdings"ńˆšŠhœl9&Źói&Žō9†QŻ"'S!š„Ą““€r0d0šß’’zPaar tundi pealesunnitud bussisõitu keset kuuma juulit ei peaks tähendama muud kui poolunustuse ja laisa mõtisklemise aegaTallinna PedagoogikaülikoolKasvatusteaduste teaduskondž’ ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0˜(LXl œ ø Ä Š Üčšųé{Paar tundi pealesunnitud bussisõitu keset kuuma juulit ei peaks tähendama muud kui poolunustuse ja laisa mõtisklemise aegaaarTallinna Pedagoogikaülikoolall Normal.dotdKasvatusteaduste teaduskond20vMicrosoft Word 9.0a@&mäį@l2lV æ@€Śüż¾@–LzhĀŻ"'ž’ ÕĶ՜.“—+,ł®0t hpŒ”œ¤ ¬“¼Ä Ģ SéKasvatusteadusedaS0  {Paar tundi pealesunnitud bussisõitu keset kuuma juulit ei peaks tähendama muud kui poolunustuse ja laisa mõtisklemise aega Title  !"#ž’’’%&'()*+,-./012ž’’’456789:ž’’’<=>?@ABž’’’ż’’’Ež’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF oezhĀG€1Table’’’’’’’’’’’’$ńWordDocument’’’’’’’’FSummaryInformation(’’’’3DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’;CompObj’’’’jObjectPool’’’’’’’’’’’’ oezhĀ oezhĀ’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ō9²q