ajalugu_ylemine.gif (2486 bytes)

 

Tallinna Õpetajate Instituudis avati inglise keele eriala 1947.a. Lõpetajad said 5.-7. klassi inglise keele õpetaja kutse.

Alates 1949.a. kuni peaaegu oma surmani töötas inglise keele õppejõuna ja kateedrijuhatajana Alice Ehin (1908-1975). Kauaaegse õppejõuna pani ta aluse võõrkeeleõpetajate süsteemikindlale ettevalmistamisele sõjajärgses Eestis. Tollases võõrkeelevaenulikus õhkkonnas, kus praktiliselt puudus igasugune otsene kontakt inglise keelt kõnelevate maadega, suutis Alice Ehin välja töötada eesti keeleoskust spetsiifiliselt arvestava originaalse ja piisavalt efektiivse võõrkeeleõpetamise metoodika, milline põhines üksnes originaaltekstide kasutamisel. Sellest johtuvalt oli võimalik vältida Moskvas koostatud õpikute kasutamise. Ta rajas oma võõrkeeleõpetajate koolkonna, kelledest paljud töötavad senini Eesti kõrg- ja keskkoolides.

Koostöös sama kateedri õppejõu Melanie Raugaga ( 1905-1979) avaldas Alice Ehin mitu seeriat õpetajate poolt väga hinnatuid inglise keele õpikuid. Aastakümneid kasutati Eesti koolides M.Rauga sõnaraamatuid ja tema loodud teisi õppevahendeid. Samasse õppejõudude põlvkonda kuulus ka kauaaegne õppejõud Elsa Tiikma.

1952.a. ülendati Tallinna Õpetajate Instituut kõrgkooliks - Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks.

Esimene lend TPedI inglise keele õpetajaid lõpetas 1957.aastal. 1958.a. ühtegi lõpetajat ei olnud. 1959. ja 1960.a. lõpetasid inglise-saksa keele liiteriala õpetajad. 1966. ja 1967.a. lõpetasid inglise keele-muusika liiteriala õpetajad. Vahepeal lühendati õppeaega ja 1968.a. lõpetasid 4-aastase õppeajaga inglise keele õpetajad keskkoolidele., kusjuures üliõpilasi oli nii eesti kui ka vene õppekeelega rühmades. Alates 1977.a. kuni käesoleva ajani õpetame 5-aastase õppeplaani alusel inglise keele õpetajaid keskkoolidele.

Pikka aega töötasid õppejõududena Ruth Refes, Lia Loode (kateedrijuhatajana 1966-1974), Ülla Kulasalu ( kateedrijuhatajana 1977-1983), Evi Mannermaa, Aave Kerkel, Elvi Münt, Hilja Koop, Ene Rebane, Ingrid Maidre, Kullo Vende, Jelena Kallonen, Raivo Klaus, Heljo Tshetshevitsky.

Inglise keele kateedri algaastatel olid õppejõududeks ka Victoria Hain, Gustav Liiv ja Male Zuhhovitskaja.

Gunnar Kivivälja töö kateedrijuhatajana (1974-1977) katkestas ootamatu surm. Erinevatel aegadel on kateedris õppejõududena töötanud Ann Pikver, Viivi Verrev, Lille-Mai Kippar, Sirje Truu, Ludmilla Podolski, Tiina Aunin ja Ervin Teichmann.

Füüsika kateedri õppejõu (hilisema TPedI prorektori) Erich Viksi initsiatiivil ehitati füüsika üliõpilaste abiga üks esimesi kaherealiste magnetofonidega sisustatud keelekabinette Nõukogude Liidus. Palju aastaid töötas selle kabineti juhatajana Ilmar Sepp, hiljem Mall Kristjuhan.

1993.a. reorganiseeriti inglise keele kateeder inglise keele õppetooliks ( juhataja prof. Suliko Liiv) ja inglise keele lektoraadiks ( juhataja lektor Mall Laur). 1997.a. viidi lektoraat üle TPÜ Filoloogiateaduskonna Keelekeskuse alluvusse, liidetuna võõrkeelte lektoraadiks.

Inglise keele õppetooli algaastatel 1993/1994 oli esmatähtis luua järsult muutunud uutes majanduslikes oludes normaalne töökeskkond: osteti arvutid, paljundusmasinad, magnetofonid. Samuti osteti USA ja Suurbritannia originaalsed keeleõpikud. Uutes poliitilistes ja majanduslikes oludes loodi Lääneriikidest ostetud uusimatest raamatutest õppetooli raamatukogu. Põhjalikult uuendatud varustuse muretsemine nõudis õppetooli juhtkonnalt suurt energiat, palju abi saadi saatkondadelt. 1996-1997.a. oli õppetool majanduslikult sedavõrd kosunud, et ei vajanud enam välisriikide organisatsioonidelt annetusi, vaid suudab põhilise vajaliku soetada juba ise.

1994.a. koostasime uue, ainesüsteemil (lõpetati aastaid käibinud kursuse-süsteem) põhineva õppekava ja avasime magistriõppe inglise filoloogidele.

Õppetooli majanduslike võimaluste laienemisega oleme jõudnud nii kaugele, et kõigile üliõpilastele on tagatud kaasaegsed põhiõpikud ja ilukirjandus õppetooli raamatukogus.

Lisaks keelteaduslikele ainetele oleme suurt tähelepanu pööranud ka inglise keelt kõnelevate maade ajaloo, ühiskonna ja kultuuri õpetamisele. Oleme lavastanud näidendeid, tähistame inglise ja ameerika kultuurile omaseid erinevaid tähtpäevi.

Igal kevadel korraldame teaduspäevi, kus üliõpilased esinevad ettekannetega inglise keelest, kirjandusest ja võõrkeele õpetamise metoodikast. Inglise keele õppetool osaleb Euroopa Nõukogu võõrkeelte õpetamise projektigrupi töös Strasbourg`is Prantsusmaal ja Graz`is Austrias.

Inglise keele õppetoolil on teaduslikud sidemed Helsingi, Jyväskylä, Tampere ja Turu ülikoolidega Soomest; Brighton`i, Leeds`i ja Exeter’i ülikoolidega Suurbritanniast; Dublini ülikooliga Iirimaalt; Illinoisi, Amstrong Atlantic State University ja Northern-Arizona ülikoolidega USA-st, Gdanski ülikooliga Poolast, Veszpremi ülikooliga Ungarist, Sankt-Peterburi Pedagoogikaülikooliga Venemaalt.

Praegu töötavad inglise keele õppetoolis: prof. Suliko Liiv, dots. Liljana Skopinskaja, lektor, filoloogiakandidaat Lidia Tsehhanovskaja, magister Alar Amtus, magister Ene Alas, magister Mall Laur, lektor Irina Laduseva (kateedrijuhataja 1983-1990), lektor Ülla Kulasalu, lektor Margit Hallmägi, lektor Eede Almers, õpetaja Mare Lepik, õpetaja Eha Mängel, õpetaja Janika-Johanna Marley, magistrand Julia Tofantsuk. Õppetooli asjaajaja on Palmi Urmet.

 

ajalugu_alumine.gif (688 bytes)