Kriisiabi metoodika

Enesetapp on vägivald enda vastu. Mõned uurijad väidavad, et enesetapust on mõelnud kolmveerand inimestest. Õnneks ei jõuta enamikul juhtudest tegudeni! Murest soovitakse sageli rääkida tuttavale, sõbrale ja võhivõõralegi. Saame aidata hädasolijat kui oskame sobivalt regeerida! Mõnikord on tegemist kriisisolijaga nii et meie abist sõltub teise inimese elu ja heaolu. Meie abi-käitumine sõltub eelkõige sellest, millises faasis on abipaluja kriis, eeldades et meil on soov aidata.

Enesetapp on protsess, mis areneb kui lumepall enne elust lahkumise otsuse langetamist. Tavaliselt ei sünni enesetapuotsus ühe hetkega. Sageli räägitakse oma enesetapusoovist (vahel nalja või ähvarduse vormis) kellelegi. Enesetapust rääkimine teisele inimesele on tegelikult appikarje, soov olla armastatud. Masenduses inimene arvab ja tunneb, et teda ei armasta keegi, et ta pole tähtis. Enesetapust rääkides tahetakse alateadlikult kontrollida, kas teine inimene hoolib ja armastab, kas oleme talle tähtsad!

Enesetapuplaani arenemisjärgus on inimesed suhteliselt hästi mõjutatavad. Kriisiabi metoodika ongi tegelikult mõeldud olukordadeks, kus enesetapuotsust ei ole veel tehtud. Kui aga tajume, et elust lahkumise otsus on langetatud, ei aita enam tavalistest abinõudest. Me ei tohi siis inimest üksi jätta ja peame toimetama ta nii kiiresti kui võimalik psühhiaatri juurde. Ka väilisest käitumisest saab vahel aru, millises kriisiperioodis inimene on. Näiteks võib enesetapuplaani küpsemise järgus olla klassikaaslane, sõber pikemat aega masendunud, depressioonis. Siis aga ilmub ta ühel päeval kooli rahuliku ja rõõmsana justkui polekski tal enam muresid. Tegelikult ei olegi, sest tema hädad on lahenenud, ta on eluga lõpparve teinud.

Abiandmine kriisisituatsioonis põhineb uskumusel, et tegelikult ei ole armastus laiemas mõttes inimeste vahelt kuskile kadunud, seda tuleb vaid tervel viisil näidata!

Loe juhist siit:

iDevide ikoon Harjutus "Kriisiabi juhis"

Olukord: Vestled kaaslasega ja muu jutu sees avaldab ta mõtte elust lahkumisest.

Tegutse abistajana-kuulajana nii:

1) Näita huvi kehakeele ja avatud küsimuste abil. Küsi, miks ta tahab ennast tappa, isegi elust lahkumise viisi kohta võid küsida.

2) Ära veena rääkijat ümber, otse loomulikult ära ka soovita ennast tappa isegi kui enesetapp tundub naljana! Küsi ja kuula!

« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

M. Alas 2009