Enamik vigastusi on välditavad kaasaegsete ennetus-strateegiate rakendamise teel.

Käitumised, mille tagajärjeks on vigastused (liiklusvigastused, vägivald, sh. enesetapp) loetakse kuue enamlevinud riskikäitumise hulka üle maailma. Vigastuste Vältimise Ülemaailmne Koostöökeskuskeskus asub Rootsis Karolinska Instituudis. Sealt on pärit ka käesoleva õppevahendi alusstrateegia.

Vigastussuremus on Eestis ja teistes Balti riikides oluliselt kõrgem kui Soomes ja Rootsis, eriti meeste hulgas ja eriti parimas tööeas elanikkonna hulgas. Meeste ja naiste vaheline vigastussuremuse kordajate erinevus on Eestis ja teistes Balti riikides oluliselt suurem kui Soomes ja Rootsis.

Vigastustest tingitud tootlike eluaastate kaotus ning sellest tulenev kahju ühiskonnale on ligikaudu samasuur kui vereringehaigustest ja kasvajatest johtuv kahju kokku (Kaasik, Uusküla, 2007). Alkohol on üliraskete vigastuste peamiseks riskiteguriks Eestis. Vägivald käib kaasas võimu ja autoritaarsusega, seetõttu ei ole me harjunud paljusid eluolukordi vägivaldseteks pidama. Tavalises koolikiusamises on tegelikult vägivalla juured.

Arenenud tervisedendusega riikides rakendatakse vägivalla vähendamise programme laiaulatuslikult koolitasandil. Vägivalla vähendamise võtmeoskuseks on konfliktide kaotajateta lahendamine. Keskkonna tervendamiseks on head konflikide vahendamise metoodikaprogrammid. Pildil on väikesed rootslased. kes tuleb ohtudest eraldada!

Vägivalda ühiskonnast välja juurida ei ole võimalik. Vägivalda saab vähendada. Mida tervem ühiskond, seda vähem vägivalda. Tervise emotsionaalne ja sotsiaalne aspekt keskenduvad suhete tervendamisele. Vägivalla põhjusi on palju, alates sisekonfliktist, uskumusest vägivalla lubatavusse, oskamatusest tunnetega toime tulla ja tülisid rahumeelselt lahendada, madalast enesehinnangust, paljust muust ja kõigest sellest kokku.

Samas on ka tõsi, et vägivallal on üks põhjus: arvatav armastuse puudus, mida kompenseeritakse vihaga. Vägivald, ükskõik kas emotsionaalne, füüsiline või sotsiaalne, sünnitab vägivalda.
Vahel on vägivald varjatud, näiteks võimu kasutamise puhul, või passiivne kui takistatakse teise inimese põhivajaduste rahuldamist. Ka enesetapp on vägivald, mis suunatud inimesele endale.

Terves suhtes ei ole vägivallal kohta.Sageli käituvad vägivaldselt madala enesehinnanguga õpilased, sest nad käituvad sellena kes usuvad end olevat. Vägivaldselt käituvad sagedamini ka noored, kellel on viletsad elutähtsad oskused (suhtlemine, tunnete juhtimine, kofliktide lahendamine). Koolikeskkonnas omab erilist tähtsust õpetajate suhtlemisoskus ja konfliktide lahendamise oskus, sest õpetajad on tähtsad isikud laste enesehinnangu mõjutajatena. Ka kiusamine ja ahistamine, sh. seksuaalne ahistamine on vägivald.