Koolivägivalla vähendamiseks on rahvusvahelisel tasandil olemas mudelprojektid, mida erinevad riigid saavad kohandada. Eestis on vägivalla vähendamise programm mitmes koolis pilootprojektina läbi viidud, on olemas kohandatud vägivalla vähendamise metoodika. Kooliprojektid ja muud kooli ennetustegevused peavad olema pidevad, vastasel juhul kaovad tulemused mõne aasta jooksul. Koolikeskkonda peaksime vaatlema tervikuna direktorist koristajani.

Keskkonda kui tervikut mõjutades võime saavutada edu nii et õpilased ja teised asjaosalised tunneksid ennast koolis hästi ja turvaliselt. Konkreetset kooli võime vaadelda paikkonna minimudelina. See tähendab, et meil peab olema meeskond, koordinaator, treeningud õpilastele ja õpetajatele (kogu personalile), järelevalve, eaaaslaste metoodikaprojektid, meediakomponent ja muu vajalik!

Kõige efektiivsemad on noortelet noortele metoodikale toetuvad vägivalla vähendamise programmid nooremas murdeeas ja grupiliidreid kaasates.

Toimiva vägivallaprojekti saab üles ehitada vajaduste hindamisest lähtuvalt. Selleks on olemas kvalitatiivuuringu standardtestid. Kooli vägivallaprogrammide võtmeks on tunnete juhtimise ja konfliktide kaotajateta lahendamise treening. Koolikeskkond on tervik, seetõttu oleks tervendamiseks vaja umbes 45% õpetajate treening. 15-25 liikmeline grupp õpilasi treenitakse 2,5-5-päevastes kogemusõppe treeninglaagrites. Koostatakse noortepärased metoodilised õppevahendid ja nende alusel teevad treenitud noored ise järgmistele "treeneritele" koolitust edasi. Metoodika põhineb uskumusel, et parim õppimisviis on teiste õpetamine. Tervisekasvatuse tunnid on ideaaljuhul kõigi õpilaste treenimiseks. Oluline on meeles pidada, et loengutest ei ole oskuste õppimiseks kasu!

Lisaks treeningule on koolis vägivalla vähendamiseks vaja järelevalvet, territooriumi valgustatus tuleb kasuks ja vahel on kooliprojektide osaks nn. anonüümne postkast, kuhu õpilased ja lapsevanemad saavad jätta teateid vägivallast. Vägivaldse käitumise suhtes tuleks rakendada nulltolerantsi.

Mida rohkem õpilasi on aktiivselt tegevusse rakendatud, seda parem projekt! Üheks näiteks võib olla õpilaste poolt valmistatud õppevideo, mille iva on rohkem arendusprotsessis kui valmisproduktis. Kooliprojektide puhul on eriti tähtis nende järjepidevus, noorema murdeea õpilaste kaasahaaratus, sest väärtushinnangud ja enesehinnang on suuremal määral mõjutatav murdeeas. Kooliprogrammi koordinaatoriks võib olla õpetaja või õpilane. Ilma koordinaatorita ei ole ennetustegevus enamasti jätkusuutlik.