Kvaliteedi planeerimine (Quality Planning)

Kvaliteedi planeerimine on kvaliteedi juhtimise esimene etapp. Selles faasis määratletakse, millised standardid võtta projektijuhtimise ja tulemuse hindamise aluseks ja kuidas nende nõudmisi täita. Tegemist on ühe olulisema projekti planeerimise osaga. Seda tuleb teostada paralleelselt teiste protsessidega. Näiteks tulemuse kooskõlastamine kvaliteedi standardi nõuetega toob kaasa ajakava muutmise ja eelarve täiendamise.

0 Kvaliteedi juhtimine (Project Quality Management)

Kvaliteedi juhtimine on üks üldjuhtimise haru, mille eesmärk on tagada vajaduste täidetus. Protsessi käigus sätestatakse kvaliteedi eesmärgid, reeglid ja vastutused. Määratletakse, millised standardid on projekti kvaliteedi aluseks. Projektijuhtimise kvaliteeti võib näiteks kooskõlastada ISO 9000 ja 10000 seeriatega ja TOM standardiga.

Kvaliteet on omaduste summa, mis rahuldavad kliendi vajadusi. Oluline on et kvaliteedi vajadused leiaksid kajastamist projekti ulatuse (eesmärgi) kirjelduses.

Projekti ulatus ja kvaliteet ei ole siiski üks ja see sama. Näiteks:
Kõrge kvaliteet - tarkvaral pole vigu.
Väike ulatus - funktsioonide hulk väike.

Projektijuhtimine ja kvaliteedijuhtimine täiendavad teineteist. Näiteks mõlema jaoks on oluline:

  1. Kliendi rahulolu - projekt peab täitma oma lubadused, projekt peab lubama tegelike vajaduste rahuldamist.
  2. Ennetamine olulisem, kui kontrollimine - vigade ennetamine on nende parandamisest odavam.
  3. Juhtkonna vastutus. Edu saavutamiseks on oluline iga meeskonna liikme panus, kuid juhtkond vastutab eduks vajalike ressursside eest.
  4. Tegevusfaasid. Planeeri, tegutse, kontrolli tsükkel on väga sarnane projekti elutsüklile.

Projekti kvaliteedi juhtimine käsitleb nii projekti tulemust kui ka projekti protsessi. Möödalaskmised ühes valdkonnas mõjutavad kohe ka teist. Näiteks kliendi vajaduste rahuldamiseks ületunde tegevad töötajad on stressis. Kiirustamisest tekivad vead, ...

Kvaliteedi juhtimise põhimõtete rakendamine aitab lisaks projekti tulemuse kvaliteedi tagamisele parandada ka projekti juhtimise kvaliteeti. Samas on siin tegemist väikese konfliktiga. Projektid on ajutised ja investeeringud protsesside parandamisesse ei tasu end ära projekti lühiduse tõttu.

1 Lähteandmed

Kvaliteedi planeerimise aluseks on:

  1. Reeglid. Kui ettevõttel on reeglid olemas, saab need võtta projekti kvaliteedi planeerimise aluseks. Kui ei ole, siis tuleb need koostada. Reeglid peavad olema sellised, et erinevad huvigrupid nendega nõustuksid.
  2. Ulatuse kinnitus* ja tulemuse kirjeldus on kvaliteedi planeerimise aluseks, sest need sisaldavad vajaduste, eesmärkide ja tulemuse alamosade kirjeldust.
  3. Standardid, regulatsioonid ja spetsifikatsioonid. Igas tegevusvaldkonnas on väljakujunenud hulk reegleid. Mõned neist on kohustuslikud (regulatsioonid), mõned üldtunnustatud, kuid otseselt mittekohustuslikud (standardid), mõned soovituslikud ja alles arenevad (spetsifikatsioonid).

2 Vahendid

Kvaliteedi planeerimiseks kasutatakse järgmisi meetodeid:

  1. Kulude tulude analüüs
  2. Benchmarking*
  3. Plokkskeemid.
  4. Katsed

2.1 Kulude tulude analüüs

Tuleb uurida, kas kvaliteedi tagamiseks tehtavad kulutused tasuvad end ära? Omavahel tuleb võrrelda ennetamiskulusid, esilekerkinud probleemide lahendamise maksumust ja läbikukkumise hinda. Võib olla on ennetamiseks tehtavad kulutused liiga suured võrreldes kvaliteedinormist kõrvalekalde tekkimise tõenäosusega või kõrvalekalde likvideerimise maksumusega?

2.2 Plokkskeemid

Erinevad skeemid aitavad selgitada, millal kvaliteedi probleemid võivad ilmneda. Plokkskeemid on:

  1. põhjus tagajärg diagrammid;
  2. süsteemi või protsessi graafikud.

2.3 Katsed

Simulatsioonid, mille käigus uuritakse, milline faktor millist parameetrit mõjutab. Näiteks kuidas mõjutab odavama tööjõu palkamine projekti kestust. Tõenäoliselt on kestus pikem. Kas kallima tööjõu palkamine lühendab projekti sedavõrd, et kokkuhoitud töötundide arvelt muutub projekt kokkuvõttes odavamaks?

3. Tulemus

Kvaliteedi planeerimise tulemuseks on:

  1. kvaliteedi juhtimise plaan
  2. kontrollprotsessi kirjeldus
  3. kontrollnimekirjad

3.1 Kvaliteedi juhtimise plaan

Kirjeldab, kuidas rakendatakse kvaliteedi juhtimise reegleid. Milline on ettevõtte organisatsiooni struktuur, kuidas jaguneb vastutus; milliseid tegevusi tuleb täita ja milliseid ressursse kasutada kvaliteedi tagamiseks. Kvaliteedi juhtimise plaan on aluseks projekti teostamise faasis toimuvale kvaliteedi kontrollimisele, tagamisele ja parandamisele. Dokument võib olla ametlik või mitteametlik, detailne või ülevaatlik. Väiksemates projektides mainitud dokument puudub. Kvaliteedi juhtimise ülesanded on integreeritud projekti plaani sisse.

3.2 Kontrollprotsessi kirjeldus

Kontrollprotsessi kirjelduses (Operational Definitions, Metrics) defineeritakse, millised ülesanded on kvaliteedi kontrolli aluseks ja kuidas neid mõõta. Näiteks ei piisa, kui öelda, et projekti juhtimine on kvaliteetne, kui ülesanded lõppevad planeeritud kuupäevadel. Täpsustada tuleb ka, kas iga ülesanne peab algama planeeritud kuupäeval, kas mõõdetakse kõiki ülesandeid või ainult projekti alamtulemusi?

3.3 Kontrollnimekiri

Planeerimise faasis luuakse nimekirjad, mille alusel hiljem kontrollitakse kvaliteedinõuete täidetust. Näiteks tarkvara projekti puhul loetletakse omadused, millele loodavad funktsioonid peavad vastama. Omadused võivad olla tõesus, intuitiivne kasutatavus, lollikindlus, ergonoomilisus ja veateadete selgus.

Allikas:
PMBOK 2000 lk 95 ... 97

Viimati muudetud 2004
Martin Sillaots