Enamasti kasutatakse ülesannete kestuse kirjeldamiseks päeva, kuid ka teised ühikud on levinud. Näiteks minut, tund, poolpäev, tööpäev, kalendripäev, nädal, kuu kvartal. Millist ühikut kasutatakse, on kokkuleppe küsimus, kuid ühe projekti raames ei ole soovitav kasutada läbisegi erinevaid ühikuid. Erinevate ühikute samaaegne kasutamine võib tekitada segadusi ajakavast arusaamisel. Näiteks ühe töö täitmiseks on aega 2 päeva, kuid ülesande eest vastutav isik arvab, et 2 nädalat, sest ta on harjunud aega mõõtma nädalates.
Liiga pikad ülesanded on seotud riskiga, et tööde teostamisel kaob kontroll ülesande täidetuse üle. Näiteks kui enamus ülesandeid on paaripäevased ja üks 10 päevane, siis selle pika ülesande puhul on oht, et alguses ei tehta tööd piisavalt intensiivselt ja lõpus ei jätku aega tegemata töö lõpetamiseks. Sellise olukorra ennetamiseks on soovitav ülesanded jagada väiksemateks osadeks. Iga osa alguses ja lõpus peab olema konkreetne kontrollitav sündmus. Näiteks varustusperioodi võib jagada kaheks alametapiks, kus on selgelt määratletud, millised seadmed peavad olema saabunud esimese faasi lõpuks.
Mõnedes organisatsioonides on liiga pikkadest ülesannetest tulenevate riskide vältimiseks kehtestatud maksimaalne ülesande kestus. Näiteks ükski ülesanne ei tohi kesta kauem, kui 1 töönädal (5 tääpäeva).
Viimati muudetud 2004
Martin Sillaots