Ressursside planeerimine on keeruline valdkond, mida võib käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist vaadatuna. Tööjõu ja seadmete juhtimine on ettevõtete pikaajaliste plaanide üks olulisemaid osi. Käesolevas konspektis vaadeldakse ressursside planeerimist projektijuhi seisukohalt - uurime lühiajalisi ärilisi ettevõtmisi. Sellegipoolest ei saa lühemaajalisi projekte ja pikemaajalisi äristrateegiaid vaadelda teineteisest lahutatuna. Ressursside planeerimine on aluseks strateegilistele juhtimisotsustele.
Ressursside planeerimise meetodid on abiks ka nendele ettevõtetele, kes ei kasuta projektitöö meetodit. See võimaldab neil hinnata tööde tegelikku mahtu ja vajadust tööjõu järele.
Ettevõtted, kes kasutavad palju alltöövõtjaid, ei pea tundma ressursside planeerimise kõiki aspekte. Üldise ülevaate omamine on siiski vajalik. Organisatsioonid, mis kasutavad projekti teostamiseks oma isiklikku projekteerimis- ja tootmisosakondi, peavad võtma ressursside planeerimist väga tõsiselt. Sellest sõltub otseselt nende ettevõtmise edukus.
Enamasti mõistetakse sõna "ressursid" all tööjõudu - inimesi, kes teostavad ülesandeid. Tegelikult on see mõiste tunduvalt laiem.
Ressursid on:
Materjali, raha ja seadmete planeerimine on väga sarnane inimtööjõu juhtimisele. Hoonete ja majutusega seonduv on pisut keerulisem ja ei allu tavapärastele ressursside planeerimise seaduspärasustele. Näiteks, kuidas hinnata ruumi suurust, mida on vaja teatud tootmisliini testimiseks, enne selle transporti ja tellijale üleandmist?
Ressursside planeerimise käigus määratletakse, milliseid inimesi, seadmeid ja materjale ning millistes kogustes ja mis ajal läheb vaja projekti ülesannete täitmiseks. See valdkond on tihedalt seotud kulude ennustamisega. Näiteks:
Ressursside planeerimise lähteandmed on:
Ressursside vajaduse määramiseks kasutatakse:
Ressursside planeerimise tulemuseks on:
Tööplaan peab olema:
Pole mõtet koostada detailseid ja väga pikaajalisi tööplaane. Ajakava peab olema paindlik ja muudetav alati kui on tarvis sisestada uusi ülesandeid või täiendada olemasolevaid. Kaugemaid tulevikusündmusi tuleb kirjeldada üldisemalt. Pole mõtet siduda konkreetsete töömeeste nimesid ja potentsiaalseid tellimusi. Käsitsi koostatud plaanid on paindlikud ainult kõige lihtsamatel juhtudel. Arvuti kasutamine on siin hädavajalik.
Kirjeldatud ressursivajadused on aluseks nii tööjõu soetamisele kui ka alltöö võtmisele.
Allikas:
PMBIK 2000 lk 85 ... 86
Lock 1996 lk ???
Viimati muudetud 2004
Martin Sillaots