Kvalitatiivne riskianalüüs (Qualitative Risk Analysis)

Riskide kvalitatiivse analüüsi käigus toimub identifitseeritud riskide mõju ja tõenäosuse hindamine. Lähtudes mõju suurusest projekti tulemusele, koostatakse riskide pingerida. Kvantitatiivne riskianalüüs on üks võimalus hinnata riskide olulisust ja täpsustada ennetavate tegevuste planeerimise vajadust. Samuti hinnatakse alginfo kvaliteeti.

Kvalitatiivset riskianalüüsi sooritatakse korduvalt kogu projekti käigus. Perioodilise analüüsi käigus kogunenud andmete põhjal on võimalik täpsustada trende. Kvantitatiivsele analüüsile võib järgneda riskidele reageerimise planeerimine või täiendav - kvalitatiivne analüüs.

1 Lähteandmed:

  1. riskijuhtimise plaan*.
  2. identifitseeritud riskide loetelu*.
  3. projekti hetkeseis (analüüs tehakse projekti jooksul korduvalt).
  4. projekti tüüp (näiteks suurel või esmakordsel projektil on suuremad riskid).
  5. oletused - riskide määratlemise käigus tekkinud oletused on potentsiaalsed riskid.

2 Vahendid:

  1. Tõenäosuse ja mõju skaalad
  2. Riskimaatriksid
  3. Võimaluste analüüs
  4. Algandmete täpsuse hindamine

2.1 Tõenäosuse ja mõju skaalad

Riskide kvalitatiivne analüüs seisneb mittesoovitavate sündmuste hindamises kahe mõõtme järgi:

  1. Riski tõenäosus - ebameeldiva sündmuse toimumise võimaluse suurus.
  2. Riski tagajärg - sündmuse mõju suurus projekti eesmärkidele (aeg, maksumus, kvaliteet).

Neid kahte mõõdet kasutatakse iga üksiku riski, mitte terve projekti analüüsimiseks. Meetod võimaldab selgitada välja, milliseid riske tuleb rohkem vältida ja mis on vähem olulised.

Mõlema väärtuse suurust mõõdetakse kvalitatiivse skaala järgi. Näiteks: väga suur, suur, keskmine, väike, väga väike või: suur, keskmine, väike. Kvalitatiivseid väärtusi võib siduda ka arvväärtustega vahemikus 0 ... 1. Kas näiteks väga suur = 1; 0,9; 0,75 või midagi muud, tuleb eelnevalt kokku leppida.

2.2 Tõenäosuse ja mõju maatriks

Tegemist on risttabeliga, kus veergudeks mõju suurused ja ridadeks tõenäosused. Projekti kõik riskid kantakse tabeli sobivasse veergu ja sobivasse ritta.

Riskimaatriks 1
Tõenäosus:
Mõju:
Suur 0,7 Keskmine 0,5 Väike 0,3
Suur 0,7 0,5 0,3 0,2
Keskmine 0,5 0,3 0,2 0,2
Väike 0,3 0,2 0,2 0,1

Riski suurus = TN * Mõju.

Näiteks esimeses reas ja esimeses veerus asuvad riskid võivad asetleidmise korral pikendada projekti kestust 0,5 korda.

Tabel võimaldab keskenduda olulisematele riskidele. Näiteks nendele, mille mõju või tõenäosus on suur.

2.3 Riski mõju ja eesmärkide maatriks

See meetod võimaldab täpsemalt kirjeldada riski mõju projekti üldistele eesmärkidele. Iga riski jaoks luuakse eraldi tabel - põhimõtteliselt Check list.

Riskimaatriks 2
Riski mõju:
Eesmärk:
Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur
Maksumus Tähtsusetu ülekulu <5% ülekulu 5 ... 10% ülekulu 10 ... 20% ülekulu >20% ülekulu
Kestus Tähtsusetud edasinihked <5% viivitused 5 ... 10% nihked 10 ... 20% viivitused >20% viivitused
Ulatus Ulatuse vähenemine vaevalt märgatav Üksikud ulatuse osad on mõjutatud Suured osad mõjutatud Muutused tellijale vastuvõetamatud Projekt peatatakse, tulemus kasutu
Kvaliteet Kvaliteedi vaevumärgatav halvenemine Ainult väga nõudlikud rakendused on mõjutatud Kvaliteedi alanemine vajab kliendi heakskiitu Kvaliteedi alanemine kliendi jaoks vastuvõetamatu Projekt peatatakse, tulemus kasutu

2.4 Võimaluste analüüs

Võimalused on projekti lõpptulemuse seisukohast positiivsed, kuid sarnaselt riskidele, ebakindlad sündmused. Nende mõju ja tõenäosuse suurust võib uurida riskimaatriksitele sarnaste tabelite abil. Lisaks tuleb veel hinnata:

  1. oletuse stabiilsust;
  2. mõju projektile, kui oletus osutub valeks.

2.5 Algandmete täpsuse hindamine

Mil määral risk on teada ja arusaadav? Kui suur on andmete hulk ja usaldatavus, millele riskianalüüs tugineb. Täpsuse hindamine seisaldab:

  1. riskist arusaamise määra täpsustamist;
  2. võimalike algallikate määratlemist;
  3. algandmete kvaliteedi hindamist;
  4. andmete usaldatavuse ja terviklikkuse hindamist.

Ebatäpsete andmete kasutamine viib olukorrani, kus riskide ennetamiseks planeeritud ülesandeid ei täideta. Kui andmed ei ole piisavad, tuleb enne analüüsi jätkamist hankida täpsemad andmed.

3 Tulemused

  1. Projekti üldine riskireiting - Võimaldab võrrelda sama ettevõtte erinevaid projekte. On aluseks ressursside täiendavale määramisele, projekti alustamise, jätkamise või lõpetamisotsustele.
  2. Riskide pingerida - kohest reageerimist vajavate ja töökäigus lahendatavate riskide eristamine.
  3. Täiendavat uurimist vajavate riskide loetelu - suured või keskmised.
  4. Riskianalüüsi trendid - riskianalüüs on korduv protsess. Erinevate etappide tulemusi võrreldakse omavahel. Näiteks filtreeruvad välja olulisemad riskid või täpsustub nende mõju.

Allikas:
PMBOK 2000 lk 133 ... 137

Viimati muudetud 2004
Martin Sillaots