|
IT rakendamise viis taset
On
tehtud katseid teoreetiliselt koondada IT rakendamise tüüpe. Üheks
populaarsemaks, samas aga lihtsaks ja ajaproovile vastu pidanud mudeliks on
Venkatramani (1994) IT ettevõttes rakendamise viie taseme mudel.
TASE 1—IT lokaalne rakendamine ° Arendus detsentraliseeritud, juhitud asjast huvitatud osakondade poolt. Kogemus süsteemi rakendamisest ei levi reeglina ühest osakonnast teistesse. ° Muutused äriprotsessis IT süsteemi rakendamisest on minimaalsed. ° Tüüpilised näited on: tellimuste süsteem, klienditoe süsteem, laoarvestussüsteem, ettevõtte sisene e-maili süsteem, süsteem riskide hindamiseks toetuseks. Võiks küsida: Mis on sellise (lokaalse, äriprotsessi vähe muutva) süsteemi edukuse kriteeriumiks? Tavaliselt on süsteemi tulemuseks: a) protsessi kulude vähenemine; või b) reageerimiskiiruse tõus. Kuid võrdlus on siin eelmise, vananenud praktikaga! Konkurendid võivad standardseid rakendusi suhteliselt kergesti "järele teha"—neutraliseerib uuest IT süsteemist tekkiva konkurentsieelise. Kas keegi on saavutanud konkuretsieelist Microsoft Office tarkvara rakendamisest? Konkurentsieelist võimaldab saavutada mitte standardlahenduste loomine (konkurendid võivad seda vaevata järele teha), vaid unikaalsete kohanduste, täienduste jms. lisamine (seda mõtet arendas juba 1995 a strateegiaguru M.Porter, aastal 2003 aga N.Carr oma tuntud artiklis/raamatus "IT Doesn't Matter"). Siiski, ka lokaalne süsteem nõuab ümberkorraldusi töö- ja äriprotsessis. Et väljatöötatud IT süsteemist, selle pakutavast funktsionaalsusest maksimaalset kasu saada, peab ettevõte nägema nende ümberkorralduste vajadust ning peab need siis ka tegema. Näiteks: uue süsteemiga muutuv töö iseloom võib nõuda muutusi töö hindamises, palgakorralduses. Kas lokaalsed IT rakendused võivad olla ettevõtte jaoks strateegilise tähtsusega? Venkatraman arvab, et ei (lihtne järele teha).
TASE 2—IT rakendamine ettevõttesiseseks integratsiooniks ° Integratsioon võib olla: a) tehniline—ühine võrk, süsteemid on liidestuvad, võivad vahetada andmeid; b) organisatsiooniline integratsioon, äriprotsessi tasemel—koostöö osakondade ja allüksuste vahel. Tehniline integratsioon võib edestada organisatsioonilist integratsiooni. Nt. rühmatöö süsteem on olemas, kuid seda kasutatakse vähe. Tehnilisest integratsioonist üksi ei piisa. Organisatsiooniline integratsioon ei toimu iseenesest. ° Mitut süsteemi läbiva äriprotsessi loomine. Nt. kindlustusfirma eesmärk infosüsteemile: "Kõik kliendid, kes firmasse helistavad, peavad ühe kõnega oma asja aetud saama." ° Eriti oluline on ühine, integreeritud andmebaas. Küsimused, millele juht peab vastama: Millist kasu annab ettevõttesisene integratsioon? Efektiivsuse tõus? Parem kliendi teeninduse tase? Parem koordinatsioon otsuste tegemisel? Kas need efektid realiseeruvad? Kuidas integreeritud protsess paistab võrdluses konkurentide protsessidega? Ei ole mõtet automatiseerida, integreerida väheefektiivseid vananenud protsesse.
TASE 3—IT rakendamine äriprotsesside ümberkujundamiseks ° Äri-, tootmis- ja tööprotsesside laiahaardeline (ümber)projekteerimine. ° Industrial engineering (tootmissüsteemide optimeerimise) ideoloogia, milles IT võimalustel on keskne roll. Küsimused juhile: Mis on praeguse organisatsiooni struktuuri, ülesehituse põhjendus? Millised on tugevused ja piirangud? Millised muutused on toimumas konkurentide protsessides?
TASE 4—IT rakendamine ettevõtete vaheliste sidemete (võrgustiku) ümberkujundamiseks ° Tegevuste ümberjagamine erinevate ettevõtete vahel. Tegevusi võib ümber korraldada, lähtudes tarneahela kui terviku efektiivsusest. ° Tüüpilised võimalused: a) tehingute töötlus (transaction processing) — struktureeritud andmete vahetamine; b) automatiseeritud kauba tellimine/saatmine — kokkulepitud tingimustel käivituv, ilma inimese osaluseta; c) protsesside ühendamine (tootearendusprotsessid, tootmisprotsessid); Nt. langeb ära vajadus topelt kvaliteedikontrolli (tarnija poolt, tellija poolt) ja topelt dokumentatsiooni järele; d) ekspertide võrgustiku loomine.
TASE 5—IT rakendamine äri ulatuse ja olemuse põhimõtteliseks muutmiseks ° Küsimus: Kuidas IT mõjutab ettevõtte ärikontseptsiooni tervikuna? ° Uued mõisted: ühisettevõtted, partnerlus, võrgustumine. Traditsiooniliselt: mahu ökonoomia (economy of scale), vertikaalne integratsioon. Paindlikum ja muutlikum ettevõtlusmaastik. Väidetakse, et ettevõtte peab sisemiselt keskenduma paarile võtmetegevusele, milles ta saavutab tipptaseme; väliselt peab ettevõte keskenduma kiiresti muutuvale tarnijate võrgustikule, valima sealt parimad, kes täidavad kõiki ülejäänud tegevusi—selline paindlik võrgustumine, integratsioon ettevõtete vahel on mõeldav ainult IT abil. IT võimalik efekt suureneb, kui liikuda 1. tasemelt (IT lokaalne rakendamine) 5. tasemele (äri ulatuse, business scope ümberdefineerimine). Kasu IT rakendamisest on piiratud, kui IT lahendused lihtsalt ehitatakse olemasolevale organisatsiooni toimimisviisile—strateegiad, struktuurid, protsessid, organisatsiooni kultuur jääb endiseks või muutub minimaalselt. Infosüsteem toimib ja omab mõtet ainult organisatsiooni osana. Mõjud infosüsteemi ja organisatsioonilise konteksti vahel on kahesuunalised. Ühelt poolt ettevõtte strateegia mõjutab—kui mitte ei määra—infosüsteemi suuna; teiselt poolt, loodud ja kasutusele võetud infosüsteem sageli avab ettevõttele strateegiliselt uusi väljavaateid (kehvemal juhul—ei lase teostada kavandatud strateegiat).
|
