Info

(Information) Raskesti määratletav alusmõiste. Tun­nu­seid, mille abil info ole­must saab ise­loo­mus­tada: uudsus, ennustatavus, struk­tuur­sus, ka­su­lik­kus, jt. Või­ma­lu­si info mää­rat­le­mi­seks on mitmeid:

° info on uudne teade;

° info on signaali või teate sisu;

° info on vähendatud ebamäärasus;

° "Infor­mation is a difference that makes a difference." — Greg­ory Bateson;

° info on negatiivne entroopia;

° info on struktuuri keerukuse määr;

° info on tegelikkuse peegeldus inimese tead­vuses, esitatud inim­keeles;

° info on tähendust omav bitijada.

Kui toetame IT abil või automatiseerime töö­prot­ses­se, siis on oluline vahe, kas tegu on andmete tööt­le­mi­se tööga, nn infotööga (in­for­mation work) või tead­mustööga (knowledge work). Just töö­del­da­va in­fo kee­rukus, kontekstist sõl­tu­vus, inimese sü­va­os­kus­te ja tunnetuse osa tööt­lu­ses on need tegurid, mis määravad ära selle, mi­da saab info­süs­teemis au­to­ma­ti­see­ri­da (st asen­da­da inimtöö ar­vuti toi­mi­mi­se­ga) ning mida saab ai­nult soo­dus­ta­da või osaliselt hõlbustada (tead­mus­töö­ta­ja töö).

Infosüsteemi kavandades peab arvestama sel­le­ga, et ide­aalset, täielikku infokäitlust toe­ta­vat ja or­ga­ni­see­ri­vat süsteemi meil tänapäeva tin­gi­mus­tes vae­valt et õnnestub saa­vu­ta­da. Infot, kas otseselt või po­tent­si­aal­selt va­ja­lik­ku, on liiga pal­ju, et kõike op­ti­maal­selt ära kor­ral­da­da. Or­ga­ni­sat­si­oon kas­vab, or­ganisatsiooni keskkond muu­tub, vajadused info järele are­nevad. Sa­mu­ti are­ne­vad ning vahetuvad teh­noloogiad. Tüüpilise or­ga­ni­sat­si­oo­ni in­fo­käitlust ise­loomustab see­tõt­tu lahendamata või osaliselt la­hen­datud info­käit­lusprobleemide püsiv ole­masolu.

Info kontekst

(ümbrus) Teised faktid, olu­kord, mil­les in­fo te­kib või leiab ka­su­ta­mist, jne. Infol ei ole sa­ge­­li omaette eriti suurt väär­tust; info väär­tus võib olu­li­selt sõltuda kontekstist. Info tõl­gen­da­mi­seks võib va­ja ol­la kon­teks­ti ar­vestamine. Infole väär­tu­se suu­ren­da­mi­se üheks suunaks on info pai­gu­ta­mi­ne õigesse kon­teks­ti.

Metainfo

Andmed andmete kohta. Info, mis kir­jel­dab või ise­loo­mustab andme­ele­men­ti või andmete ko­gu­mit. Nt biblio­graa­fi­li­ne kir­je (andmed raa­matu au­to­ri, lehe­kül­ge­de arvu jms kohta) on raa­matu en­da (teksti) suh­tes meta­infoks. Metainfo ka­su­tu­se­le­võt­mine on üks tüüpilisi info­käit­lu­se tõhustamise meetodeid.

Info—üksikfakt või muster? Mehhanistlik in­fo­süs­teem toimib ja on tõhus eel­dusel, et info esi­neb ise­seisvate üksustena, paladena. Infot võime et­te ku­ju­tada kui info­pala­keste, 'faktoidide' kogumit (vt nt Gudwin'i (2002) "info graanulid"). See on sar­nane klas­sikalise füüsikalise maailmapildiga—maa­ilm koos­neb ele­men­taar­osakestest, mida käsita­tak­se väi­kes­te massipunktidena. Osa­ke­sel on rida indi­vi­du­aal­seid omadusi, näiteks mass, energia, pöör­le­mis­kii­rus. Kuid ilmselt ei saa mööda vaadata as­ja­olust, et in­fo­pala väärtus sõl­tub sageli sellest, mil­liste teiste in­fopaladega koos me info­pala kasu­ta­da saame. Ku­ri­teo­paigalt leitud, esimesel vaatlusel täi­esti kõr­va­line detail võib saada tähenduse koos teis­te faktidega. Ka vas­tu­pidi, uus asja­olu võib seni­se in­fo väärtuse viia nulli.

Infot võime käsitada ka kui mustreid, kirju (pat­tern), asjades aval­du­vad regu­laar­susi. Põhi­mõt­te­li­ne küsimus on, kas info võib ja peab ole­ma oma ole­mu­selt lokaliseeritud, kont­sent­ree­ri­tud, täpne. Sa­ma dilemmat on esitanud filosoof Witt­genstein oma tun­tud malenupu näi­te näol. Mil­les seis­neb ük­si­ku ma­lendi olemus? Kas saa­me üksiku malendi am­men­da­valt de­fi­neerida, ära määratleda? Witt­gen­stein osu­tab sellele, et ma­len­di oma­du­sed saa­vad tä­hen­du­se mängu kui ter­vi­ku (reeglite kaudu). Selle tõt­tu ei ole­vad või­malik ammen­davalt defineerida ük­si­kut ma­len­dit, vaid peab kir­jel­da­ma kogu mängu reeg­lid. Ük­si­ku objekti omadused (kvaliteedid) on siin mää­ra­tud kogu terviku kaudu.

Info kui ressurss

Üheks masinavaate ele­men­diks on ka käsitus infost kui ressur­sist. Levi­tin ja Red­man (1998) analüüsivad and­me­te kui res­sursi eri­nevusi ja sar­na­su­si teiste et­te­võtte pea­mis­te res­sur­siklassidega (finants- ja inim­res­sur­sid, masi­nad, tooraine, ener­gia).

Teadmus

(knowledge) Teadmine; inim­mõis­tu­ses­se integ­ree­ru­nud in­fo, aga ka os­ku­sed (kuidas infot ra­ken­da­da).

Informatiseeruvas ühiskonnas on teadmuse ja info ole­mus muutumas; aren­gutendentside hulgas on tead­muse eraldumine teadjast, teadmuse muu­tu­mi­ne müü­davaks ja ostetavaks kaubaks jmt (Lyotard, 1979).

Teadmuse ülekanne

(knowledge transfer) Protsess, mil­lega ühe isiku või or­gani­satsioonilise üksuse tead­mi­ne antakse üle ning võetakse kasutusele teise ini­mese või organisatsioonilise üksuse poolt. Tead­mu­se üle­kanne on üks õppimise vorme. Vas­tu­pidiselt levi­nud arvamustele näitab praktika, et tead­muse üle­kand­mine ei ole lihtne, odav ega ka kiire. Hippel (1994) on arendanud teooriat or­ga­ni­sat­si­oonilise tead­muse "kleepuvusest" (know­ledge is sticky), uuri­des tingimusi, millest tehnilise prob­lee­mi­la­hen­dus­tead­mu­se ülekandmine sõltub.

Meedium

(medium, mitm. media) Infot kandev konkreetne substraat. Igal meediumil on oma spetsiifika, oma­du­sed, võimalused ja piirangud. Meedium mõjutab edas­tatavat sõnumit (McLuhan'i tees Medium is the message), kuid paljudel juhtudel saab selle mõju arvestamisest loobuda; see lihtsustab info­käit­lus­süs­teemide tegemist. Info­käit­lu­se optimeerimisel on kasulik rakendada põhi­mõtet, et info jääb ikka samaks, ükskõik millises meediumis see esi­ta­tud on. See võimaldab infokäitluse kiirust tõs­ta ning kulusid vähen­da­da, suu­na­tes info ümber oda­vamatesse ja tootlikumatesse meediumitesse.

Teistel juhtudel ei saa meediumi olemust kõrvale jätta. Meediumi vahetus võib põhjustada teadmuse kao ning tööprotsessi kvaliteedi suhtes olulise kom­mu­nikatsiooni ning tegevuste kadumist. Näiteks, täna­päevaks on sel­gu­se­le jõutud, et pa­ber­do­ku­men­ti­de kasutamisel on oma spetsiifilised jooned, mida di­gi­taal­ses dokumendihalduses on väga raske või võimatu asendada.

Kirjandus

Agre, P. (1995) Institutional Circuitry: Thinking About the Forms and Uses of Infor­mat­ion. Information Tech­no­logy and Libraries, 14, 4, 225-230. http://dlis.­gseis.­ucla.edu; -- Info olemusest; trendid.

Bateson, G. (1972) Steps to an Ecology of Mind. Ballantine

Gudwin, R. (2002) Semio­tic Syn­thesis and Semionic Networks, SEED, 2, 2, 55-83

Горный, Е. (2001) История информации в кратком изложении. www.russ.ru.

Hippel, E. (1994) 'Sticky Information' and the Locus of Prob­lem Solving: Implications for Innovation. Management Science, 40, 4, 429-439.

Komito, L. (1998) Paper 'work' and electronic files: defending professional practice. Journal of Information Technology, 13, 235-46.

Levitin, A., Redman, T. (1998) Data as a Resource: Pro­perties, Implications, and Prescriptions. Sloan Management Review, 89-101.

Lyotard, J-F. (1979) The Postmodern Condition. A Report on Knowledge. www.­marxists.­org.

Sveiby, K. (1994) What is information? http://www.sveiby.com/articles/Information.html

Tuomi, I. (2000) Data is More Than Knowledge: Implications of the Reversed Knowledge Hierarchy for Knowledge Management and Organizational Memory. Journal of  Management Information Systems, 103-117. -- Tavalisele vastupidine käsitlus mõistetest "andmed", "info" ja "teadmus".