Infokäitluse hea tava

(information management best practice) Infokäitluse reguleerimine orga­ni­sat­si­oo­nis toimub harilikult mitmel tasan­dil. Ühel pool on organisat­siooni enda väl­ja töö­ta­tud ja kehtestatud juhendid (nt varukoopia­te tegemise kord, ka­su­ta­ja­te­le paroolide andmise kord), teisel pool on riiklikult või isegi rah­­vus­va­he­li­selt kehtestatud või vabatahtlikult järgitavad sea­dused, standardid jms. Re­gu­lee­ri­vat juhend­infot on palju; tekib vajadus infokäitlust re­gu­leerivate seaduste, määruste, juhendite jms materjali süsteemseks hoidmiseks. Väga oluline on ka infokäitluse praktikate ühtlustamine organisatsioonis. Ilmselt ei ole mõeldav, et varukoopiate tegemise regulaarsus sõltub ühe või teise süs­tee­mi­ad­mi­nist­raa­tori individuaalsetest tööharjumustest.

 

Mitmetes valdkondades (raamatupidamine, ehitus, jurisprudents jt) on üheks keskseks praktikat reguleerivaks mehhanismiks tegevusala hea tava. In­fo­käitluse alal on mitmetes riikides tehtud katsetusi hea infokäitlustava mää­rat­lemiseks. Üldlevinud mudelit veel välja kujunenud ei ole.

Eesti keeles: hea tava, "hea praktika", "head põhimõtted", "parimad praktikad". Inglise kee­les: good practices (Good Clinical Practices — GCP), good principles (Gener­al­ly Accepted Accounting Principles — GAAP), best pract­ice, best pract­ic­es. Soo­me keeles: hyvä tapa (hyvä tilintarkastustapa, hyvä jour­nalistinen tapa, hyvä ra­kennustapa), parhat käytännöt.

"Infokäitluse raamistik" (In­formation Mana­ge­ment Framework)

Kanada, Alberta provints. Peateemad:

° vastutus (accountability)

° distsiplineeritud lähenemine (establishing a disciplined approach)

° paindlikkus (flexibility)

° töötamine osavamalt, töötamine koostöös (working smarter and working together).

Põhimõtted:

° juurdepääsetavus (accessibility)

° kasutatavus (usability)

° vastutus (accountability)

° terviklik lähenemine (integrated approach)

° plaanimine ja koordinatsioon (planned and coordinated approach)

° inforessursside väärtuse optimeerimine (optimize the value of information assets).

Iga juhise kohta tegevused (activities), kokku u. 100 tük­ki.

Soome hea infohaldustava

° Hea infohaldustava nõuded

— andmete käideldavus, kasutatavus (tietojen saatavuus ja käytettävyys)

— andmete terviklikkus, puutumatus (tietojen eheys ja laatu)

— andmete usalduslikkus (tietojen luottamuksellisuus)

— andmekaitse (tietoturvallisuus)

° Hea infohaldustava teostamine, elluviimine

— tegevuse kõrge tase (toiminnan korkea taso)

° Hea infohaldustava eeldused

— kujutused ja kirjeldused, loetelud (kuvaukset ja luettelot)

— juhistamine (juhistega varustamine) (ohjeistus)

— inimorganisatsioon ja ressurssidega varustamine (organisointi ja resurs­sointi)

— andmekaitse teostamine (tietoturvan toteuttaminen).

Infole orienteerituse teoreetiline mudel 

Marchand jt (2000) mudel Information Orientation:

° IT praktikad (information technology practices)

° infokäitluse praktikad (information management practices)

° infokäitumine ja -kultuur (information behaviors and values).

Kirjandus

Infor­mation Assets in the Government of Alberta. A Management Framework. www.im.gov.ab.ca.

Bench­marking Information Man­ag­e­ment Practices: An Ass­ess­ment Tool; www.im.gov.ab.ca.

Val­tio­varainministeriö (2000) Hyvän tie­don­hallinta­ta­van määritys. Työryhmämuistioita 11(2000. www.vm.fi.

Lee-Kelly, L. (2003) arvustus: Marchand, D. a.o. (2002) Information orientation: the link to business performance. Long Range Planning, 36, 109-125.

Marchand, D., Kettinger, W., Rollins, J. (2000) Information Orien­tat­ion: People, Technology and the Bottom Line. Sloan Management Review, Sum­mer, 69-80.

www.enterpriseiq.com.

Riigi Infosüsteemide Osakond (2004) Rii­gi IT arhitektuuri ja koos­võime raamistik. www.riso.ee.