|
Infosüsteem kui Kontrollimehhanism
Reaalsust modelleeriva süsteemi laienduseks on süsteem, mis mõjutab või juhib reaalsust. Juhtimistsükkel (control loop) võib olla loodud nii, et infosüsteem hõlmab sellest ainult info kogumise ja töötlemise osa; reaalsuse mõjutamine toimub infosüsteemi väliste protsesside ja vahenditega. Reaalsust mõjutava (juhtiva) süsteemi ehitamisel on olulisteks küsimusteks ilmselt: a) juhtimistsükli täielikkus ja töökindlus; b) juhtimisalgoritmi kvaliteet; c) reaktsiooniaeg. Süsteemi iseloom sõltub palju ka sellest, kas inimene on juhtimistsükli üheks lüliks (man-in-te-loop system) või mitte. Modelleerimine või muutmine? Infosüsteem võib modelleerida reaalsuse osa; infosüsteemi kaudu saab ka luua uue reaalsuse (mis saabki eksisteerida ainult infosüsteemi läbi). Kallinikos (1999) kirjeldab, kuidas meierei tootmisprotsessi korraldamine infosüsteemi abil muudab kogu "kognitiivset ettekujutust" piimatöötlemise protsessist. Kas kõik infosüsteemid modelleerivad reaalsust? Mõistes reaalse all "materiaalset", tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Modelleeritavaks reaalsuseks ei ole kaugeltki mitte ainult materiaalsed (selgelt nähtava või eristatava füüsilise substantsiga—või vormiga, kehaga objektid). Headeks näideteks on väärtpaberibörsi infosüsteem (paljusid väärtpabereid ei eksisteeri enam füüsilises, paberi vormis), panga infosüsteem (kontodel kajastatud rahal ei ole enam vahetut füüsilist ekvivalenti). Kas saame nende süsteemide korral kõnelda enam reaalsuse modelleerimisest? Kujutamine, modelleerimine ilmselt jääb, kuid muutunud tähenduses—digifotode e-müügi infosüsteemis hoitakse nii modelleeritavaid objekte kui ka nende kirjeldusi (metaandmeid). Modelleerimise objekt ei ole enam tingimata "füüsilisest reaalsusest". Ei saa teha muud järeldust, kui—infosüsteem võib ka ise luua uut reaalsust. E-pilet, e-väärtpaber, nii nagu paljud teised objektid, eksisteerivad ainult neid hoidvate infosüsteemide kaudu. Kas riik, mis arendab võimsalt infosüsteeme, vajab eksisteerimiseks enam füüsilist maapinda (serverid peidetakse ja hajutatakse niikuinii)? Vrdl internetibuumi ajajärgul toimunud vaidlustega firma tegevuse füüsilise poole vajalikkuse üle. Maatükk on kinnistatud siis ja ainult siis, kui kinnistusregistri infosüsteemis on tehtud vastav kanne. Vanamoelises laosüsteemis on reaalsus ja selle kujutis infosüsteemis veel suhteliselt iseseisvad; võis hävitada infosüsteemi, kuid kaubad jäid alles—ja vastupidi. Paljudes moodsates infosüsteemides enam nii ei ole. Infosüsteemid ei ole enam ainult instrumendid, mida võib tegevuse efektiivsuse nimel kasutada kuid võib ka kasutamisest loobuda. Infosüsteemid on uue, virtuaalse reaalsuse vorm.
Kultuurifilosoof Jean Baudrillard on loonud teooria reaalsuse modelleerimise vormide arengust tänapäeva ühiskonnas. Baudrillard kasutab sõna simuleerimine, mõteldes selle all reaalsuse kujutamist eeskätt mitmesugustes kultuurilise tarbimise vormides. Teooria väidab arengu kulgevat läbi nelja taseme: 1) esimene tase—mudelit kasutatakse, et kujutada reaalsust ("objektiivset tõde"); 2) teine tase—mudelit kasutatakse reaalsuse moonutatud esitamiseks; 3) kolmas tase—mudel varjab reaalsuse puudumist (nt DisneyWorld); 4) neljas tase—mudel muutub simulaakriumiks (igasugune side ja pretensioon reaalsusele kaob). Hüperreaalsus tähistab saabunud olukorda, kus reaalsuse ja selle kujutiste vahel on juba võimatu vahet teha (tegelikkus ja selle kujutused segunevad). Tegemist ei ole kõrvaliste nähtustega—Lineage'i, virtuaalreaalsuse arvutimängu mängijaid on Koreas 3 miljonit, neid teenindavad 10,000 mängukohvikut; arvuti- ning videomängude käive (9.8 mlrd USD) on suurem kui filmitööstuse käive (8.2 mlrd USD) (Brown, 2004). Kirjandus Brown, J. (2004) Minding and Mining the Periphery. Long Range Planning, 37, 143-151. Kallinikos, J. (1999) Computer-based technology and the constitution of work: a study on the cognitive foundations of work. Accounting, Management & Information Technology, 9, 261-291.
Metataseme skeem ettevõtte tulemuslikkuse (business performance) tervikliku jälgimise süsteemi arhitektuurist |
|
Allikas: Chowdhary, P., et al (2006) Model Driven Development for Business Performance Management, IBM Systems Journal, 45, 3, 587-605. |