Infosüsteem kui Reaalsuse mudel

 

Väga produktiivne, kuid samas piiratud on käsitus in­fosüsteemist kui reaal­su­se mude­list. Tõe­poolest, paljudes infosüsteemides hoitakse süs­teemis infot mil­le­gi kohta. Lao info­süs­tee­mis hoi­tak­se in­fot laos füüsiliselt asu­vate kaupade koh­ta, jne. Seda tüüpi in­fo­süs­tee­mi­de korral on kesk­seks küsimuseks mu­de­li täp­sus. Info­süs­tee­mi­ga luuakse ning hoi­takse mu­de­lit re­aalsuse teatud "tüki" koh­ta. Mudel peab olema pii­sa­valt täpne.

 

Mu­del peab kujutama olu­li­si, hu­vi pakkuvaid jooni või oma­dusi mo­del­lee­ri­ta­va re­aal­suse kohta. Mudel peab ole­ma aja­kohane. Selle saa­vu­tamiseks pea­vad süs­teemi ole­ma võetud mehhanismid, mil­lega jäl­gi­tak­se reaalsuses toi­muvaid olu­lisi muutusi (sünd­mu­si) ning uuen­da­tak­se info­süs­tee­mis hoitavat mu­de­lit. Reaalsuse seisund peab saa­ma kajas­tatud info­süs­tee­mis hoi­tava mudeli sei­sun­diga. Prak­ti­li­selt on sa­ge­li ots­tarbe­kas leppida teatud aja­li­ne nih­kega re­aal­su­ses toi­mu­va sünd­mu­se ja sel­lest läh­tuva in­fo­süs­teemi mu­deli uuen­da­mise va­hel. Arves­tades ühelt poolt model­leerimise va­ja­dust (kui täpselt soo­vi­takse re­aal­suse nähtuste kompleksi kujutada), tei­selt poolt mo­del­lee­ri­mise kulu­sid (jälgimine, mu­de­li hoid­mi­seks vajalik mä­lu, mudeli uuen­da­mi­se töö­ma­hu­kus), saab leida optimaalse lahenduse.

Reaalajas toimivas infosüsteemis viiakse viiteaeg reaal­suse muutuse ning sel­le info­süs­tee­mis ka­jas­ta­mise vahel nii väikeseks, et praktika sei­su­kohast võib viiteaega lugeda nulliks. Reaalajaline in­fo­süs­teem rea­geerib sünd­mus­te­le ko­he.

Reaalsuse modelleerimine toimub infosüsteemis ka­hes etapis: esiteks, töö- ja äri­prot­sesside analüüsi käi­gus (infosüsteemi ehi­ta­mine paljus­ki fikseerib lei­tud töö­prot­ses­se); teiseks, reaalsust mo­del­lee­ri­takse and­mete kogu­mi­se­ga käi­gus info­süs­tee­mi ka­su­ta­mise peri­oodil. Põhi­mõtteline küsimus on sel­les, kas töö­prot­sesside fik­see­ri­mine info­süs­teemi vormi on mõeldav ning efektiivne. Ci­borra (1999) mär­gib, et Business Process Reengineering on vä­hen­da­nud impro­vi­sat­si­oo­ni­lise tegevuse võimalusi or­ga­ni­satsioonides—ning sellega seatakse tihti aren­gu­le piirid.

Vaatlusskeem info­süsteemi kui reaal­su­se pee­gel­da­ja uuri­mi­seks:

1. Millist reaalsust soovitakse pee­gel­da­da?

2. Millised reaalsuse jooned on olu­lised?

3. Kas süsteem kogub infot pii­sa­valt täpselt ning kiiresti?

4. Kas mudel vastab re­aal­su­se­le?

Millised on piirangud ja raskused reaalsuse modelleerimisel?

Mitme reaalsuse probleem

Küsimuses—mis on re­aalsus?—võib olla ras­ke kokkuleppele jõuda. Eri­ne­vad inimesed näevad erinevalt. Minu tõde ei tar­vitse ol­la sinu tõde ja vastupidi. Kui eeldatakse, et in­fo­süs­teem on alati reaal­suse õige mudel, siis on või­ma­lik in­fo­süsteemi kasutada ühe huvigrupi nägemuse ja poliitilise huvi kehtesta­mi­seks.

Reaalsuse stabiilsuse nõue

Oluliseks piiranguks reaal­sust modellee­ri­vate infosüsteemide ehita­mi­sel on model­leeritava tegelikkuse suhte­lise sta­biil­suse eel­tingimus. Klassikaline ette­kuju­tus or­ga­ni­sat­sioonist rõhutas püsi­vust, regu­lee­ri­tust, struktuuri (büro­kraa­tia). Tänapäeval nähakse or­ga­ni­sat­si­oo­nis olulise tegurina kaost. Kui orga­ni­sat­siooni nähakse toi­mivat kesk­konnas, mil­les on olulised kaoo­ti­lised prot­ses­sid (mis on ka posi­tiiv­sed, luues orga­ni­sat­si­oo­ni­le võimalusi) ning kao­se ole­ma­solu tunnistatakse ka organisatsioonis en­das—millises ulatuses on siis või­ma­lik teha stabiilseid infosüsteeme? Monod (2004) leiab, et kui uuem füü­si­kaline maailmapilt (kvant­mehhaanika) on loo­bu­nud jäiga determinismi sei­sukohast, siis info­süs­teemides on de­ter­mi­nism täies aus.

Õige detailsusastme valimine mu­de­li­tes

Liiga ük­sik­asjalised mu­de­lid on loetamatud.

Mudelite haldamine

Mudelite kooskõlas hoid­mi­ne, mudelite hierar­hia jms küsimused. Mu­de­lite hal­dust on praktikas raske korraldada.

Modelleerimise regress

Mudelite hal­da­mi­ne nõu­ab nende kirjelda­mist; see on aga omaette töö, mis ma­hukate või arvukate mudelite kor­ral muu­tub suu­reks probleemiks. Infosüsteem või mu­del, mille üle ei ole arvepidamist. Tüü­piliseks näi­teks on riik või suur ettevõte, kes ei suuda oma in­fo­süs­teemide üle arvet pidada.

Kirjandus

Ciborra, C. (1999) Notes on improvisation and time in orga­ni­zations. Accounting, Mana­g­e­ment & Information Techno­lo­gy, 9, 77-94.

Monod, E. (2004) Einstein, Heisenberg, Kant: met­ho­do­logical distinction and conditions of possibilities. Information and Organization, 14, 105-121.