|
Nõudmised
süsteemile
(requirements)
Loodavalt süsteemilt nõutava funktsionaalsuse ja omaduste määratlused.
Nõudmiste esitamise üheks lihtsaimaks vormiks on sõnastada iga nõudmine eraldi
lause või lõiguna. Lisaks kasutatakse diagramme, spetsiaalseid
kirjeldus, modelleerimis- ja spetsifitseerimiskeeli. Nõudmised peavad
olema piisavalt täpsed, et olla kasulikud. Teiselt poolt peab nõudmiste
kogum olema haaratav ning hallatav. Soovitav on hoida nõudmiste hulk range
kontrolli all; varustada iga nõudmine identifikaatoriga ning jälgida,
et loodav süsteem vastaks kõigile nõudmistele. Kõrge määramatuse
astmega süsteemiarenduses ei ole nõudmiste täielik ja detailne väljaselgitamine
süsteemiarenduse alguses praktiliselt võimalik.
Wilson (2001)
esitab tervikliku kogumi isikliku dokumendihaldussüsteemi (personal
document filing system) nõuetest. Kahekümne kolmest, 9 rühma koondatud
nõudmisest on Wilson oma pika aja jooksul arendatud süsteemis suutnud
täielikult täita 12. Näide illustreerib infosüsteemile esitatavate nõudmise
määratlemise raskust, ka suhteliselt väikeste süsteemide korral.
Osutus, et nõudmisi on palju ning neid kõiki on raske täita. Peamised
Wilson'i poolt leitud, isiklikule dokumendisäilitus- ja otsisüsteemile
(suhteliselt väike infosüsteem) esitatavate nõudmiste klassid on: 1)
juurdepääs infole (information access); 2) info korduvkasutus (information
reuse); 3) info tüübid, olemus (nature of information); 4) infokoormusega
toimetulek (cope with information overload); 5) uue teadmise tekitamine
(knowledge acquisition & development); 6) erinevate allikate
toetus (support different sources); 7) füüsilise keskkonna toetus (support
physical environment); 8) tehnoloogia maksumus (cost of technology).
Nõudmised on
sõnastatud lausetena:
°1 Peab toime
tulema suure materjalide mahuga; osa materjalidest muutub kiiresti
mittevajalikuks.
°2 Peab toetama
muutuvat terminoloogiat
°3 Peab olema
võimalik kasutada ajutises ning piiratud suurusega kontoriruumis.
°4 Peab olema
kergesti ümberpaigutatav.
°5 Peab toetama
väga erinevas mõõdus ja formaadis hardcopy materjale.
°6 Peab toetama
dokumente, mis sisaldavad värvilist teksti, taustu, jooniseid ja pilte.
°7 Peab
võimaldama viiteid materjalidele teiste inimeste dokumendisüsteemides.
°8 Peab toetama
e-kirja ja elektrooniliste suhtluskeskkondade kaudu saadud infot.
°9 Peab
võimaldama viiteid materjalidele teistes elektroonilistes süsteemides, sh
veebis; peab toetama ühendusevõtmist nende süsteemidega ning materjalide
poole pöördumist, jne.
Kirjandus
Wilson P. (2001)
20 years in the life of a long-term empirical personal electronic filing
study. Behavior & Information Technology, 2001, 20, 5, 395-409.
|