|
Infosüsteem ja suhtlussüsteem
Töö edukaks tegemiseks
võib olla vajalik suhtlemine, mitte ainult puhas info. Gilmour (2003) on
näidanud, et infosüsteemi asemel võib parema tulemuse anda suhtlussüsteemi
arendamine: selle asemel, et üritada ekspertide teadmust infosüsteemi
salvestada (knowledge management systems), võib töövõimelise
süsteemi saada suhtlussüsteemi arendamise vormis (ekspertide kataloog
koos kontaktide loomist soodustavate tehnoloogiliste lahendustega).
Teiste sõnadega, töö edukaks tegemiseks on vaja (ka) suhtlus- (kommunikatsiooni-)süsteemi.
Inimkandjast eraldatud, ebaisikustatud ning pakendatud info üksi ei
tarvitse kasutaja vajaduste täitmiseks piisav olla; kasutajat võib
huvitada info koos millegi muuga (suhtlusega, tegevusega).
Paljud
inimsuhtlusel põhinevad teenindussüsteemid juba on asendatud
otsesuhtlust (face-to-face communication) kas välistavate siis
seda imiteerivate süsteemidega (nt süsteemi poolt genereeritud Dear... ja
Hi... tervitused, klienditeenindaja märkamatu asendamine füüsiliselt
Indias paikneva call center'i töötajaga). Tõeline otsesuhtlus sellise infosüsteemi
kaudu nõuab mõne süsteemi reegli rikkumist (millega teate saatja
tõestab adressaadile oma inimeseks olemist).
Virtuaalne
riik
Riigi
infosüsteemide tasandil koondab neid protsesse termin virtuaalne riik.
Nende protsesside ühesuunaline teostatavus ning muutuste lõplik ulatus on
siiski lahtised. Tundub, et suhtlussüsteemi asendamist ainult loogilise-ratsionaalse
infosüsteemiga ei saa enamikel juhtudel lugeda piisavaks—varem või hiljem
jõuab inimene tõdemuseni otsesuhtluse vältimatusest, nt nagu kirjutab
üks autor: "The use of impersonal sources—intranet databases, print
materials, web sites—can help keep one current but won't provide an edge."
Piiratud kontekstis võivad otsesuhtlust vältivad strateegiad ja lahendused
loomulikult olla efektiivsed.
Kirjandus
Gilmour, D.
(2003) How to Fix Knowledge Management. Harvard Business Review, Oct,
16-17.
|