Infosüsteem kui süsteemne tehnoloogiline lahendus organisatsiooni infokäitlusprobleemidele

Süsteemse käsitluse mõis­testu peaks igale süs­tee­miarendajale hästi tuttav olema. In­fo­süs­tee­mi on otstarbekas määratleda kui süs­teem­set teh­no­loo­gi­list lahendust organi­sat­si­ooni info­käit­lus­prob­lee­mi­le (või prob­lee­mi­de­le).

 

Süsteemse la­hen­du­se olemus ja tun­nu­sed

Mis on süsteemi mõistes kõige olulisem? Mi­da mõt­le­me, kui ütleme, et kel­legi te­ge­vuses on tunda (või nä­ha) süs­teemi? Ilm­selt seda, et tegevus on tule­mus­lik ja samal ajal öko­noom­ne, ele­men­did töö­ta­vad hästi kok­ku. Ees­märki oma­va, efek­tiivse süs­tee­mi juures on vahest kõige olu­lisem nn süs­teem­ne sü­ner­gia ehk sü­ner­gi­line efekt (sü­ner­gia—või­men­duv koos­toime.) Sü­s­tee­mi ko­gu­efekt on suu­rem kui ele­mentide efek­ti­de sum­ma. Ter­vik on suurem kui osade sum­ma. Või teist­pi­di, süs­teem saa­vu­tab sa­ma tu­le­mu­se öko­noom­se­malt, kui ele­men­did eral­di.

Infosüsteemi on mõistetud ja mõistetakse mi­tut moo­di. See on kee­ru­kas näh­tus, mi­da võib ja ilmselt peab­ki vaa­tlema mit­me vaate­nur­ga alt. Ei ole põh­just pi­da­da ühte vaate­nur­ka pare­maks tei­sest. Vaa­te­nurki võiks pigem jul­ge­mi­ni vahetada, vas­­tavalt sel­lele, mi­da taha­me teha ning kel­lega käib jutt.

Siiski tundub, et ena­mus praktikas levinud kä­sit­lusi ei ole parimad võimalikest, seda kahel põh­ju­sel:

° Info ja selle käitluse liiga kitsas mõistmine. Or­ga­ni­sat­si­oo­nis o­lu­line info ei piirdu ainult and­me­baasi­ta­belites, failides, do­ku­menti­des struk­tuur­selt sal­ves­ta­tu­ga.

 

 

° Süsteemi liiga lai mõistmine. Süs­tee­miks ei peaks lu­ge­ma mitte iga­su­gust tarkvara­komp­lek­si. Süs­tee­mi olemasolu määravaks kriteeriumiks tuleks võtta toi­mivus, süsteemse, sü­ner­gi­lise efek­ti esi­nemine.

Ökonoomia, tulemuslikkus  Üldise süs­tee­mi­te­oo­ria (General Sys­t­ems Theory) kohaselt koosneb ko­gu maa­ilm süsteemidest. Kuid meie käsitus süs­tee­mist on kit­sam. Süs­teem ei ole mitte iga­sugune ele­men­ti­dest kui­da­gi­moodi-kok­ku-pan­dud moo­dus­tis. Süs­teem on öko­noom­ne, oma ees­mär­kide saa­vu­ta­mi­sel tu­le­mus­lik, hoolikalt valitud ja tasa­kaa­lus­tatult kon­fi­gu­ree­ri­tud ele­men­ti­de terviklik struk­tuur.

Laused nagu "meil on küll süs­teem, aga see ei toi­mi (ei kasutata, vms)" näi­ta­vad, et mõis­te kasutus on lubamatult lai. Kui organisatsioonis on süs­teem, aga süsteemi kasutata või see ei toimi, kas siis süsteem ikkagi on? Vei­di teravamalt ilmneb selline probleem kvaliteedisüsteemide pu­hul. Et­te­võt­tel võib olla sertifitseeritud ISO kvaliteedisüsteem—pabe­ri­tes, töö­ta­jad kin­nitavad—nii nagu neile on õpetatud—jah, meil on kva­li­tee­disüsteem. Kuid mõnes ette­võt­tes ei suuda praktiliselt keegi seda süs­teemi de­monst­ree­rida, selgitada, mida süsteem annab, mida süsteem üldse tähendab ja kui­das ta toimib.

            Süsteem = Elemendid + Seosed

            Süsteem = Eesmärgid + Koostoimimine (Sünergia)

Need kaks käsitust süsteemist tuleks ühitada—süsteem on nii elemendid, seosed kui ka eesmärgid ja sünergiline koostoime efekt.

Kirjandus

Lorents, P. (2001) Süsteemse käsitluse alused. EBS Print.

Mereste, U. () Süsteemkäsitlus.

Zwass, V. (1992) Systems Concepts. in: Management Information Systems, W. C. Brown Publish­ers, 382-409. http://web.njit.edu/~bieber/CIS677F98/readings/zwass92_ch10.pdf.