|
(information society) Koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. Iedema (2003) kirjutab—põhjendades, miks meditsiinis tuleks paberkandjal haigusloolt üle minna elektroonilisele: "the increasing pace and complexity of ways in which kinds of information are needing to be linked, accessed and changed". Aga miks—kui järele mõelda—on meditsiinis vaja infot linkida, infole ligi pääseda, seda muuta—üha kiiremas tempos ning üha keerulisemal viisil? Kas infokäitluse mahuline ja kvalitatiivne kasv (üha keerukam töötlus) ühiskonnas on paratamatu? Kas ja millega on infokäitluse kasv tõkestatud? Kas on võimalik maailm, millest infokülluse hoiame eemal? Kui palju on ühiskonnas vaja infotöötlust? Küsimust võib püstitada ka isiku ja organisatsiooni tasandil. Kas organisatsioonid jäävad alati vajama infosüsteeme? Küsimus ei ole päris mõttetu. Infotehnoloogiast üleküllastunud ühiskonnas, kus pea kõik seadmed ning paljud objektid "arvutiseeruvad" (külmkapp saab "aju" ning ühendatakse internetti, õllepudel saab külge RFID taagi) ning arenevad nn intelligentseteks, üksteisega kommunikatsiooni võimelisteks agentideks, kes asuvad end dünaamiliselt ja iseseisvalt kooslusteks ühendama, võib jäiga struktuuriga infosüsteemide tähtsus väheneda. Kirjandus Iedema, R. (2003) The medical record as organizing discourse. Document Design, 4, 1, 64-84.
|