|
Meediumikasutuse
optimeerimine
Info
jagamine mitme meediumi, ˛anri või mälutehnoloogia vahel, taodeldes
optimaalsust, teatud kriteeriumite järgi; meediumite kooskasutamine info
mõju, kasutatavuse jt omaduste parendamiseks; uue kihi või esitusvormi loomine
või kasutuselevõtmine info esitamiseks.
Erinevate
meediumite komplekti optimeerimise üheks paremaks näiteks on arvutite
arhitektuuris kasutatav mäluhierarhia (memory hierarchy) põhimõte.
Üldlevinud arvutiarhitektuuris leiavad üksteise kõrval kasutamist mitmed
mälutehnoloogiad. Töötlusele kõige „lähemal” on protsessori
aritmeetika-loogikamooduliga integreeritud registrid (32 või 64 bitised
mälupesad), edasi tulevad esimese ja teise astme vahemälud (cache memory),
põhimälu, kõvakettamälu, mitmesugused välismälud. Erinevate mälutehnoloogiate
ühes süsteemis kooskasutamise põhjus on tehnoloogiate erinevates
võimalustes, jõudlusomadustes ja hinnas. Kiirema juurdepääsu ja
salvestusajaga tehnoloogiad on kallimad, samuti mahult piiratumad. Nii osutub
otstarbekaks kasutada protsessori ja põhimälu vahel väiksemat, kuid kiiremat
vahemälu, jne. Süsteemi arhitektuuri lihtsustaks oluliselt ainult ühe
mälutehnoloogiaga piirdumine; seda ka tehakse, kui lahendus on tehniliselt
ja majanduslikult parem teistest variantidest.
Mitme meediumi,
infoesitustehnoloogia või ˛anri proportsionaalne kooskasutamist võib
infokäitluses ja –süsteemides leida laialdaselt:
° sama sõnumi
saatmine paralleelselt mitme kanali kaudu: e-kiri + telefonikõne jms
° teksti sõnumi
kordamine ja tugevdamine graafilise illustratsiooni, foto või skeemiga; ja
vastupidi.
Tehniliste
võtteskeemidena võib eristada:
Infokogumi
osaline või täielik ülekandmine teisele infokandjale või mälutehnoloogiale;
˛anriline teisendus. Üleminek teisele meediumile harilikult muudab info
kasutamisfunktsioonide proportsioone; mõned kasutusoperatsioonid hõlbustuvad,
teiste sooritamine võib minna raskemaks. Info mõju võib muutuda. (Teatud
mõttes on üleminek teisele meediumile alati ka info enda muutus. Info ja
esitusmeediumi sõltumatus – kuigi informaatika üks aktsioome – on siiski
mõtteline abstraktsioon, mis „kehtib” ainult teatud piirides.)
Paralleelse
infoesituskihi loomine; sama info osaline või täielik esitamine mitme kanali,
mitme tehnoloogia või esitusvormingu abil. Paralleelse infoesituse üheks
levinumaks suunaks on visualiseerimine. Visualiseerimine on reeglina
kasutusel positiivse terminina. Lähteseisukohaks on arvamus, et graafilised
(mittetekstiline) esitusvormid on efektiivsemad. Meediumite kooskasutamine on
efektiivne mitmel põhjusel: kasutaja saab info kätte enda jaoks sobivast
meediumist; erinevate meediumite abil loodud esitused võivad tugevdada
üksteist; meediumite koosmõjul võivad tekkida spetsiifilised efektid, mis
võimaldavad kanda täiendavat või teistlaadi infot. Probleemideks on
meediumite koordinatsioon (info uuendamisel tuleb muudatusi teha mitmes
kohas), meediumitevahelised teisendused (info ülekandmine ühest meediumist
teise on töömahuks ning vajab kas automatiseerimist või vähemalt infotöötluslikku
tuge ja töövahendeid).
Probleemid/harjutused
1. Info
ülekandmine ühelt meediumilt teisele
2. Süsteemi
loomine meediumiteisenduse jaoks
3. Info jagamine
kahe või enama meediumi vahel: optimaalse lahenduse leidmine
4. Info
ümberjagamine kahe meediumi vahel
5. Täiendava
esituskihi loomine; sama info esitamine kahe või enama meediumi abil.
6. Meediumi
analüüs ja spetsifitseerimine (meediumi võimaluste, jõudluse jt omaduste
kirjeldamine).
|