Meediumikasutuse optimeerimine

 

Info jagamine mitme meediumi, ˛anri või mälutehnoloogia vahel, taodeldes optimaalsust, teatud kriteeriumite järgi; meediumite kooskasutamine info mõju, kasutatavuse jt omaduste parendamiseks; uue kihi või esitusvormi loomine või kasutuselevõtmine info esitamiseks.

Erinevate meediumite komplekti optimeerimise üheks paremaks näiteks on arvutite arhitektuuris kasutatav mäluhierarhia (memory hierarchy) põhimõte. Üldlevinud arvutiarhitektuuris leiavad üksteise kõrval kasutamist mitmed mälutehnoloogiad. Töötlusele kõige „lähemal” on protsessori aritmeetika-loogika­moo­du­li­ga integreeritud registrid (32 või 64 bitised mälupesad), edasi tulevad esimese ja teise astme vahemälud (cache memory), põhimälu, kõvakettamälu, mitmesugused välismälud. Erinevate mälutehnoloogiate ühes süsteemis kooskasutamise põh­jus on tehnoloogiate erinevates võimalustes, jõudlusomadustes ja hinnas. Kiire­ma juurdepääsu ja salvestusajaga tehnoloogiad on kallimad, samuti mahult piiratumad. Nii osutub otstarbekaks kasutada protsessori ja põhimälu vahel väikse­mat, kuid kiiremat vahemälu, jne. Süsteemi arhitektuuri lihtsustaks oluliselt ainult ühe mälutehnoloogiaga piirdumine; seda ka tehakse, kui lahendus on tehnili­selt ja majanduslikult parem teistest variantidest.

Mitme meediumi, infoesitustehnoloogia või ˛anri proportsionaalne kooskasutamist võib infokäitluses ja –süsteemides leida laialdaselt:

° sama sõnumi saatmine paralleelselt mitme kanali kaudu: e-kiri + telefoni­kõ­ne jms

° teksti sõnumi kordamine ja tugevdamine graafilise illustratsiooni, foto või skee­miga; ja vastupidi.

Tehniliste võtteskeemidena võib eristada:

Infokogumi osaline või täielik ülekandmine teisele infokandjale või mälutehnoloogiale; ˛anriline teisendus. Üleminek teisele meediumile harilikult muudab info kasutamisfunktsioonide proportsioone; mõned kasutusoperatsioonid hõl­bus­tu­vad, teiste sooritamine võib minna raskemaks. Info mõju võib muutuda. (Teatud mõttes on üleminek teisele meediumile alati ka info enda muutus. Info ja esitusmeediumi sõltumatus – kuigi informaatika üks aktsioome – on siiski mõtteline abst­raktsioon, mis „kehtib” ainult teatud piirides.)

Paralleelse infoesituskihi loomine; sama info osaline või täielik esitamine mitme kanali, mitme tehnoloogia või esitusvormingu abil. Paralleelse infoesituse üheks levinumaks suunaks on visualiseerimine. Visualiseerimine on reeglina kasutusel positiivse terminina. Lähteseisukohaks on arvamus, et graafilised (mittetekstiline) esitusvormid on efektiivsemad. Meediumite kooskasutamine on efektiivne mitmel põhjusel: kasutaja saab info kätte enda jaoks sobivast meediumist; erinevate meediumite abil loodud esitused võivad tugevdada üksteist; meediumite koosmõjul võivad tekkida spetsiifilised efektid, mis võimaldavad kanda täiendavat või teistlaadi infot. Probleemideks on meediumite koordinatsioon (info uuendamisel tuleb muudatusi teha mitmes kohas), meediumitevahelised teisendused (info ülekandmine ühest meediumist teise on töömahuks ning vajab kas automatiseerimist või vähemalt infotöötluslikku tuge ja töövahendeid).

Probleemid/harjutused

1.  Info ülekandmine ühelt meediumilt teisele

2. Süsteemi loomine meediumiteisenduse jaoks

3. Info jagamine kahe või enama meediumi vahel: optimaalse lahenduse leidmine

4. Info ümberjagamine kahe meediumi vahel

5. Täiendava esituskihi loomine; sama info esitamine kahe või enama meediumi abil.

6. Meediumi analüüs ja spetsifitseerimine (meediumi võimaluste, jõudluse jt omaduste kirjeldamine).