Protsessi informatiseerimine

 

Protsessi infor­ma­ti­see­rimise all mõistame infotöötluse, infoloome ja –ka­­su­tu­se selgemat väljaeristamist prot­ses­sis, töötluse ja infohulga lisamist (prot­sess hakkab tavaliselt teki­tama ja kasutama rohkem infot), tõhustamist ja opti­meerimist ("mit­tevajalik" info eraldatakse protsessist).

Kus kasutatakse protsessis infot? Kus tekib protsessis infot? Kus võiks kasutada infot, kui seda oleks? Kus võiks tekkida infot, mida edaspidi kasutada?

 

 

Tekib vajadus protsessi liigendada (eristada ja uurida üksikult protsessi sam­me)  >  prot­sessi analüüs.

Kas info kasutamine on süsteemne? Kas info ainult käib läbi inimeste mõtetest või saab ka arti­kuleeritud (väljendatud, esitatud)? Kas info töötlemine on kor­ral­datud tea­tud reeglite, korraga > kas protsess on iseenesest kujunev või kuidagi re­gu­lee­ri­tud?

 

 

Tänapäeval näeme seda kõikjal. informatiseerimine on üle­üldine, globaalne tendents. [ Näiteid ]

Põhjused on majanduslikud. Informatiseeritud protsess (kus info­tööt­lus, -loome ka -kasutus on selgelt artikuleeritud, reeglina ka toetatud, info­tehnoloogiliste va­hen­di­te­ga reguleeritud ja (info)süsteemidega tõhus­ta­tud) on reeglina majandusli­kult efek­tiiv­semad vähe­infor­ma­tiseeritud protsessidest.

Majanduslik efektiivsus tähendab seda, et informatiseeritud prot­sess majan­dus­li­kus konkurentsis tõrjub mitteinformatiseeritud ja madalalt informatiseeritud protsessid välja. (Aga mitte alati: vt luksuskaupade ma­jan­dus­lik loogika. Informa­ti­see­ri­tud protsesside seas muutub informatiseerimata protsess luksuseks, eksklusiivseks kaubaks).

Kuidas informatiseeritud protsessi (reguleeritud, mahuka ja tõhusa infotöötlu­sega protsessi) majanduslik üleolek tekib? üksiku tööoperatsiooni kõrgem efek­tiivsus (vajalik info tuuakse infosüsteemi poolt töö- või kasutuskohale, doseeri­takse, puhastatak­se "mürast" so kasutust infost). Parem koordinatsioon võimal­dab likvideerida oo­ta­mised, tarbetud ettevalmistused ja varud. koguseid saab täpse­malt mõõta. Protsessi kohta tekib rohkem ja paremat infot, millest saab õppida.

 

 

Täielikum infobaas võimal­dab liikuda, reagee­ri­da kii­remini kui lokaalsema, frag­­men­taar­se­ma infoga kon­kureeriv prot­sess.

Täieliku info printsiip

Ter­viklik info on oluliselt tõhusam kui fragmentaar­ne info.  Teatud ala või ob­­jekti kohta kõikehõlma­va info kokkukogumine ja kasutussevõtmine annab sageli hüppelise efekti.

Info tekke- ja kasutuskohad on ajas ja sageli ka ruumis eraldi­seis­vad

Vä­he­­­in­for­ma­ti­see­ritud protsessis ei ole tagatud info säilumine, edas­tus muutumatul kujul tekkekohast kasutuskohta. Informati­seeri­mi­se­ga käib alati kaasas mälu arendamine (tehnilised võima­lu­sed in­fo säilitamiseks, infot vastuvõtvate ja säilitavate struk­tuuride ja süs­tee­mi­de loomine) ja kommunikatsiooni areng (info edastamine ajas ja ruumis, inimeselt inimesele, arvutilt arvutile, inimese ja ar­vu­ti vahel).

Informatiseerimisega protsess muutub

Infor­ma­ti­seerimine tähendab enamasti ka protsessi korrastamist; ühelt poolt tingib se­da, teiselt poolt põhjustab seda. Protsessi infor­matiseeri­mi­ne muudab inimese positsiooni; samuti erinevate osa­poolte positsi­oo­ne.

Probleemid/harjutused

1. Protsessi informatiseerimisvõimaluste analüüs:

° kus info tekib

° kus infot kasutatakse

° kuhu oleks mõtet lisada info tekke, kogumise, säilitamise, kasutamise operatsioone.