Printsiip “Igal asjal on oma koht” ja selle informaatiline toetus

Lihtsa süsteemi tegemisel võib palju saavutada kahe lihtsa põhimõttega:

Printsiip 1:    Igal asjal on oma koht.

Printsiip 2:    Kui midagi võtad, siis pane pärast kasutamist tagasi.

Millist kasu nendest printsiipidest võib saada?

Asjade leidmine muutub lihtsaks. Ei ole vaja otsida – võit ajas. Asjad ei kuhju ning tõenäoliselt säiluvad paremini. Kergem on leida ja kõrvaldada mittevajalikuks muutunud asju.

Millist informaatilist toetust nende printsiipide rakendamiseks vajame?

Võib tekkida vajadus asjadele nimede (identifikaatorite) andmiseks. Samuti võib tekkida vajadus asukohtadele nimede andmiseks. Kuidas muidu vastavuse asja ja asukoha vahel saame kindlaks teha? Tekib vajadus info hoidmiseks – milline on asja koht? millised asjad kuuluvad sellele kohale? Tekib vajadus asukohtade loomiseks ja ümberkorraldamiseks.

Näide 1

Failide paigutamiseks personaalarvutis luuakse tavaliselt kaustade süsteem. Igal failil peab olema kindel kaust, kuhu ta kuulub. Ainult nii saab faili vajadusel kiiresti ja kindlasti üles leida.

Näide 2

Relatsioonilises andmebaasis hoitakse andmeid nn. normaliseeritud kujul. See tähendab seda, et iga objekt andmeid hoitakse ainult ühes kohas. (Kuna digitaalseid koopiaid saab asjadest piiranguteta teha, muutub oluliseks ka lisaprintsiip: Üks asi olgu korraga ainult ühes kohas).