Stiil, struktuur, sisu

Info struktureerituse aste

Traditsiooniline infotöötlus on tegelenud suhteliselt hästi struktureeritud infoga. Traditsioonilises infosüsteemis on tüüpilisteks infoobjektideks klient, toode, tehing (transaktsioon) jne. Need objektid on liigitatavad klassidesse ja kirjeldatavad suhteliselt stabiilse atribuutide nomenklatuuri abil. Tänapäeval hoitakse ja töödeldakse infosüsteemides ka nõrgalt struktureeritud infot. Eelkõige kuuluvad siia mitmesugused tekstid, pildi- ja videomaterjal.

Info kujundus

Traditsioonilises infotöötluses ei ole info kujundus oluline. Info püütakse viia formaliseeritud kujule, sest siis on seda kergem tarkvara abil töödelda. Info formaliseerimine, „arvuti kujule viimine” on infotöötluse ajaloos tähendanud alati seda, et kujunduslik külg kõrvaldatakse. Arvutisüsteemi viidi ainult puhas „sisu”, kasutades mõnda elementaarset keelt (ASCII koodi, lihtsamal juhul binaarkood ehk nullide ja ühtede jada).

Tänapäeval on kujundus elektroonilisse andmetöötlusse tagasi tulnud ja võitnud väga olulise koha. Praktiliselt iga liides infokasutaja ja infosüsteemi vahel vajab teatud kujundust.

Iga infokogumi kolm aspekti

Stiili ja struktuuri küsimused on infosüsteemides muutunud väga aktuaalseteks. On toimunud oluline eristumine, mis väljendub mõistete opositsiooni „kujundus” – „sisu” (design – content) laias kasutamises. Väga oluline on ka info struktuur. Selle tõttu omab mõtet liigendada asju kolme mõiste abil: info „stiil” ehk „kujundus”, info „struktuur” ja info „sisu”

Erinevate käsituste võimalus

Eristus „stiil”–„struktuur”–„sisu” on ainult üks moodus reaalsust kontseptualiseerida.
Stiili ehk kujundust võib käsitada kui info sisule peale tõmmatavat kiht. Ühele sisule võib selle mudeli kohaselt rakendada erinevaid stiile. Sügavamat seost sisu ja stiili vahel ei ole.

Kuid võimalik on ka käsitus stiilist kui millestki sügavamast – põhimõtetest või abstraktsetest ideedest.

Vahetegemine stiili, struktuuri ja sisu vahel on praktiliselt kasulik. Kuid see vahetegemine on vähemalt osaliselt kunstlik. Infokogumit saab ainult mõtteliselt esitada valemiga

Info = Stiil + Struktuur + Sisu,

sest ka stiil ja struktuur kannavad iseenesest teatud infot. Stiil, struktuur ja sisu võivad ka olla nii tihedalt seotud, et nende eristamise võimalikkus on küsitav.

Stiliseerimine, struktureerimine, sisuloome

Stiil	>	Stiili loomine või valik, stiliseerimine (design)
Struktuur	>	Struktuuri loomine, struktureerimine
Sisu	>	Sisu loomine või valik, sisuloome (content creation)

Raskuspunkt

Infokogumi väärtuse kujundamisel võivad üks või mitu aspekti olla tähtsamad kui teised. Näiteks, ettevõtte juht võib veebilehte funktsiooni näha peamiselt ettevõtte maine kujundamisel. Sellisel juhul ei leia veebis üles pandav sisu äritegevuses (transaktsioonides) otsest informatsioonilist kasutamist. Suure organisatsiooni, näiteks ülikooli veebisüsteemis võib kõige raskemaks küsimuseks olla suurte arvu administratiivse info ja mitmesuguste tekstide (dokumentide) organiseerimine selliselt, et seda kasutajad seda infot ka tegelikult üles leiaksid. Kursusetöö tegemisel võivad vormistusnõuded ja töö struktuur olla ette antud, kuid küsimus võib olla sisu loomises. Raskuspunkt võib niisiis olla nii sisu, struktuuri kui ka stiili juures.

Ühe aspekti alahindamine

Stiili alahindamine – kui arvatakse, et info kujundus pole tähtis.

Struktuuri alahindamine – kui arvatakse, et info struktuur pole tähtis. Tüüpiliseks näiteks võib olla veebileht, millel on rõhku pandud „kujundusele”, kuid info on halvasti struktureeritud, mille tõttu infole ei ligipääsemine on ebamugav.

Sisu alahindamine – kui arvatakse, et mõjuva stiil või struktuuri kõrval on sisu teisejärguline. Tüüpiliseks näiteks võib olla veebisüsteemis loodud sisukategooria, mida ei suudeta kvaliteetse sisuga täita (uudised).

Fikseeritus ja vabadus

Infokogumi arendamisel protsessis võivad aspektid olla erinevas seisundis.

Juhtum  ? – ? – x : Sisu on olemas, vaja on luua struktuur ja stiil.

Juhtum x – x – ? : Struktuur ja stiil on etteantud, vaja on luua sisu.

Juhtum x – ? – x : Sisu on olemas, stiil on valitud; vaja on struktureerida.

Valikuvõimalusi võib olla rohkem kui ette kujutame

Kui palju on võimalikke sisusid? Ilmselt lõputult.

Kui palju on võimalikke struktuurseid printsiipe? Neid on arvatavasti ka lõputult, kuid see ei ole nii ilmne kui sisu puhul.

Kui palju on võimalikke stiile? Stiile on ilmselt samuti lõputult, kuid neid ei ole kerge leida.

Võimalike sisude, struktuursete printsiipide ja stiilide hulgad on võrdvõimsad.

Millises järjekorras?

Arenduse suund sõltub olukorrast. Võib olla nii, et sisu on põhimõtteliselt olemas, kuid sellele on raske leida õiget struktuuri. Infole võib väärtus tekkida alles siis, kui see on struktureeritud ja stiliseeritud.

Kuid võib olla ka nii, et stiil ja struktuur on ette antud ja tuleb genereerida sisu.

Niisiis, võimalik on liikumine Sisu > Struktuur > Stiil, aga ka vastassuunas.

Näiteks, veebisüsteemi tegemisel: sisu (tekstid) on olemas; neile leitakse sobib struktuur ja kujundus.

Stiil kui signaal

Infokasutaja jaoks on infokogumi stiil ja struktuur sageli signaaliks infokogumi headuse (kvaliteedi) kohta. On ju sageli nii, et dokumendile pilku heites saame otsustada, kas edasi lugeda on mõtet või mitte. Ühe hetkega ei jõua me sisuga tutvuda. Kuid üldmulje stiilist ja struktuurist tekib hetkega.

Kui veebilehe stiil ei ole lugejale vastuvõetav, siis ta võib otsustada, et edasi lugeda pole mõtet.

Stiil on niisiis tajutav ja äratuntav kiiresti, praktiliselt viivituseta. Sisuga tutvumine seevastu nõuab pikemat aega.

Stiil on niisiis käsitatav teatud markerina, mis annab lugejale infokogumi kohta teatud lisainformatsiooni. Stiili aitab luua sisule konteksti, näitab, kuhu tekst kuulub.

Originaalsus ja traditsioon

Väljakujunenud stiili rakendamisel on mitu eelist. Lugeja, kes stiili tunneb, saab kiiresti otsustada, millega on tegemist. Ühtne stiil on vajalik infokogumite koordineerimisel. Näiteks info organisatsiooni veebilehel ja organisatsiooni paberdokumentidel peaks kindlasti olema stiililiselt seotud. Veebilehe stiil võib seetõttu olla määratud või oluliselt mõjutatud organisatsiooni stiilist tervikuna (firmastiilist).

Väljakujunenud stiili kasutamisel on ka puudusi. Ühe stiili valdav kasutamine võib infokasutajat väsitada. Stiil võib siis muutuda ebahuvitavuse sümboliks.

Laiatarbetarkvara võib kasutajale pakkuda stiile kas valmislahendustena või pooltoodetena (stiililiste elementidena). Näiteks Microsoft Office perekonna tooted pakuvad dokumentide ja veebilehtede kujundamiseks hulgaliselt „disaine”. Nende kasutamine ei anna siiski tavaliselt head tulemust. Praktika näitab, et infokogumi stiili kujundamist ei saa siiski anda arvutile.

Stiilide ja struktuuri vahetamine

Ettevõtte veebilehe kujunduse eluiga on tavaliselt 1-3 aastat. Kujunduse väljavahetamine toimub sageli ilma veebisüsteemi sisus olulisi muutusi tegemata. Vahel tehakse koos stiilivahetusega ka info ümberstruktureerimine.

Sisu on siiski tavaliselt dünaamilisem (muutub kiiremini) kui struktuur ja stiil. See tähendab, et kord valitud struktuur ja stiil jäävad veebilehe üldmuljet mõjutama pikaks ajaks.

Tänapäeval ei ole siiski stiili vahetamine tehniliselt nii raske, kui see võib tunduda. Süsteemiarenduse heade tavade järgi projekteeritud süsteemis on stiili määravad elemendid (mallid, määratlused) eristatud ja nende vahetamine ei tarvitse olla tehniliselt keerukas ega mahukas.

Stiili määratlemine

Infokogumi stiil võib olla määratletud (eristatud) või määratlemata. Näiteks, kui kasutame veebilehel teatud värvikombinatsioone, kuid neid projekti dokumentatsioonis eraldi üles ei loetle, siis võime ikkagi kõnelda lehe stiilist, kuid see stiil on välja eristamata.

Stiili määratlemise vajadus tekib suuremate infokogumite korral; samuti siis, kui infokogumi stiil tuleb „realiseerida” programmeerija poolt.

Stiili määratlus ehk kujunduse spetsifikatsioon on infokogumi stiili (kujunduse) kõigi oluliste elementide selgitus. Stiili määratlusse võivad kuuluda nii matemaatiliselt täpsed definitsioonid, näiteks värvide määratlused RGB, HTML, CMYK või mõnes teises keeles – kui ka kujunduspõhimõtete sõnastused.

Struktuuri määratlemine

Infokogumi struktuuri määratlemine on samuti oluline. Näiteks, igas organisatsioonis, kus on IT osakond, spetsialist või tugiisik, on vajadus panna organisatsiooni (sise)veebis üles kasutajatele mõeldud infot IT protseduuride jm. IT seonduva kohta. Kuidas seda infot struktureerida? Praktikas leiame mitmeid esitusvorme.

Kasutada võib mitmesuguseid struktuuri esitamise vahendeid: hiearhilisi loetelusid, skeeme.

Üheks lihtsaimaks struktuuri esituse vahendiks on sisukord. Struktuuri määratlemine võib toimuda ühel või enamal (meta)tasemel.

Kes mida teeb?

Kes peaks infokogumi struktuuri loomisega tegelema? Info sisu ja struktuur on tihedalt seotud. Selle tõttu määrab dokumendi looja nii sisu kui struktuuri. Infokogumite juures on vaja tõsisemat struktureerimistööd. Veebisüsteemi arenduses peaks sellega tegelema infoarhitekt (information architect). Suurema infokogumi korral saame rääkida info arhitektuurist.

Kes peaks infokogumi stiili kujundamisega tegelema? Üksiku dokumendi looja võib ühtlasi luua või valida dokumendi stiili (või stiil kujuneb iseenesest). Suuremate infokogumite korral, samuti info kujunduse erilise tähtsuse korral, on vaja info terviklikku kujunduslahendust. Sellega peaks tegelema (info) kujundaja. Laialt kasutatakse ametinimetusi „graafiline disainer” (graphic designer) ja lihtsalt „kujundaja”, ilmumas on mõiste infokujundaja (information designer).

Selge on see, et veebisüsteemi programmeerijal on raske samaaegselt tegelda kvaliteetselt ka sisu organiseerimisega ja kujunduslahenduse loomisega. Veebisüsteemi tegemine nõuab seetõttu erinevate spetsialistide koostööd või vähemalt tegija töötamist mitmes rollis.

Struktuuri, stiili ja sisu tasakaal

Kas igal infokogumil peab olema eriliselt väljamõeldud struktuur ja stiil? Veebilehtedel on teatud stiili kasutamine kujunenud üldiseks eelduseks. Stiili arendamisele pööratakse küllaltki palju tähelepanu. Võib öelda, et stiili tähtsust mõistetakse hästi. Kuid kas stiil on alati vajalik? Info kasutaja ei vaja ju niivõrd stiili kui infosisu.

Tihti leiame veebisüsteeme, kus stiili on „liiga palju”. Stiilis võib olla – kui ei ole igas süsteemis – imevahendiks.

Ka liigne struktuur võib anda negatiivse üldtulemuse. Paljudes veebisüsteemides, kus kasutatakse sisu haldamiseks lihtsamaid või keerukamaid tarkvaralahendusi (andmebaase, mootoreid jms.) on sisu „liiga hästi” kategoriseeritud ja juhitud. Veebisüsteem paiskab infokasutajale vastu suure infovoo, mis on täielikult programmeeritud. Kuid inimene tahab teatud inimlikku varieeruvust.