Strukturatsiooniteooria

Strukturatsiooniteooria on tunnustatud sotsioloogiline, ühiskonna struktuuride toimimist lahtimõtestada püüdev teooria, mille töötas välja inglise sotsioloog (ja Oxfordi ülikooli rektor) Anthony Giddens 1980ndatel. Seda teooriat on päris laialdaselt kasutatud infosüsteemide teoreetiliseks uurimiseks. Giddensi sotsioloogiline käsitus vahetult on IT inimesele arvatavasti raskesti arusaadav. Kuid teooria peamised ideed on siiski üpris lihtsalt esitatavad.

Teooria ajalugu ja arendajad  Struktratsiooniteooriat on juba ligikaudu 10-15 aastat peetud perspektiivseks infosüsteemide teoreetilise kontseptualiseerimise alusteooriaks. See on peamiselt teadlaste, mitte praktikute seas tuntud teooria. Teooria peamiste ideede teadmine on aga kahtlemata kasulik ka praktikutele.

Bruno Latour (Wikipedia)

DeSanctis, G. & Poole, M. (1994) Capturing the Complexity in Advanced Technology Use: Adaptive Structuration Theory. Organization Science, 5, 2, 121-147.

Orlikowski, W. (2000) Using Technology and Constituting Structures: A Practice Lens for Studying Technology in Organizations. Organization Science, 11, 4, 404-428.

Orlikowski, W. (1992) The Duality of Technology: Rethinking the Concept of Technology in Organizations. Organization Science, 3, 3, 398-427.

Rose, J. & Lewis, P. () Using Structuration Theory in Action Research: An Intranet Development Project.

Giddens, A. (1984) The Constitution of Society. 

Tuntuimaks strukturatsiooniteooria IT ja infosüsteemide alale rakendajaks võib lugeda USA teadlast Wanda Orlikowskit. Siin järgime aga peamiselt DeSanctise ja Poole'i loodud nn kohanduva ehk adaptiivse strukturatsiooni teooriat (Adaptive Structuration Theory). Järgnevas "strukturatsiooniteooriast" kõneldes mõistamegi DeSanctise ja Poole'i kitsamat, infotehnoloogiale suunatud teooriat, mitte Anthony Giddensi palju laiemat teoreetilist raamistikku. Adaptiivse strukturatsiooni teooria (edaspidi AST) uurib organisatsioonis infotehnoloogia kasutuselevõtmisel plaanitud ja tegelikult tekkivaid tehnoloogilisi ja sotsiaalseid struktuure. Giddensi (üldine) strukturatsiooniteooria uurimisobjekt on oluliselt laiem – selleks on kogu ühiskond.

Teooria idee ühe lausega  Strukturatsiooniteooria vaatleb infotehnoloogia rakendamisest organisatsioonis esile kutsutud muutusprotsesse kahest vaatepunktist: 1) IT poolt pakutavate struktuuride tüübid (tüpoloogia); 2) struktuurid, mis tegelikult tekivad, kui inimesed tehnoloogiatega suhtlevad.

Järgnevalt teooria põhiseisukohtadest.

Info sotsiaalne roll  AST rõhutab, et infol on organisatsioonis sotsiaalne, inimestevahelise suhtlemise roll.

Tehnoloogia efekt mitte tehnoloogiast kui sellisest, vaid tehnoloogia kasutamisest  AST kaldub toetama "paljude uurijate seisukohta, et tehnoloogia efektid ei ole määratud mitte niivõrd tehnoloogiatest kui sellistest, vaid sellest, kuidas tehnoloogiaid inimeste poolt kasutatakse".

Kavandatud ja tegelik IT kasutamine  AST pöörab tähelepanu sellele, et kasutajate tegelik käitumine infotehnoloogilises keskkonnas erineb sageli kavandatud, ettenähtud käitumisest.

Millest tekivad erinevused plaanitud ja tegeliku IT-kasutuse vahel? Kasutajad kohandavad süsteeme oma konkreetsete vajadustega; kasutajad võivad süsteemi elementide vastu töötada või nende kasutamisest keelduda; inimesed võivad süsteemi kasutamisega mitte toime tulla; inimeste võimed süsteemi kasutamisel ja isiklikud töövõtted võivad väga oluliselt varieeruda.

Kasutajad kohandavad süsteeme oma vajadustele  AST keskendub sellele, kuidas IT süsteemide kasutajad kohandavad süsteeme oma vajadustele.

Kahte liiki struktuurid  AST eristab kahte liiki struktuure: 1) infotehnoloogiatega etteantud ja IT süsteemide loomisel kavandatud; 2) infotehnoloogiate tegelikul kasutamisel inimeste poolt tekkivad struktuurid.

DeSanctis ja Poole uurivad konkreetse näitena rühmatöö infosüsteemi kasutuselevõttu. Nad märgivad, et rühmatöö IS sisaldab palju võimalusi, mida kasutajad saavad kombineerida väga mitmesugusel viisil.

Nad kirjeldavad protsessi, kuidas IT kasutamisel tekivad esimest liiki struktuuridest (kavandatud IT) teist liiki struktuurid (kohandatud strukturatsioonid) (strukturatsiooni protsess).

Ratsionalistlikud käsitused IT rakendamisest  AST peab ebapiisavaks nn "süsteemide ratsionalismi" vaadet, mille kohaselt tehnoloogia peab koosnema inimese piiratud otsustusvõime toetuseks loodud struktuuridest (andmetest ja otsustusmudelitest). Ettekujutus inimesest kui ratsionaalsest, kuid piiratud infoläbilaskevõimega subjektist (bounded rationality) tingib ettekujutuse tootlikkuse ja efektiivsuse võidust kui tehnoloogia rakendamise eesmärgist ja otsest tulemusest. Insenerivaade (engineering view of organizational change) organisatsiooni muutusprotsessidele. Determinism – usk, et teatud efektide tulenemine tehnoloogia rakendamisest on vältimatu. Vaated, mis rõhutavad olukordadest sõltumist (contingency view).

Probleemid ratsionalistlike vaadetega  Mõned uurimused näitavad, et rühmatöö tarkvara rakendamine parandab otsuste kvaliteeti ja organisatsiooni üksmeelt. Teised uurimused aga näitavad vastupidist. Ei ole selgeid mustreid (patterns), mis lubaksid väita, et mõned tehnoloogia omadused või rakendamisolukorra jooned annavad tehnoloogia rakendamisek järjepidevalt positiivseid või negatiivseid tulemusi.

Struktuuriloome keskne paradoks: sama tehnoloogia rakendamine võib toimuda samalaadse protsessina, kuid sellele vaatamata võib erinevates organisatsioonides anda erinevaid tulemusi.

Institutsionaalne koolkond vaatleb tehnoloogiat kui võimalust muutusteks, kuid mitte kui muutuste põhjustajat. Institutsionaalse koolkonna pooldajad uurivad mitte niivõrd struktuure tehnoloogia sees, kui inimorganisatsiooni struktuuride sotsiaalset arengut.

Sotsiaalsed struktuurid  Reeglid, ressursid, kultuurilised elemendid, millles moodustub alus inimeste tegevusele. Sotsiaalsed struktuurid võivad kehastuda institutsioonides, samuti võivad nad sisalduda tehnoloogiates.

Sotsiaalsed struktuurid enne uue tehnoloogia kasutuselevõttu  Enne tehnoloogia kasutuselevõtu planeerimist eksisteerivad organisatsioonis teatud sotsiaalsed struktuurid. Tehnoloogia arendajad inkorporeerivad osa nendest struktuuridest uude tehnoloogilisse süsteemi. Seejuures võib mitte-tehnoloogilist sotsiaalset struktuuri kopeerida, aga ka modifitseerida, laiendada, kombineerida käsitsitöö protseduuriga – sellega luuakse tehnoloogilise süsteemi sees uusi sotsiaalseid struktuure.

Kui tehnoloogiline süsteem on kasutuselevõtuks valmis, siis sisalduvad seal kohandatud ja uued sotsiaalsed struktuurid. Tehnoloogia kasutuselevõtmisel toimub nende struktuuride rakendumine (instantiation).

Rekursiivne seos tehnoloogia ja tegevuse vahel  Plaanitud tehnoloogias sisalduvad sotsiaalsed struktuurid ja tegelikult (inimeste tegevuses) avalduvad sotsiaalsed struktuurid on üksteisega läbi põimunud. Üks struktuuride liik mõjutab teist ja vastupidi.

Sotsiaalsete struktuuride kirjeldamine  Sotsiaalne struktuur ei ole matemaatilise rangusega kirjeldatav. Kuid võimalikult täpsed kirjeldusvormid on vajalikud, et teooria saaks konkreetselt rakendatava kuju. AST autorid pakuvad kahte moodust: 1) tehnoloogia struktuursed omadused (structural features); 2) tehnoloogia "vaim" (spirit).

Struktuursed omadused on spetsiifilised reeglid, ressursid ja võimalused, mida tehnoloogiline süsteem pakub. E-meili süsteem näiteks võib pakkuda koopia saatmist, varjatud koopia saatmist, kirjade saamise kviitungi (receipt of receival) küsimust, jt võimalusi.

AST autorid märgivad, et infotehnoloogilise süsteemi paigaldamisel harilikult on süsteemi juhtijatel võimalik määrata, millised struktuursed omadused aktiveeritakse (tehakse kättesaadavaks), millised mitte. Näiteks võib e-meili süsteem toetada adressaati ALL (teate saatmine kõigile arvutivõrgu liikmetele), kuid see võimalus ei tarvitse olla kättesaadavaks tehtud. Selline konfigureerimise ja kohandamise võimalus eristab infotehnoloogiat traditsioonilistest tehnoloogiatest (kuigi, ka autotehnoloogia on arenenud kasutajakeskse tootekooste suunas) ja on AST autorite arvates vägagi oluline.

Tehnoloogia kasutamine võib tähendada vägagi erinevaid kasutusmustreid  Võimaluste kombinatsioone on palju. Seetõttu võib see, et kaks organisatsiooni kasutavad sama infotehnoloogiat, tähendada, et nende tegelikud kasutuse mustrid erinevad tunduvalt.

Tehnoloogia vaim on see, mida tehnoloogia struktuursete omadustega silmas peetakse (general intent with regard to values and goals underlying a given set of structural values). Tehnoloogia vaim aitab kasutajatel struktuurseid omadusi tõlgendada, aitab täita tühemikke ja annab süsteemi kasutamisele ideoloogilise suuna. Tehnoloogia vaim määrab selle, mida antud tehnoloogia raames loetakse kohaseks. Näiteks e-kirja süsteemi üldiselt (st teatud kultuurilises kontekstis) ei peeta sobivaks teatud tüüpi teadete edastamiseks (nt vallandamine, ärisuhte lõpetamine). Vrdl seaduse tekst ja seaduse mõte, vaim (letter of law versus spirit of law).

AST autorid eristavad selgelt väljendunud, ühtset vaimu (coherent spirit)  ja ebaselget vaimu.

Tehnoloogia strukturaalne potentsiaal = tehnoloogia struktuursed omadused + tehnoloogia vaim.

Teised struktuuride allikad on organisatsiooni ülesanded (tööde struktuur) ja organisatsiooni keskkond.

Tehnoloogia poolt pakutavaid struktuure võib kasutada otse, kui tõenäolisem on nende kasutamine koos teiste struktuuridega.

Strukturatsioon on AST keskne mõiste. Strukturatsioon on protsess, milles tehnoloogia poolt pakutavad struktuurid ühendatakse tegelikus kasutuses teiste struktuursuse allikatega ja moodustuvad uued sotsiaalsed struktuurid.

Näiteks e-meili süsteemis võib saada tavaks vahetada teatud liiki ametialast teavet (näiteks ülikooli juhtkonna istungite protokolle). Teises ülikoolis, kus samuti on e-meili süsteem, seda aga ei toimu, või kasutatakse protokollide levitamiseks teisi tehnoloogiaid.

Institutsionaliseerimine on uute sotsiaalsete ja tehnoloogiliste vormide kinnistumine nende pikaajalise kasutuse (korduva kasutuse) läbi.

Näiteks, kui juhtkonna istungite protokollide levitamine saab organisatsioonis tavaks, siis hakatakse seda ootama ja eeldama. Sotsioloogia terminites võib siis öelda, et protokollide levitamine e-kirjade süsteemi kaudu on muutunud institutsiooniks.

Kuid selline tehnoloogia poolt (või tehnoloogia kaudu) algatatud organisatsiooniline muutus võtab aega. Tehnoloogilisi struktuure toodetakse ja taastoodetakse interaktsiooni kaudu, märgivad AST autorid.

Struktuursete omaduste kasutuselevõtu otsustamine ja alustamine  Keegi peab otsustama, et e-meili süsteemi kasutada koosolekute protokollide laialisaatmiseks. Sellist tegevust – otsuse tegemist tehnoloogia struktuurse omaduse tegeliku kasutuselevõtmise kohta ja seejärel kasutuse alustamist  –  nimetavad AST autorid appropriation (appropriation move).

Tehnoloogias potentsiaalselt peituvad sotsiaalsed struktuurid loovad võimalusi tegevuse struktureerimiseks.

AST rõhutab, et tehnoloogia poolt pakutut ei aktsepteerita kunagi täielikult. Inimesed on valivad. (Mõelgem ka tänapäeva tehnoloogiate võimaluste paljususele. On päris paratamatu, et tegelikku kasutusse läheb ainult osa. AST loodi 1990te aastate alguses; tänapäeval on see seisukoht veelgi aktuaalsem.)

Tehnoloogia kasutuselevõtu täpsem analüüs  AST pakub tehnoloogia kasutuselevõtu liikide tüpoloogia ja annab protseduurid tekkivate tehnoloogiliste ja sotsiaalsete struktuuride väljaselgitamiseks konkreetsetes juhtumites. (Vt lähemalt DeSanctise ja Poole'i artiklist).