|
Infokäitluse bibliograafia INFORMATION MANAGEMENT BIBLIOGRAPHY
Vähegi täieliku kirjandusloetelu koostamine infokäitluse (infosüsteemide) kohta on ala laiuse tõttu võimatu. Alljärgnevalt esitatud kirjandus on kogutud ja süstematiseeritud järgmistest printsiipidest lähtudes: - kirjandusest on kasu siis, kui see on kättesaadav. Kõik bibliograafiasse võetud artiklid ja raamatud on kättesaadavad kas TÜ tellitud online-täistekst-andmebaaside, interneti või TÜ raamatukogu kaudu; - kirjanduse valikul on oluline artikli panus ala arengusse. Selle tõttu pakub huvi mitte ainult kõige värskemad allikad, vaid ka klassika –vanemad artiklid, mis millegi poolest on andnud olulise tõuke ala arengusse; - kirjandusest on kasu, kui see on süstematiseeritud. Käesolevas bibliograafias on üksused rühmitatud teemade kaupa. Liigitus ei ole võib-olla parim, kuid töövahendina siiski kasulik.
Sveiby, K. (1994) What is information? http://www.sveiby.com/articles/Information.html Rowley J. What is Information? Information Services & Use (1998) 243-254. Mis on info? Горный, Е. (2001) История информации в кратком изложении. http://www.russ.ru/authors/gorny.html Tuomi, I. Data is More Than Knowledge: Implications of the Reversed Knowledge Hierarchy for Knowledge Management and Organizational Memory. J. Manag. Information Systems, Winter 1999-2000, 103-117. Tavalisele vastupidine käsitlus mõistetest "andmed", "info" ja "teadmus". Knowledge Management and Organizational Memory. Journal of Management Information Systems, Winter 1999-2000, 103-117. Tavalisele vastupidine käsitlus mõistetest "andmed", "info" ja "teadmus". Agre, P. (1995) Institutional Circuitry: Thinking About the Forms and Uses of Information. Information Technology and Libraries, 14, 4, 225-230. http://dlis.gseis.-ucla.edu/people/pagre/circuitry.html Info olemusest; trendid. Nonaka, I., Toyama, R., Konno, N. (2000) SECI, Ba and Leadership: a Unified Model of Dynamic Knowledge Creation. Long Range Planning, 33, 5-34. Jaapani teadlase Nonaka mudel teadmuse tekkeprotsessist ettevõttes; väga tunnustatud teooria. Nonaka I, Konno N. The Concept of "Ba": Building a Foundation for Knowledge Creation. California Management Review, Spring 1998, 40-54. Nonaka tuntud teadmuse tekke mudel.
Miller, H. (1996) The Multiple Dimensions of Information Quality. Information Systems Management, 79-82. Klassikaline, hästi loetav artikkel info kvaliteedist. Strong, D., a.o. (1997) Data Quality in Context. Comm. ACM. May, 103-110. Põhjalik käsitlus info kvaliteedist. Wand, Y., Wang, R. (1996) Anchoring Data Quality Dimensions in Ontological Foundations. Communications of ACM, 11, 86-95. Info kvaliteet; Wang on ala üks juhtivamaid uurijaid. Luts, M. (2004) Infokvaliteet ja selle juhtimine organisatsioonis. Mag.töö. TPedÜ. Info kvaliteet; töö on kättesaadav TPedÜ veebis.
Alvarez, R. (2002) Confessions of an information worker: a critical analysis of information requirements discourse, 12, 85-107.
Info- ja teadmustöö, infokäitlus Dueck, G. (2001) Views of knowledge are human views, IBM Systems Journal, 40, 4, 885-888. Kallinikos, J. (1999) Computer-based technology and the constitution of work: a study on the cognitive foundations of work, Accounting, Management & Information Technology, 9, 261-291. Töö olemuse muutus informatiseerimise mõjul. Ciborra, C. (1999) Notes on improvisation and time in organizations, Accounting, Management & Information Technology, 9, 77-94. Improvisatsiooni roll tööprotsessides. Brown, J., Duguid, P. (1998) Organizing Knowledge. California Management Review, 40, 3, 90-11. Teadmuse tekkeprotsessid organisatsioonis. Cross, R., Davenport, T., Cantrell, S. (2003) The Social Side of Performance. MIT Sloan Management Review, Fall, 20-22. Edukaks olemiseks on vaja sotsiaalset intelligentsi, mitte ainult infot. Drucker, P. Knowledge-Worker Productivity: The Biggest Challenge. California Management Review, Vol 41, No 2, 1999. Teadmustöö (knowledge work) spetsiifikast. Cook S., and Brown J. 1999. Bridging Epistomologies: The Generative Dance Between Organizational Knowledge and Organizational Knowing. Organization Science. July-August, 381-400. Info ja infokäitluse olemusest organisatsioonilises kontekstis. Davenport, T.H., and L. Prusak. 1998 Working Knowledge: How Organizations Manage What They Know. Harvard Business School Press. Infokäitlus organisatsioonis; Davenport on nn. guru. Davenport T.H. Saving IT's Soul: Human-Centered Information Management. Harvard Business Review, March-April 1994, 119-131. Infokäitluse inimaspektide vältimatusest ja tähtsusest. Davenport, T. , Eccles, R., and Prusak, L. (1992) Information Politics. Sloan Management Review, Fall, 53-65.
Infosüsteemi ja -struktuuri mõiste Alexander C. a.o. A New Theory of Urban Design. Pattern'ite liikumise vaimne isa, C.Alexander; disainist. Mintzberg, H. (1972) The Myths of MIS. California Management Review, 15, 1, 92-97.
Orlikowski, W., Yates, J. (1994) Genre Repertoire: The Structuring of Communicative Practices in Organizations. Administrative Science Quarterly, 39, 541-574. "Zhanritest" infosüsteemi kasutamisel; Orlikowski on üks tuntumaid IS uurijaid. Päivarinta, T. (2001) The concept of genre within the critical approach to information systems development. Information and Organization, 11, 207-234. Orlikowski zhanrite teooria rakendamisest. DeSanctis, G., Poole, M. (1994) Capturing the Complexity in Advanced Technology Use: Adaptive Structuration Theory. Organization Science, 5, 2, 121-147. Struktuuriloome teooria (structuration theory)--oluline IT rakendamist käsitlev teooria; teoreetiline käsitlus. Mingers, J. (2004) Real-izing information systems: critical realism as an underpinning philosophy for information systems. Information and Organization, 14, 87-103. Filosoofiline käsitlus; IS ja mitmed ühiskonna- ja sotsiaalsed teooriad. Gorry G., Morton M. A. (1971) Framework for Management Information Systems. Sloan Management Review. Klassikaline artikkel. Alter, S. (2002) Information Systems: Foundation of E-Business, 4th ed. Pearson; Alter, S. (1999) A General, Yet Useful Theory of Information Systems. Communications of the Association for Information Systems. 1, 3. http://cais.isworld.org/articles/1-13/article.htm; www.stevenalter.com; www.usfca.edu/sobam/Faculty/alter.htm. Originaalne, oluline teooria info- ja ärisüsteemide seostest; suur hulk artikleid.
Infosüsteemide tugiteooriad (süsteemiteooria jt) Barthes, R. (1964) The Semiotic Challenge. University of California Press. Artiklite kogumik. Vt nt. 'Semantics of the Object' Clare, Thomas A. (2000) The Engineering and Acquisition of Systems of Systems. www.dtic.mil/ndia/systems/Clare.pdf. "Süsteemide süsteem" temaatika. Haffa, Robert P., Patton James H. (1998) Gaming the "System of Systems". Parameters, Spring, 110-21. "Süsteemide süsteem" temaatika; militaarala. Keating, C., a.o. (2003) System of Systems Engineering. Engineering Management Journal, 15, 3, 36-45; Keating, C. (200x) System of Systems Engineering Fundamentals. www.vmasc.odu.edu/wscc/pres/charleskeating.ppt. "Süsteemide süsteem" temaatika. Maier, M.W. (1998) Architecting Principles for Systems-of-Systems. www.infoed.com/Open/PAPERS/systems.htm; Maier, M.W. (1998). Architecting Principles for Systems-of-Systems. Systems Engineering, 1, 4, pp. 267-284. "Süsteemide süsteem"; mõistele alusepanija. Morganwalp, J., Sage, A. (2003) A System of Systems Focused Enterprise Architecture Framework and an Associated Architecture Development Process. Information Knowledge Systems Management, 2003, 3, 2/4, 87-105. "Süsteemide süsteem" temaatika; ettevõtte IT/IS arhitektuuri probleemid. Sage, A. P. and Cuppan, C. D. (2001) On the Systems Engineering and Management of Systems of Systems and Federations of Systems. Information, Knowledge, and Systems Management, 2, 4, 2001, 325-345; Sage, A.P. (1998). Toward Systems Ecology. IEEE Computer. February 1998, 107–110. "Süsteemide süsteem" temaatika. Elliott, G. (2003) Uncomplicate Your Organization. Industrial Management, May/June, 19-21. Süsteemide keerukus. Kirkpatrick, T (2003) Complexity. CIO Insight, 2, 34-40. Süsteemide keerukus Лотман, Ю. (1992) Динамическая модель семиотической системы. Избранные статьи, т. 1, Aleksandra, c. 98. Kultuuri kui "infot tootva mehhanismi" käsitlus; huvitavad paralleelid infosüsteemidega. Lorents, P. (2001) Süsteemse käsitluse alused. EBS Print. Süsteemiteooria käsitlus; oluline IS taustadistsipliinina. Davis, G., and Olson, M. Humans as Information Processors. in:., Management Information Systems: Conceptual Foundations, Structure and Development, McGraw-Hill, 1985. 235-268. Inimese infotöötluse võimed ja iseärasused; järeldused infosüsteemide tegemisele. Zwass, Vladimir, Systems Concepts. in: Management Information Systems, W. C. Brown Publishers, 1992. 382-409. http://web.njit.edu/~bieber/CIS677F98/readings/zwass92_ch10.pdf Süsteemiteooria põhimõistete hea käsitlus. Riihimaa, J. (2004) Taxonomy of information and communication technology system innovations adopted by small and medium sized enterprizes. Ph.D. Diss. University of Tampere. Infosüsteemide taksonoomia. Ein-Dor, P., Segev, E. (1993) A Classification of Information Systems: Analysis and Interpretation. Information Systems Research, 4, 2, 166-204. Artikkel infosüsteemide tüüpide arengust.
Customer Relationship Management (CRM) Rigby D., Reichheld F., Schefter P. (2002) Avoid the Perils of CRM. Harvard Business Review. Feb, 101-109. Kliendihaldussüsteemide (CRM) probleemidest. Dowling G. Customer Relationship Management: In B2C Markets, Often Less is More. California Management Rev., Spring 2002, 87-104. Kliendihaldussüsteemide (CRM) probleemidest.
Enterprise Resource Planning (ERP) Askenäs, L., Westelius, A. (2003) Five Roles of an Information System: A Social Constructionist Approach to Analysing the Use of ERP Systems. Informing Science, 4, 3, 105-113. ERP süsteemi rollidest ettevõttes. Newell, S. et al (2003) Implementing enterprise resource planning and knowledge management systems in tandem: fostering efficiency and innovation complementarity. Information and Organization, 13, 25-52. Kuidas juurutada paralleelselt ERP ja KM (teadmusjuhtimise) süsteemi. Davenport, T. (1998) Putting the Enterprise into the Enterprise System. Harvard Business Review, July-August, 121-131. Marchand, D., Kettinger, W., Rollins, J. (2000) Information Orientation: People, Technology and the Bottom Line. Sloan Management Review, Summer, 69-80; www.enterpriseiq.com. Huvitav tervikkäsitlus infokäitluse tasemetest ettevõttes. Information Assets in the Government of Alberta. A Management Framework. http://www.im.gov.ab.ca/public/IMFReport.doc: Benchmarking Information Management Practices: An Assessment Tool; www.im.gov.ab.ca/public/IMFBenchmarkingtool.pdf. Infokäitluse ja IS-de "hea praktika" fikseerimine riigi organisatsioonis. Valtiovarainministeriö (2000) Hyvän tiedonhallintatavan määritys. Työryhmämuistioita 11/2000. www.vm.fi/tiedostot/pdf/fi/4128.pdf. Infokäitluse ja IS-de "hea praktika" fikseerimine riigi organisatsioonis.
Infosüsteemi panus; ärimudelid Meyer, M., Zack, M. (1996) The Design and Development of Information Products, Sloan Management Review, Spring, 43-59. Infot tootva ettevõtte ärimudel. Anderson, P., Anderson, E. (2002) The New E-Commerce Intermediaries. Sloan Management Review, Summer, 53-62. E-äri mudelid. Porter, M. (2001) Strategy and The Internet. Harvard Business Review, March, 63-78. Kas ja kuidas internet võib anda ettevõttele konkurentsieelise; klassikaline artikkel. Porter, M., Millar, V. (1985) How information gives you competitive advantage. Harvard Business Review, July-August, 149-174. Kuidas info võib anda ettevõttele konkurentsieelise; klassikaline artikkel. Swanson, E. (1994) Information Systems Innovation Among Organizations. Management Science, 40, 9, 1069-1092. Teooria sellest, kuidas ettevõtted IT-d kasutusele võtavad. Venkatraman, N. (1994) IT-Enabled Business Transformation: From Automation to Business Scope Redefinition. Harvard Business Review, Winter/1994, 73-87. Klassikaline artikkel; viis taset IT rakendamisel ettevõttes. Hagel, J., Singer, M. (1999) Unbundling the Corporation. Harvard Business Review. April-March/1999, 133-141. Tuntud eksperdi (guru) huvitav artikkel firma struktuuri muutumisest IT leviku mõjul. Carr, N. (2003) IT Doesn't Matter. Harvard Business Review, May, 41-49. Palju diskussiooni tekitanud artikkel, mis väidab, et IT iseenesest ei anna enam ettevõttele konkurentsieelist. Brown, J., Hagel, J. (2003) Does IT Matter? Harvard Business Review, July, 109-112. Tuntud eksperdi vastus Carr'ile. McAfee, A. (2004) Do You Have Too Much IT? MIT Sloan Management Review, Spring. Huvitav artikkel, mis kirjeldab ettevõtteid, kus on hästi hakkama saadud IT-d vähe rakendades. Hopwood, A. (2000) Strategy and Information: Time to Look Out. in: Dickson, T. (Ed.), Mastering Strategy. FT Management. Rõhutab IT abil uute võimaluste leidmist. Lumpkin, G., Dess, G. (2004) E-Business Strategies and Internet Business Models: How Internet Adds Value. Organizational Dynamics, 33, 2, 161-173. Interneti ärimudelid; väärtusloome internetis.
Ross J.W., Beath C.M. Beyond the Business Case: New Approaches to IT Investment. Manag. Rev., Winter 2002, 51-59. IT investeeringute põhjendamisest. Irani Z., Love P. (2001) The Propagation of Technology Management Taxonomies for Evaluating Investments in Information Systems. J. Manag. Information Systems, 161-177. Meetod IT tulude ja kulude arvestamiseks. Bannister, F. (2001) Dismantling the Silos: Extracting New Value from IT Investments Administration. Information Systems Journal, 2001, 11, 65-84. Heal tasemel käsitlus investeeringute tasuvuse arvestuse raskustest avalikus sektoris. Bannister, F. How Much Did We Really Pay for That? The Awkward Problem of IT Costs. www.iteva.rug.nl/ejise/ Heal tasemel artikkel IT tegelike kulude hindamisest. Gerlach J., a.o. 2002. Determining the Cost of IT Services. Comm. ACM, September, 61-67. IT teenuste maksumuse määramisest. Lillrank P, Holopainen S, Paavola T. Catching Intangible IT Benefits. www.iteva.rug.nl/ejise/vol4. IT rahas väljendamatutest kasudest. Schrage, M. (1997) Real Problem with Computers. Harvard Business Review, 178-188.
Sohal, A., Moss, S., Ng, L. (2000) Using Information Technology Productively: Practices Factors That Enhance the Success of IT. Int. J. Technology Manag., 3/4, 340-353. Kasutamise tulemuslikkust mõjutavad tegurid; uurimuse tulemused. DeLone, W., McLean, E. (1992) Information Systems Success: The Quest for the Dependent Variable. Information Systems Research, 3, 1, 60-95. Teoreetiline käsitlus infosüsteemi mõistest.
Weill P., Vitale M. Assessing the Health of an Information Systems Applications Portfolio: Example From Process Manufacturing. MIS Quarterly, Dec 1999, 601-624. IS-de portfelli headuse hindamine ettevõttes. Goodson R. (2002) Read a Plant—Fast. Harvard Business Review, May 2002, 3-11. Kiiresti välise vaatluse abil hinnata äriprotsessi taset; võib olla kasulik infosüsteemide juures.
Huang K. 1999. Capitalizing on Intellectual Assets. IBM Syst. J. No. 4, 570-583. IBM'i käsitlus infovaradest; teadmuse juhtimine. Infosüsteemid avalikus sektoris
McAfee, A. (2004) Do You Have Too Much IT? MIT Sloan Management Review, Spring, 18-22.
Infosüsteemid väikeettevõtetes
Doolin, B. (1999) Sociotechnical networks and information management in health care. Accounting, Management & Information Technology, 9, 95-114. Infosüsteemide probleemidest tervishoius. * Iedema, R. (2003) The medical record as organizing discourse. Document Design, 4, 1, 64-84. Huvitav käsitlus meditsiinilise teenindamise muutustest seoses üleminekuga e-haigusloole. Corley, S. (2003) Electronic Prescribing. A Review of Costs and Benefits. Topics in Health Information Management, 24, 1, 29-38. Kitsama suunitlusega, kuid metoodiliselt huvitav artikkel.
Arquilla J., Ronfeldt D. Information, Power, and Grand Strategy: In Athena's Camp. 1996. RAND Corporation. Infost ja infokäitlusest militaaralal. Kümme aastat tagasi kirjutatud pikem käsitlus sõja olemus ja vastavalt ka militaarstrateegiate muutustest, eriti infotehnoloogilistest arengutest mõjustatuna. Arquilla on tänapäevaks kujunenud USA üheks juhtivaks "infopõhise" sõjandus teoreetikuks. Alberts, D. (2001) Key Concepts for Information Superiority. RTO IST Symposium on “Information Management Challenges in Achieving Coalition Interoperability”. Infoeelis (information dominance); militaartala, kuid ilmselt oluline ka ärimaailmas. US DoD DSC. Two Views of Information Superiority and Synchronized Operations. ISWG Update, February 14, 2001. www.dodccrp.org. Infoeelis; militaarala. Peak, D., Guynes, C. (2003) The IT Alignment Planning Process, Journal of Computer Information Systems, Fall, 9-15. Praktiliselt kõikehõlmava meetodi kirjeldus. Peters, S., Heng, M., Vet, R. (2002) Formation of the information systems strategy in a global financial services company, Information and Organization, 12, 19-38. ** Hagel, J., Brown, J. (2001) Your Next IT Strategy. Harvard Business Review, October, 105-113. Kahe tuntud eksperdi käsitlus IT strateegiast. Bowonder, B., Miyake, T. (2000) Technology Management: A Knowledge Ecology Perspective. Int. J. Technology Management, 663-683. Tehnoloogiate juhtimine; ökoloogiline vaatenurk. ** Moore, G. (1999) Crossing the Chasm. Marketing and Selling Technology Products to Mainstream Customers. Capstone. 2nd Ed. (1st Ed 1991). Klassikaline raamat uue tehnoloogia kasutuselevõtu protsessist; kuidas müüa uut tehnoloogiat. Gartner Group, Hype Cycles. www.gartner.com; Forrester Research, Technographics mudel, www.forrester.com. Moore'i raamatust inspireeritud tehnoloogia leviku ja kasutuselevõtu mudelid. Phaal, R. et al (2003) Starting-Up Roadmapping Fast. Research & Technology Management, 2, 52-58. Tehnoloogiate kaardistamine; tehnoloogiate teekaardi (roadmap) mõiste. Prahalad C., and Krishnan M. (2002) The Dynamic Synchronization of Strategy and Information Technology. Sloan Manag. Rev. Summer, 24-33. IT ja äristrateegia sünkroniseerimine. Cassidy A. (1998) A Practical Guide to Information Systems Strategic Planning. St. Lucie Press. Raamat TPedÜ raamatukogus. Praktiline, terviklik, samm-sammuline meetod ettevõtte infosüsteemide strateegilise plaani koostamiseks.
Äri- ja infosüsteemide kirjeldamine ning modelleerimine Watson, R., Zinkhan, G., Pitt, L. (2004) Object-Orientation: A Tool for Enterprise Design, California Management Review, 46, 4, 89-110. Radikaalne käsitus äriorganisatsiooni projektimisest OO meetodite abil. Heumann, J. (2001) Introduction to Business Modeling Using the Unified Modeling Language (UML). www.therationaledge.com. Sissejuhatus äri modelleerimisse UML keele abil. Kim, J., Hahn, J., Hahn, H. (2000) How Do We Understand a System with (So) Many Diagrams? Cognitive Integration Processes in Diagrammatic Reasoning. Information Systems Research, September, 284-303. Teoreetiline vaatlus sellest, kuidas inimesed mõistavad süsteemide mudeleid (diagramme). Gray, D. (2003) A Gallery of Metaphors. Harvard Business Review, 81, 9, 92-93. Modelleerimise probleemid; metafooride kasutamine strateegiate formuleerimise abina. McDavid, D. (1999) A Standard for Business Architecture Description. IBM Systems Journal, 38, 1, 12-31. IBM'i ühe uurija meetod "äri arhitektuuri" modelleerimiseks. Burton, H., Pennotti, M. (2003) The Enterprise Map: A System for Implementing Strategy and Achieving Operational Excellence. Engineering Management Journal, 15, 3, 15-20. Propageerib ettevõtte äriprotsesside tervikliku kaardistamise--"ettevõtte kaardi" valmistamist.
Äriprotsesside ja -süsteemide parendamine Jaikumar, R. (1996) When More is Less: A Minimalist Architecture for Manufacturing. European Management Journal, 14, 5, 433-441. Harvardi ülikooli professori meetod tootmissüsteemide korraldamiseks, nii, et infotöötluse vajadus on väiksem.
Info- ja ärisüsteemi arhitektuur Riigi Infosüsteemide Osakond (2004) Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistik. www.riso.ee Nn. raamistiku (framework) üks esimesi arendusi Eestis. The Zachman Insitute for Framework Advancement. www.zifa.com. Zachman Framework on tuntud meetod ettevõtte infosüsteemide arhitektuuri modelleerimiseks. McFarlan, F., McKenney, J., Pyburn, P. (1983) The information archipelago—plotting a course. Harvard Business Review, 145-156. Klassikaline artikkel infosüsteemide "maastiku" kohta. CIO Council. A Practical Guide to Federal Enterprise Architecture. 1.0. February 2001. www.cio.gov. Ettevõtte IT/IS arhitektuur; USA standard; sobiv suurtele organisatsioonidele. Sauer, C., Willcocks, L. (2003) Establishing the Business of the Future: The Role of Organizational Architecture and Information Technologies. European Management Journal, 21, 4, 497-508. Rõhutab äripoole arhitektimise tähtsust; Willcocks on üks tuntumaid IS uurijaid.
Ramiller, N. (2001) The 'textual attitude' and new technology. Information and Organisation, 11, 129-156. Huvitav käsitlus sellest, kuidas juhid näevad uut IT-d; praktilisi nõuandeid. Steele, L. (1983) Managers' misconceptions about technology. Harvard Business Review, Nov-Dec, 133-140. Juhtide eksiarvamustest tehnoloogia suhtes. Robey, D., Markus, M. (1984) Rituals in Information System Design. MIS Quarterly, 3, 5-15. Osutab paljude süsteemiarendustegevuste rituaalsele iseloomule. Truex, D., Baskerville, R., Travis, J. (2000) Amethodical systems development: the deferred meaning of systems development methods. Accounting, Management & Information Technology, 10, 53-79. Kas süsteemiarendus peab alati olema meetodikohane? Herbold, R. (2002) Inside Microsoft. Balancing Creativity and Discipline. Harvard Business Review, January 2002, 73-79. Infosüsteemide maastiku korrastamine suures, hajutatud organisatsioonis; ühtsete põhimõtete kehtestamine süsteemide arendamisel. Cameron, J. (2002) Configurable Development Processes. Comm. ACM, 45, 3, 72-77. Kuidas läheneda süsteemiarendusele metoodiliselt ja samal ajal paindlikult.
Kornfield, S. (2003) Information System Vendors. Top 10 Warning Signs of Problem Vendors. Michigan Bar Journal, 3, 16-20. Kuidas ära tunda probleemseid IS tarnijaid.
MacCormack A. How Internet Companies Build Software. Sloan Management Review, Winter 2001, 75-84. Tarkvaraarenduse uuematest meetoditest. Sprott D. 2000. Componentizing the Enterprise Application Packages. Comm. ACM. April, 63-69. Komponentide-põhine arendus. Baster G., Konana P., and Scott J. 2001. Business Components: A Case Study of Bankers Trust Australia Limited. Comm. ACM, May, 92-98. Komponentide-põhine arendus. Cameron J. 2002. Configurable Development Processes. Comm. ACM. March, 72-77. Arendusmeetodite konfigureerimine; IBM'i käsitlus. [Minu arvates eriti hea artikkel, nii praktika kui teooria vaatekohalt – PP]
IT osakonna ülesanded ja tööprotsessid Peppard, J. (2003) Managing IT as a Portfolio of Services, European Management Journal, 21, 4, 467-483. IT teenuste tootmisest. Rockart, J., Earl, M., Ross, J. (1996) Eight Imperatives for the New IT Organization. Sloan Management Review, Fall, 43-55. Klassikaline artikkel; Rockart on üks tuntumaid vanema põlve IT/IS uurijaid. Holtsnider. IT Manager's Handbook: Getting Your New Job Done. TPedÜ raamatukogus. Feeny, D., Willcocks, L. (1998) Core IS Capabilities for Exploiting Information Technology. Sloan Management Review, Spring, 9-21. Millised võimed peavad olema ettevõtte IT osakonnal IS osas; põhjalik artikkel kahelt tuntud uurijalt. Willcocks, L., Sykes, R. (2000) The Role of the CIO and IT Function in ERP. Communications of ACM, 4, 32-38. IT juhi ja IT osakonna roll ERP rakendamise projektis. Harvard (2000) Are CIOs Obsolete? Harvard Business Review, March-April 2000, 55-63. Diskussioon IT juhi vajalikkusest. Earl, M., Feeny, D. (1994) Is Your CIO Adding Value? Sloan Management Review, Spring, 11-20. IT juhi vajalikkusest.
Feraud G. What makes IT professionals tick? Mastering Information Management. Kuidas motiveerida IT töötajaid. Silberman S. The Geek Syndrome. Wired, Dec 2001, 175-187. Autismist; aktuaalne IT töötajate suhtes. Lynne Markus M, Manville B, Agres C. (2000) What Makes a Virtual Organization Work? Sloan Manag. Rev. Fall 2000, 13-25. Töötajate motiveerimine virtuaalses organisatsioonis; Lynne on tuntud IS uurija. Khalifa G. a.o. Evaluating Information technology With You in Mind. www.iteva.rug.nl/ejise/vol4/papers/khalifia.htm IT hindamisest.
Infosüsteemi füüsiline dimensioon Curtis, R. et al (2002) Supporting Knowledge Work With Physical Design. Knowledge Management Review, 5, 5. Virtuaalse ja füüsilise vahekorrast. Huang, J. (2001) A New Blueprint for Business Architecture. Harvard Business Review, 4, 149-158. Virtuaalse ja füüsilise vahekorrast. Komito, L. (1998) Paper 'work' and electronic files: defending professional practice. J.Information Technology, 13, 235-46. Virtuaalse ja füüsilise vahekorrast. Robey, D., Schwaig, K., Jin, L. (2003) Intertwining material and virtual work. Information and Organization, 13, 111-129. Virtuaalse ja füüsilise vahekorrast. Schultze, U., Boland, R. (2000) Place, space and knowledge work: a study of outsourced computer systems administrators. Accounting, Management & Information Technology, 10, 187-219. Virtuaalse ja füüsilise vahekorrast. Boland, R. (2001) The tyranny of space in organizational analysis. Information and Organization, 11, 3-23. Virtuaalse ja füüsilise vahekorrast; teoreetiline artikkel. Lyotard, J-F. (1979) The Postmodern Condition. A Report on Knowledge. www.marxists.org/reference/ subject/philosophy/works/fr/lyotard.htm. Info ja selle töötluse olemusest tänapäeva ühiskonnas; postmodernismi klassikaline teos. Asaro, P. (2000) Transforming society by transforming technology: the science and politics of participatory design. Accounting, Management & Information Technology, 10, 257-290. Tehnoloogia mõjud.
|