Informaatika kui alus teistele teadustele

Infotehnoloogia, infosüsteemindus ja informaatika on noored teadused. Otsides infosüsteemide teoreetilisi aluseid teistest teadustest (süsteemiteooriast? organisatsiooniteooriast?) võib-olla üllatav, et teised teadused vaatavad sama ootusega informaatika poole. Informaatika on hoogsalt kujunemas ise fundamentaalteaduseks. Selle mõtte ütleb väga hästi välja Thomas Easton oma Communication of the ACM, ühes juhtivas infotehnoloogia ajakirjas äsja ilmunud artiklis " Beyond the Algorithmization of the Sciences".

Thomas Easton

(isiklik veeb) 

Powerpoint versioon artiklist (autori ajaveeb)

Easton, T. (2006) Beyond the Algorithmization of the Sciences, Communications of the ACM, 49, 5, 31-33.

Artikli põhiseisukohti  Algoritmiline mõtlemine transformeerib nii kirjeldavaid teadusi (descriptive sciences) kui ka humanitaarteadusi, viies neid lähemale arvutiteaduse (computer science) matemaatilisele tuumale.

Arvutiteadus on põhjalikult muutnud bioloogiat ja teisi teadusalasid ning nüüd näib muutvat oluliselt ka humanitaarteadusi.

Milles see transformeeriv mõju avaldub?

1) Üha rohkem kasutatakse arvutusi, algoritme ja arvuteid;

2) paberil raamatukogud asenduvad online andmebaasidega;

3) juurdepääsus teadmistele muutuvad vältimatuks otsimootorid; sellega muutub ka teadmise olemus.

Teaduste hierahias on traditsiooniliselt keskkohale paigutatud matemaatika. Kuid matemaatika traditsioonilised saavutused ei ole kõige peamised. Kõige peamised on algoritmid. Algoritmid toovad matemaatikasse protsessi mõiste. Seisukoht, et algoritmid on matemaatika osa.

Bioloogia informatiseerumise heaks ülevaateks on:

Cohen, J. (2004) Bioinformatics–An Introduction for Computer Scientists. ACM Computing Surveys, 36, 2, 122-158.

Algoritmide so protsessimudelite laialdane kasutamine bioloogias, keemias ja füüsikas. "Life cannot be understood except in terms of processes and may be calculable only through computer simulation and visualization." Protsessimudelid levivad ka geoloogias, psühholoogias ja antropoloogias.

Teaduste hierarhia. Allikas: Easton, T. (2006) Beyond the Algorithmization of the Sciences, Communications of the ACM, 49, 5, 31-33.

Kuidas artiklit hinnata? Kas infotehnoloogia on sisemiselt valmis olema alusteaduseks? Tundub, et ei päriselt veel ei ole. Asi ei piirdu ju ainult programmeerimistehnoloogiate ja süsteemiarenduse elutsükli küsimustega (mille keerukust ja tähtsust on raske ülehinnata). Millised on üldse IT üha laiema kasutamise tulemused, piirid, võimalused, ohud?