|
Lotmani – Semiootika rakendusvõimalustest infotehnoloogias Semiootilise süsteemi dünaamiline mudel (1974) Selle Lotmani ühe varasema artikli võtmesõnadeks on mõistepaarid "süsteemne" – "süsteemiväline" ja "invariantne" – "variatiivne", "kirjeldatud" – "kirjeldamata". Semiootiliste süsteemide kaks ideaaltüüpi. Viited (nurksulgudes) on väljaandele: Динамическая модель семиотической системы. в кн: Избранные статьи. Александра-Таллинн, 1992. 7.1 Semiootiliste süsteemide struktuurne kirjeldamine 7.2 Süsteemne ja süsteemiväline 7.3 Struktureerimine kirjeldamise kaudu 7.4 Ainevahetus süsteemi ja süsteemivälise vahel 7.6 Süsteemivälise kirjeldamise vajadus 7.10 Süsteemi luustumine ja pehmenemine 7.11 Struktuuri tuum ja perifeeria 7.12 Keele staatilised ja dünaamilised mudelid 7.13 Semiootiliste süsteemide kaks tüüpi
7.1 Semiootiliste süsteemide struktuurne kirjeldamine. Staatilise ja dünaamilise vahekord (keelte kirjeldamisel, keeleteaduses). [90] 7.2 Süsteemne ja süsteemiväline Süsteemne = invariantne; süsteemiväline = irregulaarne, juhuslik, kirjeldamisel eemaldamisele kuuluv. [91] 7.3 Struktureerimine kirjeldamise kaudu Struktuurse kirjeldamise käigus objekti mitte ainult ei lihtsustata, vaid ka selle objekti organiseerimine viiakse lõpuni (доорганизовывается), objekt muutub jäigemalt organiseeritumaks, kui ta on tegelikkuses. [91] Ordenite süsteem Vene impeeriumis kui "selle loojate sihikindla süsteemiloome tegevuse tulemus". [92] – Kas autasude süsteemi väljatöötamist võib lugeda teatud "infosüsteemi" loomiseks? 7.4 Ainevahetus süsteemi ja süsteemivälise vahel Objekti kirjeldamisel eemaldatakse objektist kõik ebaoluline. Seetõttu kirjeldamine muudab objekti. Väide, et selline kirjeldamine on õigustatud ainult staatiliste mudelite korral; dünaamiliste mudelite loomisel tekivad raskused, sest semiootiliste struktuuride dünamismi üks peamisi allikaid on süsteemiväliste elementide pidev kaasamine süsteemsuse "orbiiti" ja sellega samaaegselt toimuv süsteemse väljatõrjumine süsteemivälisesse alasse. [92] 7.5 Dünaamiline reserv Mittesüsteemne, süsteemi alast väljatõrjutud "materjal" on nn dünaamiliseks reserviks, millest võik kujuneda uus süsteem. Variatiivse materjali aegamööda kogunemine süsteemivälises alas. [92] 7.6 Süsteemivälise kirjeldamise vajadus. Süsteemivälise kirjeldamine on raske, sest süsteemiväline libiseb põhimõtteliselt analüütilise vaatluse eest ära; teiseks, kirjeldamine muudab süsteemivälise süsteemi osaks. Kuid süsteemiväline ei tähenda kaootilisust, vaid pigem süsteemsuse vastandit. [93] 7.7 Enesekirjeldamine Kirjeldamine suurendab organiseerituse astet. Semiootilise süsteemi enesekirjeldamine, oma grammatika loomine on seetõttu eriti tugev organiseeriv tegur. Metakeele tekkimine – süsteemist endast, mitte väljaspoolt. [93] 7.8 "Mitteolemine" kui süsteemivälisuse tunnus. [93] Süsteemiväline võib osutuda teiseks süsteemiks. [94] 7.9 Ambivalentsus (ebakindlus tähenduse suhtes). Teksti liikumine metasüsteemide suhtes. Sisemise ambivalentsuse kasv vastab süsteemi üleminekule dünaamilisse olekusse, mille käigus määramatus jaotatakse struktuurselt ümber ja omandab, juba uue organisatsiooni raames, uue kindla tähenduse. [98] 7.10 Süsteemi luustumine ja pehmenemine Süsteem võib olla nii "luustunud" kui ka "pehmenenud" seisundis. Ainuüksi enesekirjelduse fakt võib viia süsteemi viimasest olekust esimesse. [98] 7.11 Struktuuri tuum ja perifeeria. Tuuma ja perifeeria vastastikune ümberpaiknemine. [99] 7.12 Keele staatilised ja dünaamilised mudelid. [101] 7.13 Semiootiliste süsteemide kaks tüüpi: 1) primaarse teabe edastamisele orienteeritud; 2) teisese teabe edastusele orienteeritud. Need on ideaaltüübid, kaks poolust. Kultuur paikneb nende vahel. [101]
|