|
Infokäitluse ja –süsteemide teooriate LIIGITAMISEST Teooriate paljusus toob kaasa nende omavaheliste seoste küsimuse. Kõigepealt on aga vaja luua ülevaade olemasolevatest teooriatest. Suurte, ainuõigete teooriate aeg on möödas, vähemalt ajutiselt. Nii nagu inimrühmade, organisatsioonide (firmade) ja ühiskonna tervikuna kirjeldamiseks on tänapäeval võimalik valida paljude erinevate vaatenurkade, paradigmade, teooriate vahel, on ka infosüsteemide ja infokäitluse kohta arvukalt teooriaid (mis kõik ei ole puhtalt infosüsteemide teooriad, vaid sageli teiste alade teooriate kohandused).
Association for Information Systems (AIS), põhiliselt USAs tegutsev infosüsteemide uurimisele pühendunud teadusühing, on koostanud "registri" infosüsteemide uurimisel kasutatavatest teooriatest. (Märgime, et IS uurimiseks kasutatav teooria ei ole tingimata IS teooria, vaid vahend, mille kasutamine võib anda IS teooria). AIS registris olevatest teooriatest leiavad käesolevas veebimaterjalid käsitlust või vähemalt viitamist aktorivõrgu teooria (actor-network theory), institutsionaalne teooria (institutional theory), punkteeritud tasakaalu teooria (punctuated equilibrium theory), adaptiivse strukturatsiooni teooria (structuration theory) jt.
Hirschheimi ja Kleini liigitus (IS arenduse neli paradigmat) R.Hirschheimi ja H.Kleini mudel on vahest kõige tuntum raamistik infosüsteemide teooriate liigitamiseks. H&K kasutavad Burrelli ja Morgani tuntud sotsioloogilist paradigmade raamistikku. Funktsionalistlik paradigma hõlmab teooriaid ja meetodeid, mis näevad infosüsteemides modelleeritavat reaalsust suhteliselt stabiilsena ja ratsionaalsete meetoditega kirjeldatavana. Selle paradigma alusel toimuv süsteemiarendus on süstemaatiline ja väliselt vastuoludeta. Eeldusteks on: kõike saab täpselt kirjeldada; iga asja ülesehitamiseks on põhimõtteliselt üksainus parim, optimaalne lahendus; mõistetest ühtmoodi arusaamine on alati saavutatav. Funktsionalistlik paradigma sobib hästi mehhaanilist tüüpi süsteemide ehitamiseks. Näiteks range loogika järgi toimiv logistiline süsteem. Eestis tundub ainuvalitsev olevat just funktsionaalne paradigma. Skandinaaviamaades ja Inglismaal on aga traditsiooniliselt tugevad olnud ka alternatiivsed paradigmad (nn. infosüsteemide skandinaavia koolkond (The Scandinavian School), Peter Churchilli Soft Systems Method, Enid Mumfordi Socio-technical theory). Radikaalne strukturalism on vaade, mis rõhutab infosüsteemide arendamise ja kasutamise majanduslikke ja poliitilisi aspekte. Funktsionaalse paradigma kohaselt tehakse süsteeme alati organisatsiooni vajaduste rahuldamiseks. Vajadusi mõistetakse seejuures kui selgelt välja öeldud eesmärke ja nõuded, millega kõik osapooled ka nõusse jäävad (kuna arendust mõistetakse läbinisti ratsionaalse protsessina, siis ei saagi teisiti olla). Kuid praktikas ei ole harvad juhud, kus süsteemi tegemine on ühele osapoolele kasulikum. Osapool, kellel on võimu, võib süsteemi kasutada oma võimu kinnistamiseks ja tugevdamiseks. Radikaalne strukturalism näeb süsteemide arenduse ümber pidevalt käivat võitlust. Seal, kus süsteemiarendus on võimuhoidjate kontrolli all ja ühtlasi vahendiks võimu (varjatud) teostamisel, paneb radikaalne suund ette sellise arenduspraktika lõhkumist ja võrdsema olukorra saavutamist tasakaalustatud, osalusdemokraatliku põhimõtteid järgiva arendusepraktika kasutuselevõtmisega. Sotsiaalse relativismi suund ei näe organisatsiooni ja infotehnoloogia rakendamist nii antagonistlikuna, kuid peab siiski väga olulisteks erinevate tajude, vaatepunktide ja väärtushinnangute olemasolu ja tundlikku kajastamist süsteemides. Sellise suuna arendusmeetodid pööravad harilikult suurt tähelepanu kasutajate kaasamisele süsteemi määratlemisele ja hindamisele. Neohumanistlik suund seab suureks eesmärgiks inimese vabastamise (emancipation) – töötaja või kasutaja potentsiaali avamise, "ideloogiliste, võimu- ja sotsiaalsete piirangute" kõrvaldamise. Erinevus radikaalsest strukturalismist on peamiselt selles, ei piirduta majanduslike võimumotiividega.
Metateoreetilised uuringud Metatase on normaalsest tasemest ülemine tase. Teooriaid endid võib uurida kui objekte. Metateooria on teooria teooriate kohta. Infosüsteemide uurimises (akadeemilisel suunal) on metateoreetilised uuringud olnud populaarsed juba u 15-20 aastat. Veebist kättesaadavaks näiteks selle tasandi paljudest töödest võib olla Niehavesi (2005) artikel. |
