|
Science Fiction teooriad Tegemist ühe küll suhteliselt eraldiseisva valdkonnaga, kus ringleb IT/IS praktilise kasutuse seisukohalt olulisi ideid. Need ideed on viidud kunstilisse vormi ja esitatud kaugesse tulevikku ektrapoleerituna. SciFi kirjanduses esitatud infokäitluse seisukohalt olulistest ideedest ülevaadet praegu ei ole teada.
Kirjandusliku vormi vajalikkusest Kui meid huvitavad infotehnoloogia rakendamisega seotud kontseptsioonid, siis kas kirjandusliku vormi poole pöördumine on tingimata vajalik? Teoreetilisi seisukohti peaks ju saama väljendada akadeemilises, ranges ja täpses keeles. Pealegi on kirjanduslikus vormis esitatud ideearendus idee seisukohalt mittevajalike kirjanduslike üksikasjadega üle koormatud. Teoreetilist ideed peab olema võimalik esitada lühemalt... – Paradoksaalselt on asju, mida kirjanduslikus vormis on kergem välja öelda. Miks? Näen kahte põhjust: 1) totaalses või totalitaarses süsteemis on ideede peavooluga võrdsel pinnal diskuteerimine peaaegu võimatu. Totalitaarses süsteemis ei ole valitsevast ideoloogiast lahknevate seisukohtade avalik väljaütlemine ohutu. Tehnoloogiline optimism on kahtlemata totaalne kontseptsioon. Näiteks, kas on mõeldav avalikult mõeldav infoühiskonna kontseptsiooni eitamine? Ilmselt on, kuid see tähendaks infoühiskonna eitaja marginaliseerumist; 2) teatud kirjanduslikud vormid võivad omada teatud eeliseid (akadeemilise stiili ees) ka tehnoloogia ideede esitamisel, kui väljaütlemine ei ole probleem. Näiteks 1960te aastate populaarne fantastikakirjanik Stanislaw Lem on kirjutanud samadel teemadel nii non-fiction kui ka fiction vormis. Tema analüütilistest töödest on üheks tähtsamaks "Summa Technologiae" (1967), raamat, mida üks kriitik nimetas "igale IT spetsialistile vajalikuks aluskirjanduseks". Kuid Lem kirjutas ka hulgaliselt fiction raamatuid. Tema kirjanduslike tegelaste hulgas olid tähelaevade piloodid Pirx ja Ion Tichy, kelle sattumine mitmesugustesse situatsioonidesse tuleviku ettekujutatavas ülitehnoloogilises maailmas andis kirjanikule võimaluse ühest küljest modelleerida ja läbi mängida, teisest küljest mõjuvalt kirjeldada tehnoloogia kasutamisel tekkivaid paradokse. Kirjandusliku vormi raskusteks on vahest see, et teksti vastuvõtmine on individuaalne (igaüks ei loe fantastikakirjandust) ja head teksti luua ei ole kerge. Fantastikakirjandus Fantastikakirjandus, uuemal ajal rohkem tuntud inglisekeelse termini Science Fiction (edaspidi: SciFi) all, ei paku küll akadeemiliste nõuete kohaselt vormistatud ja läbitöötatud teoreetilisi käsitlusi, kuid see ei ole ka fantastika˛anri eesmärk. Kuid SciFi kirjandus (siia tuleb arvata ka filmid ja arvutimängud) sisaldab siiski infokäitluse arengusuundade mõistmiseks väga kasulikke ideid ja teooriaid. SciFi suunda viljelevad kirjanikud on välja mõelnud ja oma teostes läbi mänginud suurel hulgal tulevikustsenaariume. Eks iga autor püüab midagi originaalset leida, kuigi SciFi teostes kasutatakse palju korduvaid teemasid ja motiive. Mõned fantaasiakirjanike ennustused on osutunud väga tarkadeks, mõningaid tehnilisi ideid on isegi realiseeritud (nt kirjanik Arthur Clarke'i 1945. a. tehtud ettepanek geostatsionaarsete tehiskaaslaste kasutamiseks sidevahendina). Teised ennustused ei ole paika pidanud, kuid ka nendest võib õppida.
Kirjandusteoses esitatav fantaasiapilt ei saa olla täiesti suvaline, vaid see peab olema terviklik. Ka kõige ebausutavamas SciFi maailmas peab toimima teatud loogika. Seetõttu võib SciFi teoseid käsitada kui teooriad või süstemaatiliselt läbikirjutatud visioone (mis ei mahu reeglina küll teaduslike teooriate rangematesse mallidesse). SciFi ga tutvumisest on kindlasti kasu, kuid teisest küljest ei paku SciFi arvatavasti igaühele huvi. Olulised on ka isiklikud kirjanduslikud eelistused. Fantastikakirjanduse kõrgajaks võib tõenäoliselt lugeda 1960ndaid. See oli eriti kiire tehnoloogilise arengu aeg. Vallutati kosmos, tehti esimesed reisid teistele taevakehadele. Tehnoloogilise progressi teatud peegeldusena või isegi komponendina arenes SciFi kirjandus siis aktiivselt mõlemas suurte tehnoloogiliste plaanidega riigis–Nõukogude Liidus ja USAs. Kuid ka tänapäeval on fantastikakirjandusel ja selle uutel meediavormidel (filmid, arvutimängud) oluline koht kultuuri süsteemis (nt Star Wars seeria). Kitsamalt infotehnoloogiaga seotud (ja IT-inimeste hulgas populaarsete) SciFi teoste hulgas on Douglas Adamsi "Hitchhikers Guide to Galaxy". SciFi kirjanduse kaudu populaarseks saanud IT/IS valdkonnaga seotud ideid Isaak Asimovi "Robootika kolm seadust": 1. Robot ei tohi inimesele kahju teha ega oma tegevusetusega lubada inimesele kahju teha. 2. Robot peab täitma inimese poolt antud korraldusi, välja arvatud kui need korraldused on vastuolus Esimese seadusega. 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, nii kaua, kuni see ei lähe vastuollu Esimese ega Teise seadusega. Arthur Clarke'i kolm tehnoloogilise ennustamise seadust – nendest tuntuim on vahest kolmas, mis kujundlikult mõtestab arenenud tehnoloogia ja maagia muutuvat vahekorda: "Any sufficiently advanced technology is indistinguishable from magic."
Anti-utoopiad Omaette ˛anri moodustavad anti-utoopiad. Infotehnoloogia seisukohalt on nendest vahest kõige olulisem Orwelli "1984". Orwelli ideedega kiireks tutvumiseks sobib hästi ka keeles levivaid stampväljendeid analüüsiv essee "Poliitika ja inglise keel". Antiutoopiaid on kirjutanud paljud autorid. Kuigi peamine kriitika objekt on ideoloogia, mitte tehnoloogia, on kirjeldatavates ebainimlikes kujuteldavates maailmades nii või teisiti kasutusel (väärastunud) kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiad.
|
