Kommunikatsiooni˛anrite teooria

Üheks strukturatsiooniteooriast lähtunud infotehnoloogiale suunatud teoreetiliseks arenduseks on Orlikowski ja Yates'i kommunikatsiooni˛anrite teooria. See on infosüsteemide praktikale väga oluline, sest ühest küljest on kommunikatsiooni parendamine sageli võimalik ainult läbi ˛anriliste uuenduste (uute kommunikatsioonivormide kasutuselevõtu). Teisest küljest tekivad infosüsteemi kasutuselevõtmise järel sageli uued, süsteemis ettenägemata infovahetuse vormid.  

Wanda Orlikowski (MIT Sloan School of Management)

JoAnne Yates (MIT Sloan School of Management)

Kommunikatsiooni˛anrite alaseid töid MIT Sloan School of Management uurimisgrupilt

Orlikowski, W. & Yates, J. (1994) Genre Repertoire: The Structuring of Communicative Practices in Organizations. Administrative Science Quarterly, 39, 541-574.

Yates, J., Orlikowski, W. & Okamura, K. () Constituting Genre Repertoires: Deliberate and Emergent Patterns of Electronic Media Use. Organizational Communication and Information Systems (Conference), 353-357.

Päivarinta, T. (2001) The concept of genre within the critical approach to information systems development. Information and Organization, 11, 207-234.

Schmid-Isler, S. (2000) The Language of Digital Genres–a Semiotic Investigation of Style and Iconology on the World Wide Web. Proc. 33rd Hawaii Intl Conf on System Sciences. http://csdl2.computer.org...

Kommunikatsiooni˛anr (genre) on teatud teabe esitamise vorm ehk vormireeglite süsteem. Näiteks e-kirja ja tavalist kirja võib pidada kaheks sarnasustega, kuid siiski erinevaks ˛anriks. Kommunikatsiooni˛anrid on dünaamilises muutumises. Uus IT süsteem võib kaasa tuua uute ˛anrite kujunemise, samuti muutusi olemasolevates ˛anrites. Uurijad on leidnud, et organisatsioonis on korraga kasutusel suurusjärgus 300-400 ˛anrit.

Kommunikatsiooni˛anrite teooriat on kasutatud mitmetes infokäitluse uuringutes, näiteks Schmid-Isler (2000) on kasutanud seda digitaaltoodete, sh veebisüsteemide liigitamiseks. Süsteemi arenemine ei piirdu ainult funktsionaalsuse arenguga; toimuvad ka ˛anrilised muutused.

 

Esimese põlvkonna infosüsteem.

Allikas: Schmid-Isler (2000).

 

 

Teise põlvkonna infosüsteem.

Allikas: ibid.

 

 

Kolmanda põlvkonna veebisüsteem.

Allikas: ibid.

 

 

Neljanda põlvkonna veebisüsteem (1999).

Allikas: Schmid-Isler (2000).

 

 

Snap.com tänapäeval. Kas viienda põlvkonna süsteem?