Ratsionalistlikud, tehnoloogiakesksed teooriad–ülevaade

Ratsionaalsus on süsteemiarenduses hädavajalik. Kuid kas maailma on täielikult ratsionaalne? Kui ei, siis ei saa ratsionaalsete meetoditega saavutada kõike.

Infotöötluse ratsionaalseks-mehhaanilise käsitluse tüüpiliseks näiteks sobib hästi Ballou et al (1998) artikkel "infotootmissüsteemide" modelleerimisest. Põhiidee: kui materiaalseid objekte toodetakse industriaalsete tootmissüsteemide abil, siis miks mitte käsitada info tootmist sama moodi?

Infotootmissüsteemi mudel (fragment). VB1 ... VB3 on info tarnijad (Vendor Block); QB1 .. QB2 on info kvaliteedi kontrolli plokid; PB1 ja PB2 on infotöötlusplokid; eraldi tähistused on ka andmehoidlatele (Data Storage Block) ja info tarbijatele (Customer Block).

Allikas: Ballou D. et al. (1998) Modeling Information Manufacturing Systems to Determine

Information Product Quality. Management Science, 44, 4, 462-484.

Infotöötluse käsitus tootmis- või jaotusprotsessina on kontseptuaalselt lihtne ja väga laialt kasutatav. Meyer ja Zack (1996, 1999) on ühed uurijatest, kes seda käsitust on kasutanud teabeorganisatsioonide (nt kirjastus, teaduslabor) modelleerimiseks.

Teabeorganisatsiooni (meediaettevõte, mille toodeteks on ajaleht, online-info jms) tootmisprotsess (fragment).

Meyer, M.; Zack, M. (1996) The Design and Development of Information Products. Sloan Management Review, 37, 3, 43-59.

Teaduslabori infotootmisprotsessi mudel (fragment).

Zack, M. (1999) Managing Codified Knowledge. Sloan Management Review, 40, 4, 45-58.

 Tehnoloogilise ratsionalismi üheks tuntuimaks, tänapäeva vaatepunktist juba ajalooliseks manifestiks on David Parnasi ja Paul Clements artikkel (1986) A Rational Design Process: How and Why to Fake It.

David Parnas (Wikipedia)

A Rational Design Process: How and Why to Fake It (täistekst)

Põhiidee: maailm ei ole täiesti ratsionaalne; süsteemiarendus ei ole ka kunagi täiesti ratsionaalne, kuid kasulik on esitada arendusprotsessi (ka tagantjärele) kui ratsionaalset. Põhjendused sellise strateegia toetuseks.

Päris viimasest ajast on suure tähtsusega N.Carri artikliga "IT Doesn't Matter" (2003) alanud diskussioon infotehnoloogia (ja IT allüksuse) rolli kohta ettevõttes.

Carr, N. (2003) IT Doesn't Matter. Harvard Business Review, May, 41-49.

Palju diskussiooni tekitanud artikkel, mis väidab, et IT iseenesest ei anna enam ettevõttele konkurentsieelist. Artikkel kaldub tuginema mehhaanistlikule IT käsitusele. Tähelepanuväärne on illustratsioonis kasutatud torustiku (plumbing) motiiv.