|
ülevaade infosüsteemide tüpoloogiatest
Tüpoloogiline meetod (teiste nimedega – liigitamine, klassifitseerimine) seisneb
objektide hulga jagamises klassidesse. See on võimas ja väga laia
rakendusalaga vahend. Klassifitseerimine on ka infotehnoloogilises
modelleerimises laialdaselt kasutusel (nt objekt-orienteeritud meetodites).
Eriti veebisüsteemidega levikuga seoses,
vähestruktureeritud info laialdase kaasamisega infosüsteemidesse, on tekkinud
vajadus süsteemides hoitava info süsteemseks liigitamiseks. Siin on
kandvateks märksõnadeks kujunenud "taksonoomia",
"tesaurus", "ontoloogia".
Tüpoloogilist meetodit võib kasutada ka
infosüsteemide endi liigitamiseks.
(Mõisted "tüpoloogia",
"liigitus", "klassifikatsiooni" ja
"taksonoomia" on ligilähedaselt sama tähendusega.)
Liigitamine on põhimõtteliselt lihtne, kuid
praktilises kasutuses siiski mitmete probleemidega meetod. Kuidas, mille
alusel liigitada? Kas lubada ühel objektil kuuluda enamasse kui ühte klassi?
Mida annab objektide liigitamine? Liigitamine
on aluseks nähtuste rühmale spetsiifiliste omaduste väljaselgitamisele.
Näiteks, kui eristame ettevõttesüsteemide klassi (ERP, Enterprise Resouce
Planning), siis võib uurida nende süsteemide erijooni (millal ERP süsteemi
tasub rakendada, mida rakendamisel arvestada, jne). Nii kogutud teave muutub
teiste sama klassi süsteemide jaoks ülekantavaks. (Võib koostada ERP
süsteemide teooria, kuid selleks peab ERP süsteem kui süsteemide liik olema
määratletud).
Tüpoloogia on üks
lihtsamaid teooria konstrueerimise vahendeid. Kuid
tüpoloogiate konstrueerimine ei saa olla suvaline. Tüpoloogia teadusliku
konstrueerimise käsitluse võib leida Doty (1994) artiklist.
|
Doty, D. (1994) Typologies as a Unique
Form of Theory Building: Toward Improved Understanding and Modeling. Academy
of Management Review, 19, 2, 230-251.
Autorid väidavad, et tüpoloogiad ei ole lihtsalt
klassifitseerimisskeemid, vaid neid tuleb lugeda täieõiguslikeks
teooriateks. Soovitusi tüpoloogiate koostamiseks.
|
Infosüsteemide tüpoloogiaga on tegeldud juba 1960test aastatest. Pikka aega valitses
hierarhiline infosüsteemide tüpoloogia, mille madalaimal astmel seisid transaction
processing systems (TPS), sellest keerukuselt kõrgemal management
information systems (MIS), decision support systems (DSS )ja
hierarhia tipus executive information systems (EIS). Kuid see mudel
kaotas suhteliselt kiiresti seose praktikas kasutatavate süsteeminimedega.
Küllaltki põhjaliku käsitluse infosüsteemide
tüpoloogiseerimise probleemist võib leida S.Alteri õpikust Information
Systems, kus sellele teemale on pühendatud eraldi peatükk (ptk 5 Types
of Information Systems).
Vaatleme mõningaid näiteid tüpoloogiate
arenduse kohta infosüsteemide alal. Esiteks kahe tuntud uurija (Sabherwal,
Robey) empiiriline taksonoomia infosüsteemide arendusprojektide kohta.
|
Sabherwal R. and Robey D. (1993) An
Empirical Taxonomy of Implementation Processes Based on
Sequences of Events in Information
System Development. Organization Science, 4, 4, 548-576.
"A widely accepted and usable taxonomy
is a fundamental element in the development of a scientific body of
knowledge."
Autorid uurivad infosüsteemide juurutamise (implementation)
protsessi. Empiiriliseks materjaliks on 53 IS rakendusprojekti. Alustatakse
rakendusprotsessis toimuvate oluliste sündmuste registreerimisest.
Klasteranalüüsi (formaalse rühmitamise meetodi) abil leitakse kuus
rakendusprotsessi tüüpi:
Tüüp 1 – logical minimalist process
Kasutatakse küll traditsioonilise elutsükli
(textbook life cycle) teatud elemente, kuid projekti määratlemist on
suhteliselt vähe; inimeste liikumist on vähe (samad inimesed töötavad
projektiga). Süsteemi tehakse ise.
Tüüp 2 –
traditional off-the-shelf
Süsteem ostetakse täies mahus tarnijalt.
Tüüp 3 – problem-driven
minimalist
Võib tekkida siis, kui tüübi 1 rakendamisel
tekivad raskused, probleemid. Toimub inimeste ümberpaigutamine. Tähelepanu
keskpunktis on probleemid projekti edenemisega.
Tüüp 4 – textbook
life cycle
Töö korraldus on lähedane üksikasjalikule,
ratsionaalsele mudelile, mida tavaliselt IS õpikud soovitavad.
Tüüp 5 – outsourced
cooperative
Süsteemi arendatakse sisejõudude ja
välis(t)e tarnija(te) koostöös.
Tüüp 6 – in-house
trial and error
See mudel on taksonoomia autorite arvates
selline, kus alustatakse selgelt määratletud projektiga (tüüp 1), kuid üks
või mitu korda toimuvad olulised suunamuutused (kui selgub, et valitud tee
ei ole õige).
Kokkuvõte: originaalne, praktikal põhinev,
suure empiirilise baasiga (53 projekti on suur arv) taksonoomia, mis näitab
hästi traditsiooniliste õpikute elutsükliteooriate piiratust – aga samas ka
seda, et praktikas on alati võimalik rohkem kui üks mudel.
|
Teiseks, kitsam taksonoomia – ERP süsteemide,
infosüsteemide ühe liigi juurutusprojektides võtmetähtsusega tegevustest ja osapooltest.
|
Somers, T., Nelson, K. (2004) A taxonomy of
players and activities across the ERP project life cycle. Information
& Management, 41, 257-278.
Artikkel keskendub infosüsteemide ühele
tüübile – ERP (enterprise resource planning). Püstitatakse kaks
küsimust:
– millised osapooled (key players) ja
tegevused on ERP süsteemi rakendamisel võtmetähtsusega?
– keda osapooltest tuleks ERP
juurutusprojekti erinevatel etappidel kaasata? Milliseid kriitilisi
tegevusi ei tohiks juurutusprojekti erinevatel etappidel ära unustada?
Hinnatakse mitmesuguseid mudeleid, mida
varem on ERP rakendamise protsessi kirjeldamiseks välja pakutud. Nendest
peetakse sobivaimaks kuue etapiga mudelit:
1. initiation
2. adoption
3. adaptation
4. acceptance
5. routinization
6. infusion.
ERP rakendamist mõjutavateks
võtmetegevusteks ja võtmeisikuteks valitakse kokku 22 tegevust ja osapoolt:
1. Top management
2. Project champion
3. Steering committee
4. Use of consultants
5. Project team/consultants
6. Vendor-customer partnerships
7. Use of vendors' development and customization tools
8. Vendor support
9. User training and education
10. Management of expectations
11. Careful selection of the appropriate package
12. Project management
13. Customization
14. Data analysis and conversion
15. Business process reengineering
16. Defining the architecture choices
17. Dedicated resources
18. Change management
19. Clear goals and objectives
20. Education on new business processes
21. Interdepartmental communication
22. Interdepartmental cooperation
Empiiriline andmestu kogutakse küsitluste
abil (paarsada väga suurt firmat). Küsitlusandmete statistilise töötluse
tulemusel saadakse üldistatud hinnangud erinevate võtmetegevuste ja
võtmeisikute kaasamise olulisuse kohta juurutusprojekti etappide lõikes.
Näiteks, esimese etapi, projekti algatamise kohta saadakse järgmine
olulisuse pingerida:
Kokkuvõte. Artikkel ei paku koherentset, ühe
autori nägemust, vaid üldistava loetelu ERP juurutusprojektis olulistest
teguritest.
|
Kolmandaks, teoreetilisem artikkel
infosüsteemide tüüpidest.
|
Ein-Dor, P. (1993) A Classification of
Information Systems: Analysis and Interpretation. Information Systems
Research, 4, 2, 166-2004.
Nüüdseks juba vanem artikkel, milles autor
identifitseerib 17 infosüsteemide tüüpi ja üritab neid rühmitada, võttes
aluseks omadused (atribuudid), mis erinevatel tüüpidel on. Sisaldab
huvitavat tagasivaadet infosüsteemide tüpologiseerimise algusaegadele
(1960ndad). Viide Carl von Linnéle, teadusliku klassifitseerimismeetodi
ühele tuntuimale rakendajale (eluslooduse süsteem).
|
Äriprotsesside tüpoloogiad Üheks infosüsteemide klassifitseerimise viisiks on
klassifitseerimine aluseks oleva ärifunktsiooni või äriprotsessi järgi. See
liituse alus on väga laialt kasutusel. Räägitakse müügitöö infosüsteemidest,
raamatupidamissüsteemidest, tootmise juhtimise süsteemidest jne. Ülikoolis on
õppetöö infosüsteem, teadustöö infosüsteem, kinnisvara infosüsteem jne.
Sellise liigituse toimimiseks peavad ettevõtte funktsioonid ja äriprotsessid
olema piisaval määral eristatud. Ettevõtte äriprotsesside liigitamine on seetõttu
küsimus, mis omab IT süsteemide arenduse jaoks olulist tähtsust. Ettevõtte
funktsioonide üldistatud (business functions, functional areas) liigitusi
pakuvad organisatsiooniteooria õpikud. Detailsemaid liigitusi on koostatud
paljude majandusharude jaoks. Avalikus sektoris on koostatud riigi poolt
osutatavate teenuste klassifikatsioone.
|
Bolden, R, a.o. (1997) A New Taxonomy
of Modern Manufacturing Practices. International Journal of Operations
& Production Management, 17, 11, 1112-1130.
Artikkel on tähelepanuväärne selle poolest,
et tuuakse välja: mõistete piiritlemise vajadust; kokkulepete saavutamise
vajadust. Juhtimispraktikas kasutatakse mõisteid, mille sisu ei ole täpne.
See raskendab täielike taksonoomiate koostamist.
Miller, J., Roth, A. (1994) A Taxonomy
of Manufacturing Strategies. Management Science, 40, 3, 285-304.
Tehniline (matemaatiline) artikkel, milles
on huvita äristrateegiate tüpoloogia (madal hind, projektimise paindlikkus,
mahu paindlikkus, jt – kokku 11 geneerilist strateegiat).
|
|