Näiteid tüpoloogilise meetodi rakendamisest (1)

Mõistete süsteemi loomine tüpoloogilise meetodi abil uurimisalale "Tehnoloogiate siire militaar- ja tsiviilvaldkonna vahel"

Uurimus võib liikuda erinevaid teid pidi. Üheks suhteliselt töökindlaks võimaluseks uurimisele kindel raam luua on mõistete määratlemine.

Näiteks uurimisala "Tehnoloogiate ülekanne militaar- ja tsiviilvaldkonna vahel" vajab otseselt järgmiste mõistete selgitamist:

– Tehnoloogia

– Militaar

– Tsiviil

– Ülekanne.

Kuid mõistete defineerimine ei ole alati lihtne. Siis võib kasutada tüpoloogilist meetodit – selles mõttes, et püüame leida üksteisega seotud mõisted, samuti varjus olevad mõiste.

"Militaar" ja "tsiviil" on ilmselt vastandmõisted või vähemalt ühe liigitusdimensiooni liikmed.

 (Liigituse "militaar–tsiviil" aluseks on "sõja" ja "rahu" eristamine. Kuid sõja ja rahu mõisted ei ole püsivad. Diskussioon sõja mõiste üle toimub tänapäeval nii militaarteoreetikute vahel kui loomulikult ka poliitilisel pinnal. "Sõda" kasutatakse sageli ülekantud tähenduses, kuid ülekantud tähendus võib omandada tegeliku mõtte. Eriti vaieldav on "infosõja" mõiste. Samal ajal on infosõda paljude moodsate militaarstrateegiate üheks nurgakiviks.)

Tehnoloogia ülekanne (technology transfer) on samuti mõiste, mille selgitamine tüpoloogilise meetodiga on kasulik. Kõigepealt, ülekanne võib põhimõtteliselt toimuda mõlemas suunas. Tehnoloogiate arengut jälgides võib näha mõlemat: militaarkasutust silmas pidades loodud tehnoloogia (radar, arvuti jt) on hiljem leidnud rakendust tsiviilvallas; samuti vastupidiseid liikumisi.

Küsime: millised tehnoloogia ülekande liigid või tüübid on olemas?

 Sama objektide kogumit võib tavaliselt liigitada mitmeti. Seetõttu võib vaja minna mitmeid liigitusi. Militaar-tsiviil kontekstis võib tehnoloogiaid jagada puhtalt sõjalise kasutusega tehnoloogiateks, puhtalt tsiviiltehnoloogiateks ja duaalkasutusega tehnoloogiateks. Sellised liigitused on olulised rahvusvahelistes suhetes (relvastuse kontrolli lepingud, embargod, erapooletuse säilitamine sõdivate riikide suhtes jne). 

 Tüpoloogiat vajab ka tehnoloogia mõiste. Ettevõtete kontekstis mõistetakse tehnoloogia ülekandmise all mitte ainult tootmistehnoloogiate kasutuselevõttu vaid ka juhtimismeetodite ülekandmist. Militaaralal võib-olla võib seetõttu tehnoloogia ülekandmiseks nimetada ka organisatsiooni, strateegia ja juhtimissüsteemide ülevõtmist teise sõjaväe eeskujul. 

Mida selliste lihtsate liigituste tegemine annab? Esiteks annab see võimaluse terminoloogiat täpsustada. Teiseks, haarata mõistete süsteemi olulisi mõisteid, mis muidu jääksid tähelepanu alt välja. Kolmandaks, luuakse raamistik edasiseks arenduseks.

Edasi võib liikuda mitut liini pidi, paralleelselt:

1) Uurimisküsimuste püstitamine

2) Olulise teabe identifitseerimine

3) Raamistiku laiendamine ja detailiseerimine.

Uurimisküsimused moodustavad harilikult teatud struktuuri. Kuid mõistete struktuur on hästi koostatud, siis kerkivad küsimused iseenesest. Näiteks, mõistete triaadi MILITAAR-TSIVIIL-TEHNOLOOGIA Eesti kaitseväe olukorraga seoses tekivad kohe otsese praktilise väärtusega küsimused:

·  Milline peaks olema tsiviil- ja militaarpersonali suhe Kaitseväe IT üksustes? Kas IT spetsialistid peaksid olema tsiviilisikutest töötajad või sõjaväelased? See küsimus saab ilmselt üha olulisemaks, kui "infosõja" osakaal tõuseb.

·  Eelmisega seotult: kas Kaitsevägi peaks kasutama IT outsource'imist?

·  Võib-olla on küsimus seotud ka Kaitseväe kontseptsiooniga üldse (professionaalne või ajateenijatest koosnev vägi).

Küsimus tekib ka militaarvallas väljatöötatud juhtimismeetodite (sinna võime liigitada ka süsteemiarendusmeetodid) ülekandmisest tsiviilvalda. Traditsiooniline tarkvara elutsükkel (koskmudel), IDEF meetodite pere – need on näited infotehnoloogiatest, mille arengus on militaarvallal olnud suur osa. (Siin kasutatakse mõistet spinoff)

Mõisteraamistiku edasiarendamine peaks olema pidev. Näiteks, militaarvallas kasutatakse mõistet COTS Commercial off the shelf. See tähistab tehnoloogilise vajaduse lahendamist tsiviilkasutuses oleva toote või tehnoloogia kasutuselevõtmisega (selle asemel, et välja töötada sõjaväe oma tehnoloogia).

Teabeotsing võib toimuda veebist, online-andmebaasidest, isiklikke kontakte kasutades. Mõisteraamistik on aluseks otsingusõnade valimisel.

Näiteks Google otsing "military civil conversion" annab ühe esimese teavikuna artikli Pentagon sets plan to convert, outsource, military jobs. http://www.govexec.com/dailyfed/0204/020204g1.htm: "The Defense Department has embarked on a plan to eliminate as many as 300,000 military support jobs from its ranks."

Uurimise eesmärk võib olla kitsam kui ülalesitatud lai raamistik. Sellisel juhul toimub liikumine üksikprobleemide juurde, millel avanevad omakorda alamprobleemid jne (dekompositsioon).  

Aksel Berg (www.lenta.ru)

radaritehnoloogia loomise juht, ühtlasi ka arvutustehnika ja küberneetika juhtivaid organisaatoreid NSV Liidus 1950-60 aastatel.

Küsimusel on alati ka ajaline mõõde, kus tähtsaimaks tüpoloogiaks on minevik-tänapäev-tulevik. Militaar-tsiviil tehnosiirdel on väga rikas ja huvitav ajalugu, mille uurimisel on omaette väärtus. Kuid uurimine võib keskenduda ka tänapäevaseisule ja tulevikule.

Lisandused

04.10.2006  Mudel militaar- ja tsiviilvaldkondade vaheliste seoste kaardistamiseks kõige üldisel tasandil (vrdl kontekstidiagramm mõnedes diagrammitehnikates).