|
Empiirilisest andmestust teoreetilise mudelini
1.1 Miks on vaja teksti analüüsi? 2.2 Kuidas luua teoreetilist mudelit? 2.3 Kaks põhimõttelist viisi teooria ehitamiseks 3 Teoreetilise mudeli koostamine teksti analüüsi abil: näide 3.4 Teoreetilise mudeli koostamine 3.5 Hüpoteeside püstitamine teoreetilise mudeli alusel 3.6 Hüpoteeside visualiseerimine 3.7 Andmestik Hofstede kultuuritüüpide teooria lõikes
1 Teksti analüüs1.1 Miks on vaja teksti analüüsi?Iga teksti kohta võib küsida: (1) Mida tekst ütleb? (2) Mida tekstiga mõeldakse? (3) Mida tekst näitab? Esimene küsimus, "Mida tekst ütleb?" käib teksti literaalse, sõna-sõnalise tähenduse kohta. Teine küsimus, "Mida tekstiga mõeldakse?", huvitub sellest, mida teksti autor öelda tahab. Võib eristatada niisiis pealispinnalist tähendust ja sügavamat tähendust. Näide. Kaheveeruline formaat teksti pealis- ja süvatähenduse väljaselgitamiseks ja kõrvutamiseks.
Kolmas küsimus, "Mida tekst näitab?", uuriks seda, mida autor ei soovi öelda, kuid mis on sellele vaatamata, autori tahte vastaselt, tekstist välja loetav. Teksti tähendus võib olla peidetud. Teksti tõeline tähendus võib olla peidetud teksti—ning see on vaja üles leida. Teksti tõeline tähendus võib olla ka hoopis tekstist väljaspool. 1.2 Teksti analüüsi meetodeid
Teksti analüüs on suhteliselt loominguline tegevus. Siiski on leitud ja soovitatakse uurimisel kasutada enam või vähem struktureeritud meetodeid. Lacity & Janson (1994) kirjeldavad mitmeid infosüsteemide kontekstis uurimiseks kasutatavaid teksti analüüsi meetodeid: Kontentanalüüs (Content analysis). Muutus populaarseks II maailmasõja ajal. Liitlased analüüsisid Saksamaa kohalikes ajalehtedes ilmunud surmakuulutusi ning hindasid selle põhjal vaenlase kaotusi. Meetod olevat nii tõhusaks osutunud, et seda kasutati ka Jaapani vastu. Protseduur: (1) koosta kodeerimissüsteem; (2) kodeeri tekst; (3) arvuta sagedused; (4) teosta hüpoteeside kontroll. Raskeim samm on kodeerimissüsteemi valik. Näide: Lacity & Janson viitavad Järvenpää & Ives uurimusele, kus analüüsiti 600 firma aastaaruannet. Loendades IT-ga seotud sõnade sagedust, leiti, et IT terminite esinemissagedus oli positiivses korrelatsioonis firma kasumiprotsendiga. Teiste sõnadega, mida rohkem firma aastaaruandes on juttu IT-st, seda kõrgem on (keskmiselt, trendina) firma kasum. Kõneprotokolli analüüs (Verbal protocol analysis). Kasutusel inimese mõtlemise ja otsustamise mehhanismide uurimisel. Protseduur: (1) katsealusel lastakse tegevuse käigus rääkida, mida ta teeb; (2) protokolli uurimine keskendub ütluste sageduste ja järjestuse analüüsile. Näide: Lacity & Janson viitavad Todd & Benbasat uurimusele, kus uuriti, kuidas infosüsteem mõjutab kasutajate otsuse tegemise protsessi valikut. Leiti, et inimene minimeerib oma nn. kognitiivset koormust, mitte ei maksimeeri otsuse kvaliteeti. Kõneaktide analüüs (Speech act analysis). Liigitab kommunikatsioonis edastatavaid sõnumeid nende eesmärgi järgi. Näiteks "Your Transaction Is Complete" eesmärgiks võib olla informeerida; "Please Take Your Card" on palve või korraldus; "Our Credit Card Pays 8% Interest" on lubadus, jne. Intensionaalne analüüs (Intensional analysis). Meetodi eesmärgiks on saavutada kõneleja eesmärkide mõistmine. Protseduur: (1) eristada "faktid" (asjaolud, milles kõik on kahtlemata ühel arvamusel); (2) põhjuste ja tagajärgede analüüs (kuidas kõneleja seostab fakte kausaalselt); (3) teemade (invariantide, teksti läbivate ideede) väljaeristamine tekstis; (4) nn "olemuste" väljaselgitamine (mida kõneleja tegelikult mõtleb?). Näide: Lacity and Hirschheim kasutasid seda meetodit outsourcing'u probleemide uurimisel. Viidi läbi struktureerimata intervjuud 36 firmajuhiga. Intervjuude protokollidest püüti leida: (1) kasutajate eemärke outsourcing'u suhtes; (2) otsuse tegemise protsesse; (3) ning tulemusi. Leiti, muu seas, et: (1) outsourcing'ut kasutati eriti siis, kui ei suudetud firma juhile tõestada firmasise IT töö efektiivsust; (2) enamik suuri firmadest suudavad ise osutada sama efektiivselt IT teenuseid, kui partnerid; (3) IT teenuste tarnijate käsitlemine „strateegiliste partneritena“ (moetermin!) viis tihti selleni, et sõlmiti firmale mitte just kõige kasulikumad lepingud. 2 Teoreetiline mudel2.1 MõisteTeoreetiline mudel (Theoretical model) on akadeemilistes töödes tihti kasutatav mõiste. Reeglina toetub uurimistöö ühele või mitmele varem loodud teoreetilisele mudelile. Töö autor võib ka ise luua uue mudeli. Mudeli loomine ei tarvitse toimuda tühjalt kohalt—tihti kohandatakse ja täiendatakse mõnda olemasolevat mudelit. Teoreetiline mudel ei tarvitse olla midagi grandioosset. Teoreetiline mudel esitab kokkuvõtlikult uurimisala põhimõisted (või dimensioonid) ning nende mõistete vahelised seosed. Teoreetiline mudel on üldistus. Juhtimisalases akadeemilises kirjanduses on saanud tavaks esitada teoreetiline mudel skeemi abil. Skeemile lisatakse seletav tekst, mis mudelisse võetud mõisted ja seosed avab. Teoreetilise mudeli skeemil kasutatakse tavaliselt väga lihtsaid sümboleid. Mõisted esitatakse tekstiliste nimetustena, mis võivad olla paigutatud kastide, ringide jms. sisse. Seosed esitatakse joontega. Mõistete mahulise kuuluvuse (embeddedness) näitamiseks võivad kastid olla paigutatud üksteise sisse. Teistes teadusharudes, näiteks matemaatikas või füüsikas, kasutatakse teoreetiliste mudelite esitamiseks teisi tähistusviise, näiteks valemeid. Ka võib teoreetilise mudeli mõiste olla teistes teadusharudes teise sisuga. Infosüsteemidega seotud teoreetilistel mudelitel on seega vähe ühist nt füüsikaliste teoreetiliste mudelitega. Teoreetilisi mudeleid võib leida akadeemilises infosüsteemide alases kirjanduses, samuti juhtimisalases kirjanduses. Vahel kannab teoreetiline mudel teist nime, näiteks teoreetiline raamistik (Theoretical framework). Teoreetiline mudel ei esita tingimata uurimuse autori avastust, vaid lihtsalt näitab, millega uurija töös on otsustanud tegeleda ning kuidas uurija oma ala kontseptuaalselt struktureerib. Ühte ja sama asja võib loomulikult struktureerida paljudel erinevatel viisidel; selle tõttu on võimalikud ka alternatiivsed mudelid. Teoreetilise mudeli sobivuse, kasulikkuse ja muude omaduste üle peab otsustama inimene. Ei ole täpseid reegleid, kuidas konstrueerida head teoreetilist mudelit. Üheks teoreetilise mudeli headuse/kasulikkuse kriteeriumiks on kindlasti mudeli lihtsus. Selle tõttu kohtame kirjanduses enamasti üpris piiratud elementide arvuga (kuni 10) mudeleid. Tihti seatakse uurimises eesmärgiks kahe nähtuse vahelise seose iseloomu ja tugevuse väljaselgitamine. Teoreetilise mudeliga näidatakse siis ära, millised nähtused, millistes seostes, on uurimise objektiks. Seoste ja nähtuste konkreetsed väärtused leitakse empiirilise andmestiku kogumise ja analüüsimise teel. Sellele, kes on tegelenud andmebaasi kontseptuaalse projekteerimisega, ei tohiks teoreetilise mudeli koostamine erilist raskust valmistada. Andmebaasi projekteerimisel leitakse objektide klassid ning nende objektiklasside vahelised seosed, täpsemalt seosetüübid. Täpselt samamoodi leiab uurija teoreetilise mudeli koostamisel vaatlusalas talle huvi pakkuvad objektiklassid või -tüübid ning vastavad seosetüübid. Teoreetiline mudel on, niisiis, uurimisala "andmebaasi skeem" ehk kontseptuaalne mudel. Professionaalile on teoreetilise mudeli loomine muutunud refleksiivseks, pooleldi juba automaatseks protsessiks. Teoreetiline mudel on üks osa uurimistöö tulemuste esitusest. Teoreetiline mudel üksinda on suhteliselt vähe informatiivne. Mudelisse võetud mõiste sisu, samuti mudelisse võetud seoste iseloom tuleb uurimistöös avada, kasutades sobivaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid. 2.2 Kuidas luua teoreetilist mudelit?Võiks eristada nn. spekulatiivseid teoreetilisi mudeleid, mis tuginevad rohkem uurija intuitsioonile ning vähemal määral empiirilistele faktidele; ning nn. kontrollitud teoreetilisi mudeleid, mis on tuletatud otse empiirilisest andmematerjalist, taandades uurija pigem tehniliseks töötlusspetsialistiks. Teoreetilise mudeli koostamine on osa uurimistöö protsessist. Mudel aitab uurimisprotsessi organiseerida ja korrastada. Selle tõttu ei teki teoreetiline mudel mitte uurimise lõpus, vaid juba kusagil esimesel kolmandikul. Üks võimalus on, et teoreetiline mudel pannakse kokku teatud kogemuste, olemasolevate andmete või teadmiste alusel, kasutades uurija loomingulist mõttetööd (insight). See on nn. kontseptuaalne arendus. Seejärel üritatakse teoreetilist mudelit kontrollida. Viiakse läbi eksperiment või tehakse täiendavaid vaatlusi ning kogutakse andmeid. Mudeli loomise protsess on lihtne: leida olulised mõisted ning seosed; esitada need sobival abstraktsustasandil ning kergesti arusaadavas vormis. Võtmesõnadeks võiksid siis olla: (1) olulised mõisted; (2) seosed mõistete vahel; (3) abstraktsustasand, millel mõisteid ja seoseid uuritakse; (4) esitusvorm (kuidas mudeli esitamine). 2.3 Kaks põhimõttelist viisi teooria ehitamiseksAkadeemilisse kirjandusse jõuavad valdavalt hästi kontrollitud, piisava empiirilise baasiga teoreetilised mudelid ja teooriad. Praktilises tegevuses tuleb leppida ka väikese tõendusbaasiga teooriatega. Teatud mõttes ei olegi võib-olla teooria õigsus kõige tähtsam asi teooria juures. Teooria on lihtsalt üks pideva tunnetusprotsessi produkt. Pidevas protsessis ei saa aga ükski produkt olla lõplik ja muutumatu. Teooria läbib oma spetsiifilisi arengustaadiumeid. Publitseeritud teooriad on oma arengutsükli mittealgsetes faasides.
Mudeli loomisel tuleks siis vahest kõigepealt küsida: kas tahame rohkem intuitsioonile rajanevat teoreetilist konstruktsiooni või rangelt reaalsusest tõusvat teoreetilist üldistust. Siit tuleneb ka see, et võimalikud on väga vähesel andmestikul põhinevad teoreetilised mudelid. Labov (1994) on esitanud hea kirjelduse kahe vastandliku teooria ehitamise viisi kohta. Vähesest andmehulgast lähtuv teooriaehitus Protseduur võib olla järgmine: 1. Leida, eristada uuritava ala elemendid. 2. Leida kuidas need elemendid on seotud. 3. Leiada kuidas saadud elementide-seoste süsteem on seotud reaalsusega. 4. Kasutada nii loodud mudelit, et vastata kõige üldisematele küsimustele. Kasutada seda informatsiooni, mida valdame. 5. Püüda seostada, võrrelda mudelit ja selle tuletisi empiiriliste faktidega. Viimased kas kinnitavad teooriat või mitte. Selline arenduskäik on kiire ja efektiivne. Kuid tulemused ei tarvitse olla kumulatiivsed–s.t. mudel võib osutuda valeks, osutuda piiratud tõesusalaga seotuks. See on peamiselt deduktiivne meetod. Lähtume väikesest näidete või faktide kogumist, teeme üldistuse, millest omakorda ennustame tulevasi fakte. Need tulevased faktid kas kinnitavad või eitavad tehtud üldistust. Näiteks—võtame ühe või kaks naist (meest) ning teeme nendest üldistuse naiste (meeste) kui selliste kohta (vt näide allpool). Suurest andmehulgast lähtuv teooriaehitus Teine, vastupidine meetod on valdavalt induktiivne. 1. Alustame üldiste küsimustega uuritava teema kohta. Need küsimused tõusetuvad sageli varasemate uurijate töödest. 2. Valime ala, kust andmete kogumine tundub perspektiivne olemat. 3. Teeme vaatlusi, kogume andmeid, esinduslikust valimist. 4. Vaatlustest teeme järeldusi. Saame väited. 5. Teeme täiendavaid vaatlusi teistest lõikudest, sealt kust andmete kogumine võiks kõige paremini väidete üldisust aidata kontrollida. 6. Kombineerime kokku kõik andmed, mis meil on. Nii laiendame oma teadmiste baasi. Tulemuseks peaksid välja selginema üldised väited (väike arv väiteid), mida saame tõeseks pidada. Väited peavad omavahel loogiliselt kokku sobima. 3 Teoreetilise mudeli koostamine teksti analüüsi abil: näide3.1 Andmestik
Näitena vaatleme teoreetilise mudeli koostamist empiirilise, intervjuude käigus koostatud materjali põhjal. Empiiriliseks andmestuks on kümme IT juhtidega/spetsialistidega läbi viidud intervjuudest kogutud arvamuslõiku (Ilves 2003):
1. ... IT juht arvas, et paljudes ettevõtetes on inimesed siiani arusaamisel, et IT juht on keegi jumal IT maailmas ...
2. ... IT juhi arvates on meessoost IT juhile tähtsad karjääri tegemine ja enda läbilöök. Ta ei taha jagada informatsiooni vaid naudib selle omamist, kuna see toob talle juurde võimu.
3. Küsitletud juhi arvates on naissoost IT juhid paremad, kuna naised on avatumad, vahetumad, kontaktialtimad ...
4. ... IT spetsialisti arvamusel peab IT juht olema inimene, kes oskab suhelda nii kasside kui lõvidega.
5. ... IT direktori arvates peab IT juhil olema "vastav ajuehitus", tema mõtlemine peab olema koolitatud ja mõtlemise strateegia peab olema globaalne. Nende nõuete täitmiseks on äärmiselt vajalik reaalteaduslik haridus, parim on intervjueeritava arvates olla füüsik.
6. ... IT juht jagas ... inimesed pehmema ja kõvema poole esindajateks. Viimastel on tehniline taust ja siia peaksid kuuluma ka IT juhid. Tema arvates ei tohi IT juht mitte mingil juhul olla "boheem või peast kunstnik".
7. ... IT spetsialisti arvates ei tohi IT juht olla "mingi friik".
8. ... IT juhist lipsuga mees või kostüümiga naine ...
9. ... IT juhi arvates on arvutiinimesed muutunud inimesteks: loovad pere, liisivad auto, võtavad korteri ostmiseks laenu jne. Seoses sellega vajavad nad üha enam ka inimlikke suhteid.
10. ... IT [juht] on liikunud alati süsteemiadministraatori kiiluvees ning IT-juht on lihtsalt see, kes osakonnajuhatajate koosolekutel käib ning oma töötajate eest hea seisab.
3.2 KodeerimissüsteemTeksti analüüsimiseks moodustame üheksa mõistet (rühma). Iga rühm C0, ..., C8 esitab ühte suhteliselt abstrakset mõistet: C0 IT juht (IT Director) C1 Võim (Power) C2 Sugu (Gender) C3 Suhtlemisoskused (Communication Skills) C4 Mõtlemisstiil (Cognitive Style) C5 Haritus (Education) C6 Suhtumine (Business Attitude) C7 Arvutiinimesed (Computer Professionals) C8 Inimesed (People) 3.3 Teksti kodeerimineKodeerime tekstifraasid üheksasse rühma C0, ... C8. Märgime ära (highlight) tekstifraasid, mis on liigitatavad valitud mõistetesüsteemi alla:
3.4 Teoreetilise mudeli koostamineTeoreetiline mudeli esitame skeemina, millel on mõisted C0, ..., C8 ning nendevahelised peamised seosed.
3.5 Hüpoteeside püstitamine teoreetilise mudeli aluselMida koostatud teoreetiline mudel näitab? Jäädes mudeli aluseks olevate andmete piiridesse, võib mudeli abil püstitada rea küllaltki huvitavaid hüpoteese: (1) Sugu C2 esineb kolmel korral (30% väidetest). Võimalik, et IT juhi iseloomustamisel on sooline kuuluvus erilise tähtsusega. Kas IT inimese sugu määrab tõesti juba küllalt palju ära inimese "IT-olemusest"--või on tegemist levinud tüüparvamusega, mis ei vasta tegelikkusele?
(2) Uurida võiks seoseid mõistete kolmikus C2 Gender > C0 IT juht > C1 Võim. Kas IT juhid ihkavad võimu?
Kas ja kui palju neil on organisatsioonis võimu?
(3) Mõisted C4 Mõtlemisstiil, C5 Haritus, C3 Suhtlemisoskused ning C6 Suhtumine tunduvad moodustavat omaette rühma. Uurida võiks, milline kaal on ühel või teisel mõistel, samuti mis nendesse mõistetesse täpselt kuulub. Andmete põhjal võib püstitada hüpoteesi, et kõige edukamad IT juhid on reaalteadusliku mõtlemislaadiga head suhtlejad.
(4) Vaadates andmeid ning kasutades ka nn. üldist kogemust, võime arendada oma mudelit järgmiste hüpoteesidega: IT juhtidest naised on pigem head suhtlejad kui "rasked" suhtlejad.
IT juhtidest mehed on pigem halvad suhtlejad kui head suhtlejad.
IT juhtidest naised on pigem 'pehme' (humanitaarse) kui "kõva" (reaalse) mõtlemisstiiliga.
IT juhtidest mehed on pigem "kõva" mõtlemisviisiga.
3.6 Hüpoteeside visualiseerimine
3.7 Andmestik Hofstede kultuuritüüpide teooria lõikes1 ebamäärasuse vältimine 2 võimu distants 3 mehelikkus—naiselikkus 4 individualism—kollektivism
|
