SISU, VORM JA TÖÖ EDENEMINE

Sisuarenduse ja vormiarenduse osa töö edenemisel Lähtepunkt: igal tööl (pean silmas kirjutamist, kuid arutlus kehtib ka teist liiki töödele) on teatud sisu ja teatud vorm. Kuidas on sisu ja vorm, nende arendamine seotud töö edenemisega?

Eelnevusseos sisu ja vormi vahel Tavalise seisukoha järgi eelneb sisu vormile. Kuid vähemalt teatud olukordades on võimalik ka vastupidi. I.Kant väitis, et mõtlemisele (sisu loomele) peavad eelnema mõtlemise vormid (mõtlemisvahendid).

Ümberlülitumise võimalus Kui töö ühes mõõtmes ei edene, siis on võimalik lülituda ümber teisele mõõtmele (arendada sisu asemel vormi või vastupidi).

töö sisuga > töö vormiga > töö sisuga

Kindlus vormi suhtes = kindlus sisu suhtes Vormiline lõpetatus, stabiilsus või kindlus võib olla sisu lõpetatuse tunnuseks. (Võimalik on ka dünaamilisuse eelistamine stabiilsusele).

Tähendusrikas duaalsus – sisu ja vorm Kas mõistete „sisu” ja „vorm” kasutamine on paratamatu? Miks tehakse vahet sisu ja vormi vahel? Võib-olla on põhjuseks nn. duaalsuse printsiip, mis avaldub selles, et arenguks ei piisa ühest elemendist, vaid on vaja vähemalt kahte.

Sisu ja vormi võimalik võrdväärsus Kas sisu on alati allutatud vormile? Sisu ja vormi suhe osutub lähemal uurimisel keerukaks ja vastuoluliseks. Tavaettekujutuse järgi peaks vorm ainult sisu edasi andma, kuid osutub, et vorm võib sisu oluliselt muuta.

[1]

Sellest ajendatuna võib teha oletuse, et sisu ja vorm on teatud määral võrdväärsed. Olemuslik võrdväärsus – tähendaks seda, et sisu ja vorm on ühe duaalse paari olemuslikult samaväärsed, teineteisega läbipõimunud elemendid. Tähtsuslik võrdväärsus – sisu ja vorm on olemuselt või funktsioonilt erinevad, kuid tähtsuselt samaväärsed.

Vorm kui (teatud liiki) tõde – täiendina seisukohale, et sisu on tõde. Üldtunnustatud seisukoht käsitab sisu primaarsena, vormi sekundaarsena.

[2]

Tõde avaldub seetõttu põhiliselt sisu kaudu. Vorm kui avaldumise viis – üks paljudest viisidest – on asendatav. Hüpotees: ka vormil võib olla iseseisev tõeväärtus.

Vormi roll sisu loomisel Üldtunnustatud seisukoha järgi tuleb lähtuda sisust ja valida selle jaoks õige vorm. Juba Ovidius alustab ühte oma teost kirjeldusega, kuidas ta soovis valitud teemale rakendada kohast vormi (kuid vormi valikul juhtus äpardus, ning sellest muutus ka sisu).[3] Kuid mõeldav – ja järele mõeldes isegi väga põhjendatud – on vaadata töö edenemise protsessi kui võimaluste avanemist vormi kaudu. Uus leitud vorm teeb sisu edasiarendamise võimalikuks.

Vormide ja sisu tekkimine, muutumine ja kadumine töö edenemise käigus Vorm võib sisu edasi aidata ja seejärel kaduda, asendudes uute vormidega. Teiste sõnadega, võimalikud on vahevormid, mis töö käigus ilmuvad ja kaovad.

Vorm kui muutumise takistus Vorm võib toimida ka vastupidiselt – takistada sisu arengut. Töö edenemine on siis ilmselt võimalik vormi avastamine ja sellest vabanemise teel. (Vabanemine olemasolevast, fikseerunud vormist kui sisu arenemise võimalus).

Sisu ja vormi dialoog Tuntud on filosoofilised arusaamad kogu inimmõtlemise dialoogilisest iseloomust (sokraatiline meetod). Sisuloome olevat võimalik ainult dialoogilises protsessis, sest uudsuse tekkeks on vaja teist, meist erinevat osapoolt. Võib väita, et loovaks mõtlemiseks saab olla ainult loov dialoog.

[4]

Arendatud on mõtet töö ja töö tegija vahelisest dialoogist.

[5]

Sisu ja vormi suhteliselt eraldi arenemise võimalus, erinevate arenemiskiiruste võimalus Asju nii nähes muutub mõttekaks ka rääkida sisu ja vormi tasakaalust.

Töö kui vormi olemasolu õigustus Töö tegelikuks eesmärgiks võib olla loodud või leitud vormi olemasolu näitamine (või mõttekuse õigustamine). Mõeldav on, et sisu on vormi kõrval abivahendiks.

Vorm kui sisu generaator Vorm võib olla mitte ainult passiivne (vormi rakendatakse, „kleebitakse” sisule ümber), vaid ka aktiivne, mõjuda katalüsaatorina uue sisu tekkimisele või isegi toota uut sisu. Võik ka – teisendamine ühest vormist teise kui sisu edasiviimise vahend.

Vajadus uute vormide järele Kas uue sisu esitamiseks piisav olemasolevatest vormidest? Kas unikaalne sisu nõuab unikaalset vormi? Millegipärast tundub, et uute vormide otsing on oluline.

[1] „... maalattu sävy saattaa ratkaisevasti muuttaa maalauksen sisältöä.” Pasanen, K. (2005) Taiteellisen ajattelun ulottuvuuksia. Taide, 3, 5, 28-31.

[2] Кандинский, В (2001/ 1910) Содержание и форма. в: Точка и линия на плоскости.

[3] „Важным стихом я хотел войну и горячие битвы / Изобразить, применив с темой согласный размер: ...”