|
UURIMISE MÕISTESTIK Research
Concepts Aimdus Adumus Anomaalia Antitees Assotsiatsioon Hüpotees Kogemus Muster Paradoks Pealkiri Probleem (kui vajak) Ebaõnnestumine Probleem (kui küsimus) Küsimus Süntees Teema Tees Uurimisala Vihje Tähelepanek Uurimisprotsess Üllatus Aimdus, ADUMUS Intuition Teadmine, mis on saadud intuitiivse mõtlemise kaudu ja ei ole võib-olla üldse selgelt väljendatav. Anomaly Tavapärasest erinev nähtus. Antithesis (kreeka k. anti- vastu) – väitele vastu väitev tees. Association Kahe nähtuse, fakti, sündmuse, objekti vms. vahel seose avastamine. Assotsiatsioonid on olulised, sest korrastamata teadvus näeb tegelikkust fragmentaarsena – näeme suurt arvu avaldusi, mis tunduvad eraldiseisvad. Assotsiatiivne seos leitakse mitte loogilise-ratsionaalse mõttekäiguga, vaid nn. assotsiatiivse mõtlemise kaudu. Vrdl. aju parema ja vasaku poolkera teooria. Intuitiivselt leitud assotsiatiivne seos võib olla ka ekslik. Seda seost võib olla vaja põhjendada. Hypothesis Hüpotees (hypothesis, kreeka k. hypo- alus) – arutluse alus. Uurimistöö kontekstis: tees, mis ei ole veel tõestamist või põhjendamist leidnud. Töö kirjutamine on liikumine hüpoteesilt (hüpoteesidelt) teesile (teesidele). Teiste sõnadega, töö kirjutamine on protsess, millega hüpotees muutub teesiks. Experience Info või teadmine, mis on saadud vahetult mingis tegevuses või sündmustes osaledes. Akadeemilises uurimises on isiklik kogemus tavaliselt tõrjutud seisuses. Seda peetakse „subjektiivseks”, töö „objektiivsele” loomusele vastu töötavaks. Sageli uuritakse teiste (küsitlusaluste) kogemusi, kuid oma kogemus jäetakse tahaplaanile. Võib öelda, et nn. „objektiivne” suund teaduses loeb isiklikku kogemust kahtlaseks ja püüab seda mitte nimetada. Teisestest allikatest (raamatutest) hangitud informatsiooni peetakse millegipärast paremaks kui isiklikku kogemust. Kuid kogemus võib olla on uurimistöös oluliseks lähtepunktiks, hiljem aga „seoseks reaalsusega”. Leidub süsteeme ja seisukohti, mis seavad isikliku vahetu kogemuse oluliselt tähtsamale kohale. Van Nosse(?) on kirjutanud, et sõjast rääkides tuleb tugineda ainult oma kogemusele. Tõepoolest, kuritegevuse küsimuses võib asuda mitmesugustele seisukohtadele; kuid omab ju tähtsust, kas inimene on ise langenud kuriteo ohvriks või mitte. Pattern Teatud struktuur või seaduspärasus tegelikkuses. Uurimise seisukohalt on oluline see, kas mustrit on varem tähele pandud. Paradox Vastuolu nähtuste vahel. Paradoksid võib olla „näiv”, mitte „olemuslik”. Sellisel juhul võib uurimine seisneda paradoksi avamises ja seletamises. Title Töö pealkiri peab kindlasti väljendama teemat, mida töö käsitleb, kuid ei tarvitse välja öelda töö teesi. Pealkiri peab hästi kõlama. See tähendab, et pealkiri peab töö teema ja võimalusel ka autori vaatenurga edasi andma kiiresti ja meeldejäävalt. Sageli kujuneb töö pealkiri lõplikult välja alles töö kirjutamise protsessi lõpus. Probleem (kui vajak) Problem, failure Uurimine võib lähtuda teadaolevast probleemist või ka konkreetsest ebaõnnestumisest (veast, avariist, kriisist). Probleem (kui küsimus) Issue, question Küsimus, mis pakub huvi; mis on lahendamata või vastuseta (või hea vastuseta); ja mis on väärt uurida. Synthesis (synthesis, kreeka k. syn- kokku) – elementidest terviku kokkupanemine. Topic, theme Valdkond (ala, küsimuste ring, reaalsuse ”tükk”), millega töö tegeleb. Näiteks: ekstreemprogrameerimine sotsiaalpoliitika Läti Vabariigis objekt-orienteeritud programmeerimine integratsiooniprojektid. Thesis Töö ei saa harilikult teemat ammendada. Tööl peab olema fookus – see luuakse töö teesi(de) abil. Tees (thesis < kreeka k. thesis) – 1) väide; 2) väide, mis vajab tõestamist; 3) akadeemilise kraadi saamiseks kirjutatud töö. Töö kirjutamise kontekstis: (1) väide, mis midagi väidab. (2) väide, mis pakub huvi. Teesi väljaütlemine. Tees peab olema öeldud otse, ilustamata. Praktilistel kaalutlustel võib tees töös olla ka teatud määral varjatud kujul. Heal tööl on harilikult ainult üks tees. Hästi ülesehitatud tööl on sageli ainult üks peamine tees. Vrdl. high
concept – filmi läbiv idee: “...High Concept—that single core concept
which sells the movie...” (Frensham, R. (1996) Screenwriting. NTC Publishing
Group). “High Concept means I can hold the film in the palm of my hand, so
straightforward, so simple” – Steven
Spielberg. Teesi koht töö kirjutamise protsessis. Ei saa lootma jääda, et tees kujuneb välja päris töö lõpus. Tees peab põhimõtteliselt olema töö lähtepunkt, mitte lõpp-punkt. Kuid tees ei kujune välja kergelt. Teesi formuleerimine vajab harilikult jõupingutust. Teesi esitamine. Tees peab olema esitatav suhteliselt lühidalt. Harilikult on töö tees käsitatav kui kogu töö kokku võetuna ühte lausesse (mitte rohkem kui 25 sõna). Teesi detailne koostamine. Tees on piisavalt tähtis, et seda lahti kirjutada mitmele reale. Vahest on abi isegi teatud formaalsest süntaksist, näiteks: < väide > [ ja < väide > ] ... aga < väide > [ ning < väide > ] ... ja me näitame, { et | kuidas | mida | miks } < väide > [ ja { et | kuidas | mida | miks } < väide > ] ... . Näited. Meile meeldib
Ekstreemprogrammeerimine aga meie
klientidele (ja teistele) võib meeldida hoopis Capability Maturity Model ja me näitame, et ekstreemprogrammeerimine
rahuldab vähemalt CMM teise taseme nõudeid. Läti Vabariigis on
sotsiaalne kindlustatus väga nõrk ja
riigi administratiivne
võimekus üldse madal aga Rootsis
on mõlemad asjad väga head ja me
näitame, et Lätis tuleks sotsiaalpoliitikas lähtuda maksimaalselt
Rootsi mudelist. Objekt-orienteeritud programmeerimisel on väidetavalt suuri eeliseid aga lähemal uurimisel huvitavalt kombel keegi ei esita fakte OOP eelistest praktilistes rakendustes ja me näitame et nii tõesti on ja neid eeliseid ei saagi olla, sest OOP ei ole mitte parem vaid halvem kui protseduurne/relatsiooniline programmeerimine integratsiooniprojektid on olulised ja integratsiooniprojektid on erilised (oma spetsiifikaga) ja me näitame, mida integratsiooniprojektide juhtimisel peaks silmas pidama Field Valdkond (ala), mis annab töö teemale ja tööle endale konteksti (ümbruse). Näiteks: programmeerimise metoodika sotsiaalpoliitika programmeerimise paradigmad tarkvaraprojektide juhtimine. Vihje Hint Uurimine saab alguse vihjest. – Vihje on kellegi poolt teadliku kavatsusega antud infopala, mis on iseenesest väike, kuid osutab millelegi suuremale. Vihje andja jääb sageli anonüümseks. Oluline politseitöös, kuid kahtlemata ka teistes kontekstides. Jumal ei kõnele meiega, kuid annab vahetevahel vihjeid. Observation Töö lähtepunktiks võib olla tähelepanek. Eriti oluline on selliste asjade tähelepanemine, millest teised mööda vaatavad. Tähelepanek võib olla nii vahetult osalevate sündmuste kohta (kogemus) kui ka vahendatud info kohta (näiteks, ajakirjast artiklit lugedes pöörame tähelepanu konkreetsele faktile või ideele). Tähelepanek ei ole siiski ainult üksikfakt, vaid eeldab teatud varasemate teadmiste konteksti. Selleks, et leida, mis on oluline, on vaja teatud tausta. Oluline on ka see, et tähelepanek ei jääks üksikuks, vaid seostatakse laiema kontekstiga. Oluline tähelepanek peaks seetõttu käivitama teatud mõtlemisprotsessi. Lihtsaim skeem on siin: tähelepanek > küsimused (mida see võib tähendada? mis sellest tuleneb?). Näide. Organisatsioon on ostnud dokumendihalduse tarkvara, mis koosneb neljast moodulist, kuid tegelikult kasutatakse neist ainult ühte või kahte. Mida see tähendab? – Kas organisatsioon on teinud ebaotstarbeka kulutuse? Tasutud on ju nelja mooduli eest. Kas selline olukord on normaalne? Kas organisatsioon peaks rõhuma kõigi moodulite kasutuselevõtule? Uurimisprotsess Research process
Ülalesitatu on üks, osaline skeem –võimalikud ja olulised on ka teised skeemid ja mõisted. Töö tulemuseks ei tarvitse olla ainult põhjendatud väide, vaid uued küsimused, hüpoteesid; töö võib tuua esile uusi võimalikke uurimisteemasid või isegi panna aluse uuele uurimisalale, jne.
Surprise Nähtus, mis erineb oluliselt oodatavast; tavaseisukohtadest oluliselt erinev reaalsuse kulg. Vrd. anomaalia. Üllatuslikkuse määrast võime kõnelda kõigi nähtuste juurest. |
