MILITAARINFORMAATIKA ALASEST UURIMISEST (Magistritööst)

Nõuded ja tavad

Uurimistöö peaks arvestama kolme liiki nõudeid ja tavasid:

Akadeemilise uurimistöö nõuded ja tavad üldiselt Näiteks, käsitluse kriitilisus, varasemate tööde ja arenduste äramärkimine, oma seisukohtade väljatoomine jt.

IT alase uurimistöö nõuded ja tavad Näiteks, kui töö käsitleb konkreetse IT lahenduse väljatöötamist, siis tuleks töös käsitleda professionaalse arendusmeetodi ja arendusvahendite valikut.

Militaaralase uurimistöö nõuded ja tavad Eestis ei ole militaarinformaatiliste uurimuste traditsioonid veel välja kujunenud. Selle tõttu peaks kindlasti mõtlema, millistest põhimõtetest lähtudes tööd tuleks teha. Üritan järgnevalt loetleda rida selliseid põhimõtteid. Militaarala spetsialistid saavad neid kindlasti täiendada ja täpsustada.

Militaarinformaatilise uurimise põhimõtted

Varasema kogemuse arvestamine Militaaralases uurimises ja väljaõppes on alati olnud traditsiooniks sõjaajaloolise kogemuse kasutamine. Strateegia ja taktika väljaõppes kasutatakse näiteid muistsest Kreekast jne. Tuleks vältida seda, et uus infotehnoloogia kuulutatakse sõja olemust „täielikult muutvaks” ja sõjaajalooline kogemus tarbetuks.

Teiste riikide kontseptsioonide ja praktika kriitiline uurimine

Oma arenduse vajalikkus Üksus, mis piirdub rahvusvahelise standardse praktika omandamisega, ei ole kõige paremini ette valmistatud. Vaja on luua oma eripära. Sama põhimõte, mis ettevõtetegi juures – konkurentsieelis luuakse millegi poolest teistest erinedes.

Militaarala uurimise arenduse vajaduse arvestamine Militaarala uurimist on Eestis kahtlemata vaja, kuid uurimisega tegelejaid on vähe. Selle tõttu on oluline seos teiste, varasemate ja käimasolevate uuringutega ja arendustega. Hea oleks, kui iga töö aitaks alustada ja edasi viia järgmisi töid.

Rahvusvahelise sõjandusalase suhtlemise vajaduste arvestamine Rahvusvaheline suhtlemine on sõjandusalal väga aktiivne. Tehtavad tööd peaksid suurendama Eesti spetsialistide valmisolekut suhelda aktiivselt, soovitavalt võrdse partnerina mitmesuguste partneritega ja osapooltega.

Militaarala on seotud ühiskonna teiste aladega Militaaralal kasutatakse väga palju infotehnoloogiat, mis on põhimõtteliselt sama või lähedane ettevõtetes kasutatava infotehnoloogiaga. Näiteks, kasutatakse laialdaselt protsesside modelleerimist ja arendust (ärimaailmas business process modelling, workflow jt. tehnikad), kontseptuaalset modelleerimist, IT arhitektuuri arendamist, äriettevõtetele mõeldud tarkvara jm.

Õppematerjali arendamise vajaduse arvestamine Tehtud uurimistöö peaks vähemalt osaliselt olema kasutatav väljaõppes (õppematerjalina või õppematerjali valmistamise alusena).

Ohvitseri ettevalmistuse mitmekülgsuse vajaduse Traditsioon on selline, et ohvitser peab olema teadmistega mitmetest valdkondadest. Uurimistöö ei tarvitse selle tõttu olla kitsalt sõjaväelise orientatsiooniga. Näiteks, väeüksuse juhil võib tekkida vajadus suhelda avalikkusega, osaleda kriisiolukorras ühiskonnaelu teiste probleemide korraldamisel jne.

Tehniliste küsimuste uurimisel deideologiseeritus Sõjatehnika küsimuste lahendamisel võib ideoloogiline suunitlus olla takistuseks. Teisest küljest on ideoloogiad ka „tehnoloogiad”.

Militaaruuringuid peab tegema nii sõjaväe sees kui ka väljaspoolt (ühiskonna poolt) Tegevteenistuses ohvitser ei saa võtta radikaalseid poliitilisi seisukohti.

töö üldine suund ja ülesehitus

Töö võiks käsitleda ühte või mitut infotehnoloogia militaaralal kasutamisega seotud probleemi. Võimalikke probleeme on palju.

Harilikult käsitletakse töös esimesest osas valitud küsimust teooria seisukohalt, teises osas aga praktika (rakendamise) seisukohalt. Töö võib olla ka ainult teoreetilise või praktilise suunitlusega. Teoreetiline suunitlus võib olla otstarbekas kui rakendused on konfidentsiaalsed või salajased.

Teoreetiline fookus

Teoreetilise fookusega töös võiks võtta mõne Eesti sõjaväe jaoks tähtsust omava militaarinformaatikaga seotud küsimuse, mis on suhteliselt ebaselge ja mida pole spetsiaalselt uuritud.

Uue infotehnoloogia üha laiem kasutuselevõtmine vajab loomulikult teoreetilist mõtestamist. Kui vaadata mõningaid avalikke artikleid (USA sõjandusajakirjad ja –konverentsid), siis on näha, et teooria on suhteliselt ebamäärases seisus. Igaüks teab, et IT on väga oluline; kuid kuidas täpselt – seda on raske modelleerida. Võib leida teoreetilisi seisukoht, mis on kas toored või otse vastuolulised ja ilmselt vajavad edasiarendamist. Näiteks complete situational picture mõiste, mis eeldab, et IT süsteemidega on võimalik luua kõigi osalejate jaoks ühtne pilt vastasjõudude struktuurist, paiknemisest ja kavatsustest. Olukorra jälgimise ja analüüsi mudelid eeldavad tihti primitiivset vastaspoolt. Mudelit, mis kontseptualiseerib olukorda nii, et see osapool, kellel on „rohkem” informatsiooni, esitatakse kui teooria viimast sõna jne.

Teoreetilise fookusega töö ülesehitus võiks põhimõtteliselt olla:

1. valida mõni piisavalt kitsas (või piisavalt lai) küsimus;

2. selgitada välja, millised on hetkel käibivad teoreetilised seisukohad; kasutada tuleks võimalikult kõiki kättesaadavaid materjale teistest riikidest.

3. kriitiliselt analüüsida neid teoreetilisi seisukohti;

4. võimalusel pakkuda välja omapoolsed täiendused või isegi oma mudel;

5. näidata, kuidas uuritud teoreetilisi seisukohti Eesti praktika jaoks peaks või võiks kasutada.

Rakenduslik fookus

Militaaralal tegeldakse tänapäeval aktiivselt IT süsteemide ehk infosüsteemide ehitamisega. Infosüsteeme on vaja nii tugiprotsesside (logistika, infrastruktuur, sõjaväe administreerimine – dokumendihaldus, rahuaja juhtimissüsteemid, varustamine, sõjaline väljaõpe, liidesed ühiskonna teiste struktuuridega – veebisüsteemid jt.) kui ka väeüksuste lahingutegevuse toetuseks. Rakenduspraktika on osalt väga lähedane analoogiliste süsteemide loomisega ärialal ja mujal avalikus sektoris, kuid omab kindlasti ka olulisi eripärasid, eriti lahingutegevusega otseselt seotud infosüsteemide osas.

Rakendusliku fookusega töös on teoreetiline osa suhteliselt väiksem, sageli ainult viitav või refereeriv; peatähelepanu on konkreetse rakendusliku tähtsusega probleemi või vajaduse metoodiliselt korrektsel läbitöötamisel. Võimalik ülesehitus:

1. rakenduslik probleem (näiteks väljaõppe infosüsteemi ehitamine väeüksuses)

2. probleemi lahendusmeetodi valik ja kirjeldamine (väeosa väljaõppe infosüsteemi arenduse jaoks valitakse sobiv arendusmetoodika ja arendusvahendid)

3. probleemi lahendamine (ei tarvitse sisaldada probleemi täielikku lahendamist); näiteks, väljaõppe infosüsteemi arendusprotsessi süsteemi analüüsi ja disaini etappide läbiviimine.

4. kriitiline tagasivaade probleemi lahendamisele ja kasutatud metoodikale.

TEEMA VALIMINE

Endale sobiva teema valikuni võib jõuda mitut teed pidi. Oluline on see, milliste IT arendustöödega organisatsioon tegeleb ja millised ITga seotud küsimused on organisatsiooni ja Eesti kaitseväe jaoks tähtsad. Kindlasti tuleks mõelda ka karjääri lõikes: millistes keskkondades, millistes rollides töö koostajal võib olla vajaduse lähemas ja kaugemas tulevikus tegutseda (rahvusvaheline aspekt).

Teema peab olema endale huvitav. Siin osutaksin isiklike tähelepanekute, kogemuste ja ideede tähtsusele. Oma kogemusest võin öelda, et militaarala, sealhulgas militaarinformaatikat kõrvalt jälgides võib leida väga tähelepanuväärseid nähtusi. Võimalike teemade ring on ilmselt lai.

Vt. ka Uurimise mõistestik >.

mõned näited teema sõnastuse suunas

1. Sõja olemuse muutumine infotehnoloogia mõjul.

Kuidas IT lauskasutamine muudab sõjategevuse iseloomu?

2. Allüksuse juhtimise muutumine IT mõjul.

Milliseid muutusi toimimispõhimõtetes ja –korras IT endaga kaasa toob? Muutused allüksuse struktuuris, määrustikes jne.

3. Eesti kaitseväe IT arhitektuur

IT arhitektuuri mõistet kasutatakse suurtes organisatsioonides aktiivselt. Kuidas seda teha Eesti kaitseväes?

4. Konkreetse IT lahenduse projekteerimine kaitseväe mingiks vajaduseks

Näiteks: väljaõppe infosüsteemi projekteerimine X organisatsiooni jaoks; logistika süsteemi projekteerimine vms.