UURIMISEST
Priit Parmakson
|
On Research, by Priit Parmakson, 2005. ABSTRACT It is not easy to prepare research activites and lead these to successful results. This writing proposes two specific tools to help optimize the research activity. Research has to be integrated with other activities of the organization (learning, creative work, applications). A matrix model is proposed that can help analytically deal with these integration problems. Another useful technique is to compose and update problem sets (research agendas) not for single research project but for longer use. Six different problems sets (possible research agendas) in the field of information systems/IT are presented. 1 Eesmärk: oluline,
uus, paremini organiseeritud info 2 Uurimise
protsessi optimeerimine 2.2 Uurimise seosed
teiste tegutsemisviisidega 3 Probleemikogum (Research Agenda) kui uurimist
hõlbustav vahend 3.2 Inimfaktor tehnilistes süsteemides 1 Eesmärk: oluline, uus, paremini organiseeritud info Uurimise tulemus
Uurimise tulemus on selles, et meil on rohkem kasulikku infot kui
varem ja/või see info on paremini organiseeritud. Iseasi – kas oskame seda
infot alati ära kasutada. Info kasulikkus Info olulisuse arvestamine on praktikas
äärmiselt oluline. Uurimine, mis toodab infot, mida ei suudeta realiseerida,
on ebasoovitav. Infot võib ja tuleb liigitada olulisuse järgi klassidesse: ◦ vahetult, otseselt kasulik info ◦ millegi toimemehhanismi selgitav info ◦ muu, väiksema tähtsusega info. Tulemuse lokaalsus/globaalsus Teaduslikus uurimises on
ideaaliks tulemuse, toodetud info absoluutne originaalsus; see tähendab, et
tulemus loetakse saaduks ainult siis, kui mitte keegi (globaalselt, kogu
maailmas) ei ole varem sama informatsiooni tootnud. Uurimises laiemas mõttes
ei ole globaalse originaalsuse kriteerium oluline. See, kas kellelgi võib
olla sama või isegi parem informatsioon, on info praktilise kasutatavuse
seisukohalt tihti tähtsusetu. Kasulikkus kaugemas perspektiivis, tõe otsing
Uurimist võib üles ehitada ka kaugema ajajärgu kasulikkusele. Asja
tuum on selles, et konkreetse info kasulikkus sageli ei ole selgelt hinnatav;
info kasulikkus võib avalduda aja jooksul; info kasulikkus võib kriitiliselt
sõltuda teistest, hetkel mitte teada olevatest infodest. Selle tõttu on
kasulikkusele orienteeritud uuringufilosoofia kõrval õigustatud ka vaade
teadusest kui tõe otsingust – mis
on vahest kasulikkusest sõltumatu. 2 Uurimise protsessi optimeerimine Uurimine on tegevus ehk tegevuste kogum; uurimist võib ja tuleb käsitleda protsessina, kuigi uurimisprotsess ei ole täielikult reguleeritav, kirjeldatav ega juhitav. Huvi pakuvad uurimisprotsessi liigendamine (protsessimudelid), samuti võimalused uurimise kiirendamiseks ja tõhustamiseks. 1.1
Valikuid
uurimisel
◦ Uurida seda, mis on hetkel populaarne (mille järele on nõudlust) — Millised infosüsteemide alad on praegu ja lähitulevikus aktuaalsed? ◦ Uurida seda, mida on võimalik uurida — Millised probleemid on lahendatavad? — Aga veel olulisem: milliste infosüsteemide uuringute juures on võimalik saada empiirilisi andmeid? ◦ Uurida, seda, mida on vaja praktikas — Millised infosüsteemide küsimused on kõige valusamad (mitte tingimata kõige populaarsemad)? ◦ Uurida seda, mis on sisemiselt huvitav — Millised infosüsteemide küsimused kõige rohkem huvitavad? — Aga ka: uurida, et kontrollida mõnda pähetulnud ideed. 1.2 Uurimise seosed teiste tegutsemisviisidegaOlulised on uurimise seosed teiste tegevusliikidega – millistega, sõltub konkreetsest organisatsioonist. Õppeasutuses võib olla aktuaalne uurimistöö ja õppetöö seostamine; rakendusi väljatöötavas organisatsioonis võib olla aktuaalne kolme tegevuslaadi – uuringute, õppe ja rakenduste – seostamine. Loometööga tegelevas õppeasutuses võib nendele tegevuslaadidele lisanduda loometegevus. Uurimise sisemise loogika tõttu on oluline ka mängulise (otsesele kasule mittesuunatud tegevuse) kaasamine. Otstarbekas on uurimist koos teiste tegevusliikidega kontseptualiseerida maatriksina. Selline maatriks aitab ka organiseerida laiaulatuslikku infot erinevate tegevuslaadide vahetu integratsiooni kohta. Näiteks kasutatakse uurimist kui tegevuslaadi laialdaselt ühe õppe vormina (lahter 10); tuntud on ka tegevusõpe (learning by doing) vorm (lahter 12). Ühe õppemeetodina kasutatakse ka mängulist tegevust (nt. juhtimiskoolituses) (lahter 11). Loometööd esitatakse tänapäeval väga sageli kui kunstniku poolt tehtud teatud uurimistööd (lahter 14). Teisalt on tuntud ka nn. action painting suund, mis tõstab tegevuse loomeprotsessis esikohale.
Mitmed teadlased on oma uurimistöö meetoditest kõneldes rõhutanud mängulise momendi olulisust (uurimine kui mäng) (lahter 9). Uurimist ja õpet on püütud siduda (integreerida) tegevusega, nii, et uurimine ja õpe oleks iga tegevuse loomulik osa (nt. D.Schöni Reflective Practitioner filosoofia, continuous learning kvaliteedijuhtimise põhimõttena) (lahtrid 18, 19). Selline ühe tegevuse tegemine teise tegevuse kaudu (või vormis) ei ole kahtlemata ainult kujukas vorm asjadest rääkimisel, vaid sisuliselt oluline moment. 3 Probleemikogum (Research Agenda) kui uurimist hõlbustav vahend Paradoksaalselt võib olla laiema probleemi lahendamine lihtsam, kui kitsama probleemi lahendamine. Kuigi üksikus uurimuses on parem kontsentreeruda ühele või paarile küsimusele, omab mõtet (potentsiaalsete) uurimisprobleemide “parvede” (uurimisprobleemistute) koostamine. Selliseid probleemiloetelusid (research agenda) on ka palju tehtud, harilikult publitseeritakse need omaette artiklina. Samas on ei ole head loetelud eriti sagedased. Suhteliselt täielikke loetelusid on võimalik koostada ja ülal pidada, kuid ilmselt ainult piiratud alade jaoks. Uurimisprobleemide süstemaatikaga tasub kindlasti tegeleda. Üksikprobleemis saab kiiresti orienteeruda ainult tervikut tundes. Järgnevalt mõned
uurimisprobleemistute näited. 1.3
Infooskused
Lähteidee Oskuste (skills) eristamisega, süstematiseerimisega, teadusliku ning metoodiline
toetamisega tegeldakse igal tegevusalal. Infooskused (information skills)
on suhteliselt uus ning huvitav termin. Infooskusi õpetatakse juba mitmel
pool, erinevatel haridustasanditel.
Siiski ei ole infooskuste kontseptuaalne avamine ega praktiline õppimine
päris selged. Mõiste 'infooskused' sisu ja potentsiaal vajaks selgitamist. Probleemid ja küsimused ◦ Kas infooskused on geneerilised? Millisel määral? Näiteks--kas projektijuhtimine nõuab spetsiifilisi infooskusi? Coiera eristab kliinilises meditsiinis kümmet põhilist infooskust. Kwasitsu (2003) on näide infokäitumise uurimisest ühes valdkonnas. ◦ Kas üldistatud, geneerilised infooskused omavad praktilist tähendust? ◦ Kas ja kui palju on infooskused ülekantavad (transferability of skills)? ◦ Infooskused ja infovõimed – mida ja kui palju saab arendada? ◦ Kas ja kuivõrd on infooskused isikuspetsiifilised (idiosyncratic)? Konteksti-spetsiifilised? Olukorra-spetsiifilised? ◦ Kas seni leitud infootsingu protsessimudelitele (ISP—Information Search Process) on paremaid alternatiive? Häid täiendavaid (complementary) mudeleid? Näiteks sirvimise (browsing) mudeleid? - Kui palju sõltub tulemus mudeli sammude järgimisest, kui palju üksikute sammute läbiviimise kvaliteedist? - Kas infootsing on info kasutamise peamine viis? (Raamatukogus, aga ka laiemalt.) - Millised on teised info kasutamise viisid peale infootsingu? Alternatiivina otsingule võib käsitada enda positsioneerimist strateegiliselt – nii, et olla olulise info liikumisteedel (info leiab meid, mitte meie ei leia infot). - Kas infooskusena võiks võtta ka olemasoleva info organiseerimist nii, et selle kasu ehk mõju on maksimaalne? Kas seda protsessi on võimalik modelleerida? ◦ Kas on võimalik koostada infooskuste taksonoomiat? (Võrdle Bloom'i tuntud õppimisoskuste taksonoomiaga (Bloom: taxonomy of learning skills)). ◦ Kas infooskuse mõiste omab üldse piisavalt sisu, mõtet ja praktilist väärtust? ◦ Kas infooskuste seas saab eristada madalamaid ja kõrgemaid oskusi? 1.4
Inimfaktor
tehnilistes süsteemides
Allikas US DoD Human Factors
Engineering Technical Advisory Group (2002) Human Factors “Hot Issues” III. Metoodika omapära Ühtsesse loetellu on võetud nii uurimis-,
arendus- kui ka kasutuselevõtu probleemid (RDT&E - Research, Development,
Test & Evaluation). Iga küsimus klassifitseeritakse kui Hot issue (HI) või Watch item (WI). Loetelu hoitakse
ajatasa (käesolev on III versioon). Probleemid: ◦ Sustain and
Enhance Human Performance - (HI) Displays that enhance situational awareness. - (HI) Noise abatement technologies to reduce dangerous noise levels. - (HI) Methods to mitigate effects of sustained/continuous operations
on personnel. - (HI) Technologies and techniques to optimize individual and group decision-making. - (WI) Research on adaptive mediation. ... 1.5
Raamatukoguteadus
Allikas Lynch, M. (2003) (Issue
Editor) Research Questions for the Twenty-first Century. Library and Information Science Research, 2003, 25, 4, 489-490
www.lis.uiuc.edu/puboff/catalog/trends/51_4.html. Uurimisküsimused: ◦ The
relationship between library media programs and student learning. ◦ Determining
what therapies are effective. ◦ Delivering
information when and where it is needed. ◦ Delivering
information in forms that will increase its use. ◦ What
difference do libraries make? ◦ What
difference do librarians make? ◦ How have
public library services to children and young adults developed over time? - How do young people use public libraries? - Why do young people use public libraries? ... 1.6
Info
integratsioon
Allikas Jhingran, A., Mattos, N.,
Pirahesh, N. (2002) Information integration: A research agenda. IBM Systems J., 41, 4, 555-62. Uurimisala
struktuur: Integratsioon, Info
(andmete) integratsioon. “As enterprises buy more and more packaged applications, it is estimated that the task of combining these application "silos" results in over 40 percent of the IT spending, even though the amount of code written for integration is significantly smaller than 40 percent. This is because integration projects tend to be one-of-a-kind, and complex to write. The question for software and services vendors is this: can the cost of integration be reduced to be more in line with that of packaged applications? ... it is clear that there are two slightly different perspectives - well-formed structured schema and relatively poorly structured world of documents. Bringing these two worldviews together is the "holy grail" of information systems.” Uurimisprobleemid ◦ Ettevõtetesse ostetud pakett-tarkvarasüsteemide integreerimine on suur kuluallikas? Kuidas integreerimise kulusid vähendada? ◦ Eristatakse nelja integratsiooni liiki (portaali-integratsioon – integratsioon ühise juurdepääsu kaudu, äriprotsessi integratsioon, rakenduste integratsioon, info integratsioon). Kui info on integreeritud, kas siis teiste integratsiooni liikide teostamine on lihtsam? ◦ XML tehnoloogiaga seotud probleemid: 1) salvestamine; 2) päringud; 3) kaevandamine (mining). ◦ Hajutatud andmeanalüüs üle sadade või tuhandete andmeallikate. ◦ Uued andmeanalüüsi tehnikad, mis võimaldaksid kombineerida struktureeritud ja struktureerimata andmeid. ◦ Tööriistad info integreerimiseks. ◦ Integreeritud info privaatsus ja turvalisus. 1.7 Info kvaliteetAllikas Luts, M. (2004) Infokvaliteet ja selle juhtimine organisatsioonis. TPedÜ. Probleemid: ◦ Infokvaliteet ei ole rangelt defineeritud ◦ Infokvaliteedi mõõdikud ei ole rangelt defineeritud ◦ Arusaamine infokvaliteedi olemusest on ebamäärane ◦ Eksisteerib mitmeid definitsioone infokvaliteedi teguritest ◦ Eksisteerib mitmeid osaliselt kattuvaid loetelusid infokvaliteedi teguritest. ◦ Info kvaliteedi auditeerimise metoodika puudus ◦ Info kvaliteedi parendamise metoodika puudus ◦ Konsultatsioonifirmad peavad konkurentsi tõttu vajalikuks luua erinevaid metoodikaid. ◦ Konsultatsioonifirmad ei avalda metoodikate üksikasju. ◦ Info kvaliteedi alased teadmised on Eestis vähe levinud ◦ Eestikeelsed info kvaliteedi terminid on lõplikult välja kujunemata. ◦ Puuduvad infokvaliteedi hindamise ja juhtimise metoodika standardid ◦ Kasutatavad firmasisesed juhised ei ole detailselt ja täpselt kirjeldatud... ◦ Olemasolevate metoodikate ja vahendite keskendumine... ... mingile ärivaldkonnale (nt finantsandmete kvaliteedikontrollile, kliendiandmete puhastamine. ... kitsamalt andmekvaliteedile või mõnele mõõdikule (nt dubleerivate kirjete eraldamine). ... infokvaliteedi juhtimise konkreetsele etapile (nt audit). Praktilisemad
küsimused ◦ Mis on sellise olukorra põhjuseks? Kas ala väljaarendamatus? Või ala täpse defineerimise raskus? ◦ Milles avaldub ja milles seisneb info kvaliteedi täpse, stabiilse määratlemise raskus? ◦ Milles avaldub ja millest on põhjustet püsiva mõõdikukomplekti loomise raskus? ◦ Kas on võimalik, et suhteliselt täpne arusaamine on võimalik, kuid täpne defineerimine (sõnades, mõõdikutes väljendamine on raske)? ◦ Millised eeldused on meie mõtlemises vajalikud, et info kvaliteedi mõistet üldse sisse tuua? ◦ Millised on info kvaliteedi diskursuse rakendatavuse piirid? ◦ Kas kvaliteedi mõiste avamise struktuurse tehnika kõrval võiks veel olla midagi--mingi alternatiivne moodus? ◦ Kuidas koostada info kvaliteedi omaduste (kriteeriumite, mõõdikute) süsteemi? Kas ja millist meetodit kasutada? Millised on ohud? Kas on põhimõttelisi raskusi? ◦ Kuidas hinnata loodud mõistestiku (kategooriate süsteemi, mõistete struktuuri) headust? ◦ Kuidas võrrelda erinevaid mõistestikke? ◦ Kas info kvaliteet seondub eeskätt ja ainult üksikute, eraldiseisvate andmeelemendidega (infopaladega, 'faktoididega')? Kas ja kui palju on info kvaliteet seotud infopalade konstellatsioonidega? ◦ Kuidas suhtestub info kvaliteedi mõiste (ja mõistest tulenevad probleemid, aga ka metoodikad jm) kvaliteedi mõistega üldiselt (aga ka kvaliteedijuhtimise probleemidega, metoodikatega laiemalt)? Kas info kvaliteedi juhtimist tuleks käsitada kvaliteedijuhtimise ühe osana? ◦ Kas (täpsemalt--milliselt määral) on võimalik luua ühtset, laialdaselt heakskiidetud käsitlust info kvaliteedi kohta? 1.8
Infosüsteemid
Rühm I
Infosüsteemi mõistega seonduvad probleemid Mõistet
kasutatakse üpris vabalt. Vahel võib keelekasutusest järeldada, et kaks
süsteemi on mõlemad üksteise osad jne. “Riigi haldussüsteem peaks moodustama
ühtse infosüsteemi.” “...kohalik omavalitsus Riigi infosüsteemi osana.”
Infosüsteemide õpikutes on klassikalised tüpoloogiad olemas, kuid praktikas
neid ei kasutata. ◦ IS-i mõiste täpse määratlemise probleem ◦ IS-i ulatuse (haaravuse) täpse määramise probleem ◦ IS-i kirjeldamise probleem ◦ IS-i tüüpide väljaselgitamise probleem ◦ IS-i sisestruktuuri lahtimõtestamise probleem ◦ IS-de terminoloogia korrastamatuse probleem Rühm II Erinevate infosüsteemitüüpide
spetsiifikaga seonduvad probleemid ◦ Nn. üliväikeste IS-de (mikro-IS-de) probleemistik ◦ Suurte IS-de probleemistik ◦ Väikefirma IS-i probleemistik ◦ Erinevate rakendusalade IS-de spetsiifilised probleemid Rühm III Infosüsteemide populatsiooni probleemid Eesti “riigi
infosüsteemis” on erinevatel hinnangutel 400 kuni 1000 suuremat andmekogu.
Riigi infosüsteemide arvu ei tea keegi. Sageli ei ole ka suuremal ettevõttel
ülevaadet oma infosüsteemide arvust, rääkimata süsteemide seisundist. ◦ Infosüsteemide koosluste uurimine ◦ IS-de populatsiooniuuringud (informaatilise maastiku uuringud) Rühm IV Inimene infosüsteemis ◦ Inimese infokäitumise mõistmise probleemistik ◦ Infooskuste probleemistik Rühm V Infosüsteemi tegeliku toimimisega
seonduvad probleemid ◦ IS-i tegeliku kasutamise (vastandina arenduses plaanitule) tundmise probleem ◦ IS-des iseeneslike, ettenägematute, varjatud muutuste ja mõjude määra-mise probleem ◦ IS-i elutsükli seaduspärasuste, sh nii evolutsiooniliste kui ka plaanitud, nii aeglaste kui ka hüppeliste muutuste väljaselgitamine ◦ IS-i seisundi (toimivustaseme) väljaselgitamise ja hindamise probleem Rühm VI Instrumentaalse vaatenurga probleemid
(Kuidas teha infosüsteeme?) ◦ IS-e tootva majandusharu probleemid ◦ IS-de hangetega seotud probleemid (sh outsourcing) ◦ IS-i arenduse juhtimise probleemid ◦ IS-i arendusmeetodite probleemid ◦ IS-i tasuvuse arvestuse probleemid (sh eelarved, maksumus jm) ◦ IS-des kasutatava modelleerimise probleemid ◦ IS-i tegemiseks, kasutamiseks, juhtimiseks vajalike oskuste probleem Rühm VII Infosüsteemid ühiskondlikus kontekstis ◦ IS kui ideoloogiliste, kultuuriliste, poliitiliste, sotsiaalsete suhete kandja ja realiseerija. IS kui sotsiaalne nähtus jne. ◦ IS-dega seotud kuritegelikud ja korruptiivsed praktikad Rühm VIII Füüsilise ja virtuaalse vahekorra
probleemid ◦ IS-i ja füüsilise keskkonna seoste probleemid ◦ Elektrooniliste ja mitteelektrooniliste info vormide ühitamise probleemid (nt paber- ja digidokumentide ühise halduse probleem) Rühm IX Info ja infotöötluse kui sellise probleemid ◦ Info kvaliteedi probleemistik ◦ Hea infokäitlustava leidmise ja üldistamise probleem Rühm X Kahe (või mitme) infosüsteemi suhtlemise
ja vastasmõju probleemid ◦ Süsteemide integratsiooni probleemistik ◦ “Süsteemide süsteemi” (System of systems) probleemid ◦ Süsteemide vastasmõju uurimise probleemid (sh IS-d konkurentsivahendina, samuti infosõda) Rühm XI Infosüsteemiga mittehaaratud infotöötluse
probleemid ◦ “Infosüsteemitu” infokäitluse olemuse tundmaõppimise probleem Rühm XII Infosüsteem äri kontekstis ◦ IS-ga toetatavate protsesside kirjeldamise (modelleerimise) probleem ◦ IS-ga toetatava äri- ja muu tegevuse mõistmise probleem ◦ IS-le esitatavate nõuete, sh infovajaduste, väljaselgitamise probleem ◦ IT läbi võimalikuks saavate uute äri- ja tegevusmudelite probleem Rühm XIII Infosüsteemide tehnoloogilise komponendi
probleemid ◦ Uutest tehnoloogiatest tõusvate võimaluste leidmise ja ärakasutamise probleem ◦ IS-s kasutatavate tehnoloogiate koosluse juhtimise probleem |
