Militaarinformaatika diskursuse analüüs

Priit Parmakson

VAJADUS

Lihtsad mõisted ja arusaamad osutuvad lähemal vaatlusel vägagi mitmetahulisteks. Sõjaväe tegevuses on alati esiplaanil olnud praktiline toimivus (efektiivne tegutsemine raskendatud tingimustes). „Infosõjast”, „infoajastu sõjast” rääkimine on kahtlemata õigustatud; kuid tuleb vältida uute terminite maagilist lummust ning püüda kriitilise arutelu, mõistete ja kontseptsioonide selgitamise ja arendamise teel jõuda selgusele uutest tehnoloogiatest tulenevatest võimalustest ja piirangutest.

DISKURSUS

Informaatika on suhteliselt nõrgalt piiritletud, kuid tänapäeval väga aktuaalne ning kiiresti kasvanud teadus- ja praktilise tegutsemise ala, mille eesmärgiks ja huviks on–kokkuvõtlikult öeldes–info töötlemise ja kasutamise protsesside efektiivne korraldamine, harilikult organisatsiooni kontekstis. Militaarinformaatika on „lõige” sõjandusest ja informaatikast; militaarinformaatikaks võime nimetada praktika ja uurimisala, mille objektiks on info töötlemise ja kasutamise korraldus militaarsüsteemides. Diskursus on mitmesugustes sotsiaal- ja humanitaarteadustes, sh. teaduse filosoofias, kirjandusteoorias jm. kasutatav produktiivne mõiste; mõiste olemust lihtsalt kokku võttes võib öelda, et diskursus (ingl. k. discourse) on terviklik mõistete, väärtuste, eelduste ja arusaamade süsteem, mis määrab ära piirid, mille raames mingi „jutt” (doktriini arendamine, teoretiseerimine, arutelu) käib.

Diskursus on teoreetiline kontseptsioon; võimatu on otseselt osutada „reaalsele” diskursusele. Mõiste produktiivsus on siiski ilmne. Jälgides ühe või teise teema käsitlemist väiksemas või suuremas grupis, võime harilikult täheldada seda, et jutt püsib teatud kindlates raamides.

Diskursuse mõiste juhib niisiis meie tähelepanu sellele, et arutelu (jutt, kontseptsiooni arendamine) toimub tavaliselt ikka mingitest eeldustest lähtudes ja mingutes raamides.

Uurimisskeem

Võib kasutada järgmist lihtsat analüüsiskeemi diskursuse formaliseeritud uurimiseks: 1) oluliste mõistete ja teemade identifitseerimine; 2) oluliste seoste, mõisterühmade ja kontseptuaalsete mudelite identifitseerimine; 3) süvastruktuuri väljaselgitamine (kui eelmisi samme võib nimetada diskursuses kasutatava keele sõnavara uurimiseks, siis siin tuleks püüda leida varjatud struktuurseid seoseid); 4) diskursuse piiride, konteksti ja alternatiivide väljaselgitamine.

Algmaterjaliks diskursuse analüüsil on diskursust kasutavate organisatsioonide, rühmade, sotsiaalsete rühmade, kultuuride jne. poolt loodud tekstid (kõne, dokumendid, mõtteavaldused ükskõik millises vormis).

Oluliste mõistete juures tuleb arvestada mitut momenti. Mõiste võib olla rohkem või vähem esil (mõiste esinemissagedus tekstides või kõnes võib olla suurem või väiksem), kuid sellest ei saa alati teha järeldust mõiste tähtsuse kohta. Diskursuses esinevad mõisted moodustavad omavahel süsteeme–vähemalt selles mõttes, et ühte mõistet eraldi võttes võib olla raske järeldusi teha. Mõiste sisu vajab tihti täpsustamist ja kriitilist analüüsi. Infotehnoloogia alal on ohuks emotsionaalse või muidu ebatäpse taustaga terminite kasutamine. Tihti tehakse seda tehnoloogia arendajate poolt kitsalt turunduslikel eesmärkidel. Suhteliselt iseseisvat funktsiooni täitvat moodulit võib nimetada „intelligentseks agendiks”, kasutajat abistavat dialoogimoodulit võib nimetada „tarkuriks”. Uute kontseptsioonide nimetamisel tihti esinevat hype nähtust on täheldatud nii ärijuhtimise gurude õpetustes kui ka infotehnoloogia alal.

Selle tõttu tuleks eriti ettevaatlik olla kontseptsioonide nagu „efekti-põhised operatsioonid”, „inimkaotusteta sõda”, „asümmeetrilised ohud”, „revolutsioon militaaralal” aktsepteerimisel. Diskursuse analüüsil peaks kriitiliselt hindama kõigi põhimõistete olemust. Ei ole liigne küsida, kui palju on mõistel tegelikku sisu?

Näiteks „asümmeetriliste ohtude”–uue ja olulise, uue sõja doktriinis vahest ühe kandva mõiste juures võib lähemal vaatlusel leida mitmeid lahtisi küsimusi. Kui valdav seisukoht on praegu selline, et asümmeetrilised ohud on sõjapidamises uus nähtus, siis leidub ka asjatundjaid, kes selles vähemalt osaliselt kahtlevad (väites, et vahendite, meetodite ja strateegiate asümmeetriat on sõjapidamises võimaluste korral alati kasutatud).

Veidi kaugemast ajaloost leiama vastastikuse garanteeritud hävitamise (Mutual Assured Destruction MUD) mõiste ning sellega seotud seisukoha, et tuumarelvade olemasolu polariseeritud pooltel sellises koguses, mis tingis kummagi vastaspoole garanteeritud hävitamise, paradoksaalselt kindlustas nende relvade mittekäikulaskmise. Ka seda esimesel pilgul kaunist ja loogiliselt kindlat tunduvat konstruktsiooni on analüüsitud ning leitud, et see see ei tarvitsegi kehtida (see, et globaalset tuumasõda USA ja NSVL vahel ei toimunud, ei tähenda tingimata seda, et üks tulevikus üks pool ei toimi enesehävituslikult).

VALIK UUSI MILITAARINFORMAATIKA MÕISTEID, MIS VAJAKSID KRIITILIST LAHTIMÕTESTAMIST

information superiority

infoüleolek, infoülekaal; (A 1) käsitleb mõiste mitut moodi defineerimist, rõhutab vajadust olla avatud uutele määratlustele ja tõlgendustele; Järeldus (?): mõiste ei ole selge; seotud probleemid: 1) kuidas luua infoülekaalu? 2) kuidas infoülekaalu ära kasutada? Vrdl. information advantage (infoeelis) (A 6), competitive advantage (konkurentsieelis) (A 6); (A 6) annab oma määratluse, rõhutab muu hulgas infoülekaalu üleminevat (transitory) ja suhtelist (comparative) iseloomu.

network centric warfare

võrgukeskne sõjapidamine; (A 1, 7-8); variant: ... forces. Vrdl. vastandmõistetega: platform-centric warfare (A 7); nn. lineaarne mudel, milles sammudeks on info koondamisega otsustajale, otsus, korralduste laialijagamine. Võtmekomponendid: info jagamine ja koostöö (sharing and collaboration), jagatud teadvustamine (shared awareness), parem sünkronisatsioon (A 8).

Revolution in Military Affairs

revolutsioon sõjaasjanduses; lühend: RMA (A 1). Vrdl. Revolution in Business Affairs (RBA) militaarsfääri mittelahinguliste tegevuste kontekstis (A 6)

precision munitions

täpsuslahingumoon; -relvad; (A 1); variant: ... weapons; vastand traditsioonilistele relvadele;

effects-based operations

efektipõhised operatsioonid; (A 1);

information weapons

inforelvad; „offensive information weapons” (A 1); vastand traditsioonilistele relvadele;

battlespace

lahinguruum; (A 1);

new vulnerabilities

uued haavatavused; (A 1);

sources of uncertainty

ebamäärasuse allikad; (A 1);

digitized brigade

digitiseeritud brigaad; (A 2);

lighter and readily deployed forces

kergemad ja liikuvamad väeüksused; „the concept of a lighter and more readily deployed forces” (A2);

sensor-to-shooter relationship

„exploration of concepts such as „Ring of Fire” to improve sensor-to-shooter relationships” (A 2);

split-based operations

(A 2); ???

open source information

avaliku info kasutamine sõjategevuses (A 2);

information fusion

(A 1);

presentation technologies

(A 2);

collaboration technologies

(A 2);

fog

udu; (A 2); Clausewitzi termin; Vajab selgitamist: kuidas muutub mõiste sisu IT rakendamisega; „udu” all mõistetakse sõjalises olukorras alati esinevat infopuudust; (A 2) märgib peamisi infopuuduse liike: infopuudus subjektide asukoha (location) kohta, võimekuste (capabilities) kohta, kavatsuste (intentions) kohta; subjektideks siin on nii oma kui ka vastaspoole üksused.

friction

hõõrdumine; (A 2); Clausewitzi termin. Väikesed ebaõnnestumised, kõrvalekaldumised, ootamatud raskused plaanide elluviimisel.

residual uncertainty

jääk-ebamäärasus; (A 4); „The nature of this residual uncertainty is, as yet, unclear and its implications are not fully understood.”

total awareness

täelik info; täielik pilt olukorrast; (A 5) esitab kriitikat täieliku mõiste kontseptsiooni kohta;

syncronisation

sünkroniseerimine; (A 5) väeüksuste tegevuste kooskõlaline, ajas optimeeritud toimimine.

less tail and more teeth

kujundlik väljend militaarmehhanismi efektiivsuse (tulemused–ressursid suhe) kohta; (A 5);

footprint

kujundlik väljend tulemuse saavutamiseks vajaliku ressursimahu kohta; (A 5);

inventory reduction

laoseisu vähendamine (A 6), sõjaväe kontekstis eriti mitmesuguste ressursside logistika optimeerimise lõikes.

rapid deployment

kiire hargnemine (A 6); jõudude, üksuste, ressursside kiire kohaletoimetamine nende rakendamise kohta.

rapid engagement

(A 6); võime kiiresti asuda lahingutegevusse, globaalse militaarstrateegia kontekstis.

tempo of operations

operatsioonide tempo (A 6).

the three domains model

physical domain, information domain, cognitive domain – kolme valdkonna mudel (füüsiline valdkond, informatsiooni valdkond, kognitiivne valdkond)

shared awareness

jagatud teadvustatus, ühine mõistmine (common understanding) (A 8). Vt. skeem 1.

battlespace information

lahinguruumi informatsioon; (A 10) lahinguruumi kohta teada olev, lahinguruumis viibivaid objekte kirjeldav informatsioon.

battlespace awareness

lahinguruumi teadvustatus (A 10); lahinguruumi informatsioon koos selles ära tuntud mustritega (patterns).

battlespace knowledge

lahinguruumi teadmine (A 10); lahinguruumi teadvustatud koos põhjuslike seoste (cause and effect patterns) ja ajalise dünaamika (temporal dynamics) mõistmisega.

information needs

infovajadused (A 10). (A 10) märgib, et poolte infovajadused võivad olla erinevad, käsitleb infoülekaalu seotust infovajadustega; märgib, et struktuuride ülesehitamine nii, et elementide infovajadused on minimeeritud, ei ole tänapäevase IT võimaluste juures ainus lahendus.

information state

infoolek (A 12). Poole poolt ajahetkel vallatav info.

information position

infopositsioon (A 12) – poole infovajaduste rahuldatuse aste.

situatsional awareness

olukorra teadvustatus (A 13). Vrdl. lahinguruumi teadvustatus.

situation

olukord; (A 14) loetlev olukorra elemendid: osapoolte missioonid, piirangud, võimed (capabilities), kavatsused (intentions), keskkonna olulised omadused.

common operational picture

ühine operatiivpilt (A 14) – IT vahendite abil koostatud, edastatud ja erinevatele osapooltele esitatud visuaalne, struktuurne operatiivolukorra esitus (soovitavalt: digitaalne).

operations other than war

mittesõjalised operatsioonid (A 15)

Global Information Grid (GIG)

USA militaarsüsteemi infrastruktuuri üks kiht

information sharing (3-component model)

Info jagamise kolme komponendi mudel (A 15): tehniline, organisatsiooniline, käitumuslik (technical, organizational, behavioral)

collaboration

koostöö; (A 15) rõhutab inimsoovi olemuslikku tähtsust, vastandab koostööd ja passiivset infoedastust. Koostöö näide: koostöös plaanimine.

reach back capability

erinevatest allikatest taustainfo info hankimise võime (tagalast) (A 18).

self-synchronization

isesünkroniseerimine (A 18) – sünkroniseerituse saavutamine elementide pideva iseseisvalt juhitud üksteisega kohanemises, kasutades ühist operatsioonipilti ja ühist olukorramõistmist.

system of systems

süsteemide süsteem (A 22).

AKTUAALSEID MILITAARINFORMAATIKA TEEMASID

IT võimaldatud uued organisatsioonilised vormid

new organizational forms enabled by changes in information technologies (A 2);

Traditsioonide ja uue mõtlemise suhe

ühelt poolt: traditsioonide jätkamine, edasikandumine; teiselt poolt: vajadus muuta mõtlemist (A 4).

Erinevate elementide tasakaalustamise vajadus

(A 11): “The key is to find the right balance in which information-related capabilities are matched with a concept of operations, organization, approach to command and control and the capabilities of the people and the weapons systems.”

Infoülekaalu mõõdikute arendamise vajadus

(A 11): „...the metrics for information superiority need to be developed at a level of abstraction that will make them robust across a wide range of cases.”

Koormus komandöride ja spetsialistide ajale ja tähelepanule

(A 16): „...demands for time and attention...”

Allikad

Alberts, D. (2001) key Concepts for Information Superiority. RSO IST Symposium on „Information Management Challenges in Achieving Coalition Interoperability”, Quebec, Canada, 28-30 May 2001, RTO MP-064.