OTSUSTUSPROTSESSID IT JUHTIMISES

1. Otsus ja otsustamine organisatsioonilises kontekstis

Otsuse (decision) all mõistame eelkõige inimese poolt tehtud olulist valikut. Otsustamise (decision making) all organisatsioonilises kontekstis mõistame otsuste ettevalmistamise, vastuvõtmise ja osalt ta täideviimise protsesse. Need protsessid võivad olla küllaltki keerukad ja info kogumise, töötlemise ja analüüsimise seisukohalt töömahukad.

Juhtimisteoorias on otsuse mõiste hästi tuntud. Uuritud on otsustamise protsesse, nende informatsioonilist toetust; teiste sõnadega – kuidas otsuste tegemist organisatsioonides efektiivselt korraldada. Olemas on mitmesuguseid otsustamisprotsessi mudeleid ja otsustamismeetodeid. Otsuse mõiste abil võib kontseptualiseerida koolitust, auhindu, näiteks „Aasta turundusotsus” jm.

Otsustamise teoreetiliseks modelleerimiseks on mitmeid võimalusi. Võime eristada otsuse tegemisele (otsustamine kitsamas mõttes) eelnevaid infokogumise ja –töötluse tegevusi; teiselt poolt – tehtud otsuse operatiivseteks korraldusteks teisendamise ja nende korralduste täitjateni viimise protsesse:

Otsuste ja otsustamisprotsesside tähtsus on organisatsiooniti ja tegevusalati erinev. Näiteks, kütusemüügifirmas võivad tähtsaimateks otsusteks olla kütuse väljamüügihinna määramine (taktikaline otsus) ja strateegilises plaanis – kuhu ehitada bensiinijaamad. Militaarorganisatsioonis on otsused ja vastavad protsessid selgelt artikuleeritud.

Mitmel alal võib täheldada püüdu üles ehitada tööprotsesse nii, et otsuste tegemise osakaal oleks väiksem. Suuri otsuseid püütakse asendada väiksematega. See on mõistetav, sest olulise otsuse tegemisega on alati seotud risk. Näiteks tarkvaraarenduses on liigutud evolutsiooniliste (orgaaniliste) arendusprotsesside suunas.

Otsuste tegemine võib organisatsioonis olla rohkem või vähem esile toodud. Ebaefektiivne on see, kui otsuste tegemist välditakse (tegevus kulgeb „iseenesest”). Teisest küljest on ebaefektiivne ka see, kui otsustele ja otsustusprotseduuridele pannakse suurt rõhku, tegevuse tulemuslikkus sõltub tegelikult aga teistest teguritest, näiteks hoolikusest täideviimisel. Näiteks, ei ole võib-olla nii oluline, kas võetakse kasutusele üks või teine tarkvarapakett, vaid see, kuidas valitud paketi võimalusi suudetakse ära kasutada.

Ilmselt on oluline ka tegevuse olemus. Mõnes tegevuses sõltub tulemuse kvaliteet sellest, kui hoolikalt tullakse toime suure hulga detailide täitmisega. Mõnes teises tegevuses võib tulemus aga oluliselt sõltuda väikesest arvust otsustest.

2. Otsuste tegemine IT juhtimises

IT juhtimises (organisatsiooni IT funktsioonis) tehakse samuti otsuseid. Paljud nendest on mittetriviaalsed; kogemusinfo nende kohta oleks olulise väärtusega.

Näide õnnestunud otsusest. LCD kuvarid või CRT kuvarid? Tallinna Ülikoolis tehti juba mitu aastat tagasi strateegiline otsus osta edaspidi ainult LCD kuvareid. Vedelkristallkuvar maksis tollel ajal tavalisest (CRT) kuvarist kaks korda rohkem. See otsus on end igati õigustanud.

Samas võib ilmselt igas organisatsioonis tuua näiteid ka ebaõnnestunud IT otsustest.

Otsuse kui nähtuse tähtsaimateks omadusteks on otsuse kvaliteet (hea, õnnestunud; halb, ebaõnnestunud), otsuse ulatus (strateegiline, operatiivne, taktikaline), otsusetegija (üksikisik, rühm, ekspert) jt.

3. KüsimusED

◦ Milliseid otsuseid Eestis IT juhtimises kõige rohkem tehakse? (Tüpoloogia)

◦ Kas ja kuidas otsusetegemine on korraldatud ja toetatud? Milliseid juhtimisvorme ja otsustamismeetodeid kasutatakse?

◦ Kas organisatsioonides ollakse otsuste tegemise korraldamisega rahul?

◦ Millised otsuste tegemise alased teoreetilised käsitlused juhtimisalalt on rakendatavad otsuste tegemise protsessidele IT juhtimises?

◦ Kas otsuste tegemist IT juhtimises on varem käsitletud?

◦ Kas otsuste tegemisel IT juhtimisel Eestis on erisusi (eripärasid) võrreldes praktikaga välismaal?

Teatud lisainfot

Milliste probleemidega infoökonoomika tegeleb? >