RETSENSIOON

Erkko Kõrgema magistritööle XBRL ja selle kasutusvõimalused Finantsinspektsiooni finantsaruannete kogumise protsessis

Priit Parmakson

10.01.2006

Töö hindamiseks pean otstarbekaks vaadelda kõigepealt töö konteksti, töös lahendatavate probleemide liiki ja seejärel loomulikult tehtud tööd ja saavutatud tulemust.

1 Töö kontekst ; töö liik

Töö käsitleb väga tüüpilist ja olulist infotöötlusprobleemi. Hulk organisatsioone peavad üksteisega teatud andmeid vahetama. Selleks tuleb lahendada rida küsimusi: andmevahetusformaadid, -protokollid ja -keeled, andmevahetusmehhanismid, andmevahetuse õiguslik alus, andmevahetust realiseeriv tarkvara, andmevahetuse praktiline korraldus. Andmeid vahetatavate organisatsioonide ring on lai ja põhimõtteliselt üldse täpselt piiritlematu – Eestis 40-50 andmeesitajat, teiste riikide finantsjärelevalveasutused, kohalikud ja välismaised investorid. Andmevahetusprotsessis osalejad on väga erineva suurusega (1-2 töötajaga ettevõttest suurte pankadeni), nende IT-alane valmisolek on erinev. Osalejate kaasatus andmevahetusprotsessi on samuti erinev – alates andmeid regulaarselt esitavast Eesti väikeettevõttest kuni rahvusvahelise investorina, kes teatud andmete vastu ühekordset huvi võib ilmutada. Tegemist on niisiis organisatsioonidevahelise (interorganizational) süsteemiarendusega.

Töö probleemivalik on õpetlik ka selle poolest, et probleemi raskuspunkt ei ole otseselt IT lahenduse väljatöötamises ühes organisatsioonis, vaid (pool)formaliseeritud kirjelduskeele väljatöötamises ja kasutuselevõtmises. Keele, antud juhul XBRL areng ja levik on teguriks, mis oluliselt määrab võimalike loodavate süsteemide majandusliku efektiivsuse. Kõrvalmärkusena tuleb öelda, et keelearendust käsitletakse arvatavasti praegustes IT õppeprogrammides vähe. Keeli võetakse etteantutena ja IT spetsialisti ülesannet nähakse etteantud keelte baasil rakenduste programmeerimises.

Kolmandaks, kõnesolev töö on heaks näiteks IT alal väga vajalikest tehnoloogia hindamisega seotud tasuvusuuringutest. Töös uuritakse kas ja kuidas tuleks Eesti finantssektoris kasutusele võtta rahvusvaheliselt arendatav XBRL andmeesituskeel.

Töös kasutatud meetodid ja peamised tulemused

Tasuvusuuringute tegemiseks, sealhulgas infotehnoloogia rakendamisega seotud uuringutes, on välja kujunenud teatud põhimõtted ja võib rääkida ka tasuvusuuringute tegemise meetoditest.

Tähtsamate tasuvusuuringu tegemise põhimõtetena – mille vastu sageli siiski eksitakse – nimetaksin järgmisi.

a) Valmisolek ootamatuks tulemuseks Tasuvusuuringul on mõtet siis, kui tulemus ei ole ette ära otsustatud. Tasuvusuuringut tehakse sageli valitud tee õigsuse põhjendamiseks, juba tehtud otsuse baasil enda rahustamiseks. Selles osas tuleb tehtud tööd kiita. Saavutatud soovitus on ootamatu ja julgelt välja käidud, samas ka hästi põhjendatud.

b) Valikuvariantide kogumi täielikkus Vaadeldavad valikuvariandid tuleb selgelt eristada ja teiseks – tuleb leida kõik valikuvariandid. Sageli võrreldakse ainult kahte valikuvarianti, kui parim on hoopis kolmas variant, mille peale ei mõeldagi, või kahe variandi kombinatsioon. Õige vastus küsimusele „kas rakendada uut tehnoloogiat või mitte” võib olla hoopis „jääda äraootavale seisukohale”. Autori poolt leitud kokkuvõttev soovitus vastab hästi sellele printsiibile:

„...minu arvates ei peaks Finantsinspektsioon kiirustama XBRL-i kasutuselevõtuga. Kindlasti ei tasuks võtta jäika seisukohta ja heita XBRL kohe kõrvale. Pigem tasuks jääda hetkel neutraalsele seisukohale ja ... vaadata, mis ... toimuma hakkab.” (lk 46)

Variantide identifitseerimine on töös hästi tehtud veel mitme alamprobleemi käsitlemisel (lk 31, 36).

Seda laadi töödes võiks soovitada kokkuvõtva järelduse rõhutatumat väljatoomist, võib-olla eraldi leheküljel töö alguses (vrd thesis-e esitamine ingliskeelses akadeemilise töö traditsioonis). Esitusjärjekord võiks olla: Probleem – Järeldus – Meetod – Tõestus. Praegu on autori kokkuvõttev järeldus küll hästi sõnastatud, kuid töö lõpust mitte hetkelist leitav.

c) Kõigi oluliste kulude ja tulude arvessevõtmine Kõigi oluliste kulude ja tulude, nii nähtavate kui ka varjatute, nii praeguste kui ka tulevaste, nii kindlate kui ka riskiga seotud kulude ja tulude (kasude) arvessevõtmine. Selles osas tuleb tööd samuti positiivselt hinnata. Arvesse on võetud mitte ainult Finantsinspektsiooni, vaid ka andmeesitajate kulusid ja võimalikku tulu uuele andmevahetuskeelele üleminekul. Samalaadsed probleemid on riigiasutuste ja ettevõtete suhtlemisel väga aktuaalsed ja Eestis tervikuna kahjuks ainult osaliselt lahendatud. Kuigi viimastel aastatel on olukord kiiresti paranenud, on ettevõtete andmeesitusprotsessid (Maksu- ja tolliametile, äriregistrile, Statistikaametile) siiski traditsiooniliselt olnud optimeeritud ainult andmekoguja mugavust arvestades.

Kõrvalmärkusena, kuid siiski antud töö kontekstis olulisena, hindaksin andmevahetuskultuuri Euroopa Liidus problemaatiliseks. Näiteks õigusaktide ülesleidmine EL infoportaalidest on mitteasjatundjale praktiliselt võimatu. Sellele osutab ka autor – Euroopa tasandil ühiste standardite ja mehhanismide arendamine küll toimub, kuid tulemused on sageli poolikus seisus (lk 32).

Soovitada võiks suuremat kulude ja tulude kvantifitseerimist (arvulist hindamist). Ameerika Ühendriikides on hinnatud XBRL kasutuselevõtust saadud efekti 26 miljonile dollarile (lk 43). Rahalise hinnangu võiks leida ka Eesti jaoks. Töös on hästi esitatud andmekoguja kulutused uuele keelele üleminekul (lk 39) – 300 000 kr. Täielikkuse huvides peaks selle kõrval olema ka hinnang andmeesitajate kuludele.

Teiseks soovitaks tulude ja kulude kokkuvõtlikku esitamist lisaks tekstile ka tabulaarses vormis (nii nagu ettevõtte bilanss ja kasumiaruanne esitatakse ka tabelina). Võiks olla niisiis tulude ja kulude täpne nomenklatuur ja see esitatud lisaks tekstile ka tabelina. Rõhutaksin siiski tekstilise esituse tähtsust, mis on antud töös tugevaks küljeks, paljudes teistes tasuvusuuringustes aga jääb kesiseks.

d) Probleemi ulatuse õige valik Kui tasuvusuuringus käsitletakse probleemi liiga kitsalt, siis on oht, et olulised kulud ja tulud jäävad vaatluse alt välja. Loomulikult ei saa probleemi käsitleda ka liiga laialt; siis tuleks probleem liigendada osaprobleemideks ja tegelda nendega eraldi. Autori valitud probleemiulatus on otstarbekas.

Kõrvalmärkusena nimetaksin ka seda, et tööst tuleb välja paar seonduvat probleemi, mida samuti tuleks uurida ja mille lahendamisel infotehnoloogid ilmselt saaksid rahandusspetsialiste aidata. Esiteks, kui tööst ilmneb, et aruannete kontrollimine on isegi vist kõige suuremaks probleemiks, mille lahendamine vajab palju tähelepanu, siis tuleb küsida: millest tuleb kontrollivajadus? millised võiksid olla radikaalsed teed kontrolliprobleemide lahendamiseks? Majandusala inimestel võib täheldada umbusaldust arvutusreeglite vastu. Infotehnoloogi vaatekohast sisaldavad A/B ja B/A ühepalju informatsiooni, sest üks näitaja on teisest selge reegli abil arvutatav. Andmestruktuuride projekteerimise aluspõhimõtteks andmebaasides on arvutatavate väärtuste (calculated values) ilmutatud kujul hoidmisest hoidumine. Hea infotehnoloogiapraktika kohaselt tuleks seega edastada ainult minimaalne andmekogum (baas) – A ja B, mitte aga tuletatud väärtusi nagu A + B, A/B jne. Muutuse eelmise aruandeperioodiga võrreldes saab alati välja arvutada, kui omame alusnäitajaid võrreldavate perioodide kohta. Arvutatavate väärtuse nõudmine aruannetes avab teeb protsessile, mis võib kasvada eksponentsiaalselt. Heaks infotehnoloogiliseks tavaks on andmete endi, nende struktuuri ja nende esituse eristamine (vrdl HTML ja CSS). Samalaadset eristuspõhimõtet, tundub, ei julgeta siiski finantsaruandluses arvutatavate väärtuste suhtes rakendada. Infoliiasus tekitab alati info kontrolli probleemi – mille lahendamiseks on radikaalseks teeks infoliiasuse kõrvaldamine, mitte kontrollimehhanismide detailiseerimine. Vrdl ka hästi tuntud põhimõttega, et vigade püüdmist vastuvõtvas moodulis on võimalik vähendada vigade ennetamisega saatvas moodulis. Majandusinimeste mõtlemine on aga tihti vastupidine.

Finantsinspektsioon kogub u 200 erinevat aruannet (lk 29). Seonduvaks probleemiks on niisiis kogutavate andmete nomenklatuuri otstarbekuse küsimus. Autor märgib, et maailmas on loodud lihtsaid abivahendeid XBRL aruannete genereerimiseks (46). Tööst nähtub, et üheks suuremaks kuluallikaks XBRLle üleminekul on mitte tarkvara väljatöötamine, vaid aruannete kirjeldamine uues keeles. Tüüpiline olukord – infotehnoloogilise probleemi allikad võivad asuda IT alast väljas.

e) Ajadimensiooni arvestamine Tasuvusuuringut tehakse sageli otsuse ettevalmistamiseks, nähes otsust kui sündmust ühes ajapunktis. Kuid tingimused muutuvad ja otsustamine ei ole siis enam üksiksündmus vaid protsess. Töös on hästi välja toodud see, et kuigi XBRL standard kui raamistik on stabiilne, ei ole mitmed kasutamiseks olulised osad ja produktid veel välja töötatud. Tehtud töö tuleks siis sobiva aja möödudes üle vaadata ja tingimuste muutumisel teha otsus, kas alustada XBRLle üleminekut või mitte.

f) Metoodilisus Heaks põhimõtteks tasuvusuuringutes on kasutatud meetodite väljatoomine. Kõnesolevas töös on kasutatud rida uurimis- ja hindamismeetodeid: protsessimudeli koostamine, testi läbiviimine (ühe aruande skeemi kirjeldamine), tarkvaratoodete hindamine, andmeandjate küsitlemine, võrdlused teiste riikide praktikaga, kulude-tulude arvestus.

Soovitada võiks, et sellises töös oleksid kasutatud meetodid eraldi jaotises üles loetud ja lühidalt tutvustatud.

g) Nii objektiivsete kui ka subjektiivsete andmete kasutamine Teisiti öeldes kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete ja hinnangute tasakaalustatud kasutamine. Töös tuleb positiivselt ära märkida subjektiivsete (tunnetuslike) hinnangute väljatoomist. Autoril on mitmete allikate ja kogemuste põhjal tekkinud mulje, et XBRL rahvusvahelises arengus on üheks oluliseks mõjutavaks jõuks (driving force) suurte tarkvaratootjate huvi. See on väga oluline tähelepanek, mida on võib olla raske arvandmete abil põhjendada, kuid mis sellele vaatamata tuleb tasuvusuuringu aruandes kindlasti välja tuua.

Soovitada võib siin võimalusel vastava info edastamist Eesti tarkvaratootjatele. Kui testide jaoks tarkvara valides selgus, et turu ühes segmendis on ainult üks toode (lk 27), siis viitab see selgelt vastava tarkvaraturu ebaküpsusele ja samas ka selles turus peituvatele võimalustele. Finantsinspektsiooni valikud ei peaks olema sellised, mis seaksid kohaliku tarkvaratoomise välismaisega võrreldes halvemasse olukorda. Kui kõnesolev uuring tootis Eesti tarkvaratootjatele kasulikku teavet, siis tuleks see neile ka edastada.

Positiivselt tuleb märkida ka autori seisukohta Finantsinspektsiooni kui riigiasutuse ja andmeandjate kui erasektori isikute partnerluse kohta andmevahetuse korraldamisel.

Seonduvad, edasised tegevused

Soovitaksin töö alusel artikli kirjutamist mõnesse Eesti foorumisse või väljaandesse. Artikli fookuspunktideks võiks olla: näide tasuvusuuringu tegemisest IT rakendamise alal, rahvusvahelise standardi arengust tulenevad probleemid ja võimalused Eesti riigiasutustele ja ettevõtetele.

Teine seonduv probleem, mis vajaks arendamist, on Eesti ja eestlaste osalemine selliste kirjelduskeelte rahvusvahelises arenduskoostöös. Autor märgib, et eestlased ei ole veel päris valmis vastavates töögruppides efektiivselt osalema (lk 5). Kuid võimaluste kasutamisel on ka häid näiteid. Euroopa organisatsiooni kõrghariduse diplomite tunnustamiseks juhib eestlane.

Arendada tuleks ka teavet infotehnoloogia alaste tasuvusuuringute kohta üldse. Puudub eestikeelne raamat/õpik IT tasuvusuuringute kohta, kuid sellisel väljaandel oleks kindlasti mõtet. Retsensendi sissejuhatavasse loengusse infoökonoomikast (http://www.tlu.ee/~priitp/Loengud/LOENG_5_Pohipunktid.htm) sobib kõnesolev töö näitena väga hästi.

Töö strukturatsioon ja vormistus

Struktuur on väga hea, keerukad tehnoloogilised probleemid on lühidalt, kuid väga arusaadavalt esitatud. Illustratsioonide valik on samuti väga hea. Vormistuse akadeemilise korrektsuse osas tuleks siiski anda ka viide, kui kasutatakse fragmenti mõnest teises publikatsioonis olevast skeemist või joonisest.

Küsimused autorile

1. Lk 39 on esitatud XBRLle ülemineku eelarve (kulude tabel) Finantsinspektsiooni osas. Millised kuluelemendid võiksid olla analoogilises eelarvetabelis andmeesitaja osas?

2. Kui suureks võiks hinnata Eesti andmeesitajate kulutusi XBRLle üleminekul (rahalises väljenduses)?

3. Ameerika Ühendriikides on hinnatud XBRLle üleminekust saadud majanduslikku kasu tervikuna (rahvamajanduse tasandil). Kas sellise kasu (või kahju) hindamine samuti rahaliselt oleks Eesti tingimustes mõeldav?

4. Milles on jõudlusprobleemi tegelik põhjus?

Töös on katse abil leitud, et XBRL vormingus on aruanne kaks korda pikem (faili suuruselt) kui seni kasutatavas XML vormingus. Autor väidab, et sellest võib tekkida jõudlusprobleeme aruandeid vastuvõtvas ja kontrollivas süsteemis (lk 35, 44). See väide vajaks kommenteerimist ja põhjendamist. Mahu kasv on lineaarne, faktoriga 2, mida tuleks pidada siiski väikeseks kasvuks. Faili võib ju edastamisel pakkida. XML perekonna keeled on samuti ju kõik infoliiased – elemendi lõpu märkimiseks ei ole taagi nime kordamine efektiivne tehnika – kui kaalutluseks oleks dokumendi suurus baitides. Jõudlusprobleemi põhjus tundub pigem olema mujal kui valikus XML või XBRLi vahel.

Kokkuvõte

Töös on õnnestunult valitud probleem, mis on huvitav ja aktuaalne iseseisvana, kuid on ka eeskujuks teistele samalaadsetele kontekstidele (ühtsete kirjelduskeelte arendamine ja kasutuselevõtmine toimub paljudes valdkondades).

Tundub, et XBRLle üleminek Eestis varem või hiljem siiski toimub; arvestades finantsarvestuse ja -aruandluse rahvusvahelise ühtlustamise tugevat tendentsi. Kuid sellest, millal ja kuidas üle minnakse, tuleneb protsessi osalejatele vägagi erinev kulubaas.

Töö probleemiasetus, kasutatud meetodid ja lahenduskäik võivad olla eeskujuks teistele samalaadsetele akadeemilistele ja praktilistele töödele. Selliseid töid on Eestis tehtud vähem, kui võiks ja tuleks teha. Autori tehtud töö on igati eeskujulik. Soovitan kõrgeimat hinnet.