Informatsiooni hankimine ja kasutamine on seotud kõigi eluvaldkondadega ning on inimese käitumise tavapärane osa. Info hankimine võib olla igapäevane tegevus nagu:

• ajalehe lugemine,
• raadio kuulamine,
• televiisori vaatamine,
• aastaarvude otsimine teatmeteosest,
• nõu küsimine kolleegidelt ja sõpradelt võtmaks vastu otsuseid või lahendamaks probleeme.

Informatsiooni hankimine ja otsing on olnud alati olulise tähtsusega, kuid kaasaegses ühiskonnas, mida tavatsetakse nimetada infoühiskonnaks, teabeühiskonnaks või teadmistepõhiseks ühiskonnaks, on see lausa vältimatu. Kaasaegse ühiskonna liikmed peavad olema võimelised infot hankima ja relevantset informatsiooni tõhusalt kasutama, et tulla toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises infokeskkonnas.

Informatsiooni hulga tohutut kasvu on põhjustanud oluliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire areng: paljud muutused on seotud arvutite võimaluste suurenemisega säilitada tohutuid andmehulki, töödelda neid kiirelt ja teha need kasutajatele telekommunikatsioonivõrkude vahendusel kättesaadavaks.

1940-50ndatel aastatel kasutati arvuteid peamiselt arvandmete töötlemiseks.

Võimalused salvestada ja otsida tekstiinformatsiooni arenesid 1960-70ndatel aastatel, mil pakuti peamiselt bibliograafilist informatsiooni teadusartiklite kohta.

1980ndatel aastatel arenesid täistekstiotsinguid võimaldavad infoteenused ning andmebaasid kompaktandmeplaatidel. Varastes infootsisüsteemides oli infootsing väga keerukas ja aeganõudev protsess, mis vajas spetsiaalsete infootsikeelte tundmist ja põhjalikke teadmisi otsingutehnikast.

Graafilised kasutajaliidesed, klient-server tehnoloogia, Interneti ja veebi kiire areng 1990ndatel aastatel on põhjalikult muutnud informatsiooni loomise, säilitamise ja otsingu protsessi. Juba ammu pole otsingu objektiks ainult tekst, vaid samuti pildid, graafika, heli- ja videoobjektid. Informatsioon võib olla struktureeritud otsinguks või lehitsemiseks. Digitaalse informatsiooni otsing pole juba ammu ainult infospetsialisti tegevusvaldkonda kuuluv, sellega tegelevad inimesed pidevalt oma igapäevaelus (Rowley, 1996). Paljud riigid on seadnud juurepääsu informatsioonile ja vastavate infrastruktuuride rajamise oma prioriteetide esiritta. Informatsiooni hankimise, otsingu ja kasutamise alased uuringud on infoteaduse peamisi uurimisvaldkondi. Tampere Ülikooli infoteaduste osakonna professorid Kalervo Järvelin ja Pertti Vakkari (1993) on nimetanud kogu infoteadust teadmiste hankimise teaduseks. Kuigi infovajadust, hankimist, otsingut ja kasutamist analüüsivad teatud määral ka teised teadused (kommunikatsiooniteadused, kasvatusteadused, psühholoogia, jt) tehakse peamised uuringud siiski infoteaduse valdkonnas (Virkus, 2003).