RAVIMTAIMED
1. H.
angervaks
2. Huulheinad
3. Haisev
jooksjarohi
4. Kalmus
5. Kanarbik
6. Soo-kassiurb
7. Mõru
kirburohi
8. Koirohi
9. Karukold,
vareskold ja kattekold
10. Ungrukold
11. H.
kopsurohi
12. Kummelid
13. Har.
käokuld
14. Must
leeder
15. H.
leesikas
16. Nõmm-liivatee
17. Linnurohi
Lõhnheinad
18. Har. ja
väike maasapp
19. Har.
maavits
20. Har.
mailane
21. tedremaran
22. Moorputk
23. Mustikas
24. Mündid
25. Näärid
26. Hobuoblikas,
kärn-, tömbilehine oblikas
27. Paiseleht
28. Palderjan
29. Ürt-punanupp
30. Pune
31. Must
pässik
32. H. rass
33. H.
raudrohi
34. Valge
ja punane ristik
35. Rukkilill
36. Kolmisruse
37. Har.
sinilatv
38. Sööt-reiarohi
39. Ussitatar
40. Vahulilled
41. Südamerohud
42. Kollane
vesikupp
43. Üheksavägine
44. H. varemerohi
45. Hobukastan
Humal
Soo- ja
mets-nõianõges
Valge
iminõges
Jõhvikad
H.
kadakas
Kased
Har.
kibuvitsad, mets-kibuvits, kurdlehine kibuvits
H.
kikkaputk
H.
kukerpuu
Kuusk
Kõrvenõges
Köömen
Lepad
Lodjapuu
Metsmaasikas
Mänd
Nurmenukk
Orashein
Paakspuu
Pajud
Pihlakas
Pohl
Pärnad
Must
sõstar
H. tamm
Suur,
süstlehine ja keskmine teeleht
H.
toomingas
Ubaleht
H.
vaarikas
H.
viirpuu
H.
võilill
Kui paljud taimed on
ravimtaimed?
Kõik,
aga me ei oska kasutada. Enamus nõrga toimega, me ei oska mõju märgata.
368
liiki 1550-st (23,7%), ilma pisiliikideta 29,4% (1250-st)
Kõigis
taimedes on kahjulikke aineid, mis peavad eemale hoidma mingeid söödikuid. Need
ained mõjuvad mingil kujul ka inimesele (otse, inimest mõjutavatele
mikroorganismidele. Ka kõik toidutaimed mõjutavad mingil määral meie
tervislikku olukorda kui ravimtaimed. Aga: toore kapsa mahl, kartuli mahl,
porgandi mahl jne.!
Kõik meeldiv siin maailmas on amoraalne, tervisele kahjulik või
paksukstegev:
Inimene
harjub ravimitega, ka ravimtaimedega
Inimene
võib mürgituda kuhjuvast ravimtaime kõrvalmõjust
Pideval
kasutamisel peab olema vaheldus – õppige lehmalt, kuidas taimi süüa!
Paljud
preparaadid algselt taimset päritolu. Tugevatoimeline ravimtaim =
ravimpreparaat kõigi kahjulike kõrvalmõjudega
Nõrgatoimeline
: kaasaaitav, regulatoorne. Siiski võib kuhjuda. !Organism harjub
stimuleerimisega ja haigustekitajad kohanevad valikusurvega.
Värskelt
Hoiustatult
(kuivatatult, seejärel erin. vesitõmmised)
Värskelt
+ Hoiustatult (kuivatatult)
Preparaatidena
(õli-, piiritus- jms. tõmmised)
Üksi
Segudena:
Kas segada? Mida segada? Kuidas segada (mis järjekorras)? Toime liitumine,
võimendumine, vastandumine (kadumine), kõrvalmõjud +/-.
Puhtalt
Õigel
ajal
Õigest
kohast (sisaldus, lisandid…) karmid tingimused, mõnusalt lõdvad tingimused,
niiskus, soojus, valgus, toitained. Saast.
Õigel
ajal: kas varu või kaitse või … ained. Aastaaeg, ööpäeva rütm.
Õigesti
kuivatada ja hoiustada
LK
Kvaliteet?
Õige
määrang? (5%?)
Parem
osta võimalikult terveid taimi (vihad).
Erinevatel ainetel on erinev mõju,
neile on erineva tundlikkusega eri organid – seetõttu taimed ravivad eri
haigusi. Mõju kiirus eri organitele erinev (hilisema mõju korral osa juba
lagundatud, eritatud). Kaasmõjud
1. Tugevalt
mürgised ravimtaimed (alkaloidid)
H.
soolikarohi Tungaltera Unimagun H. ogaõun Koerapöörirohi
2. (Nõrgalt)
mürgised ravimtaimed
Sookail Vereurmarohi Kollane mesikas Põld-haraklatv Piibeleht Hiirekõrv Maarja-sõnajalg (+laiuv ja ohtene s.) H. sinilill Põldosi
3. Regulatoorsed
tugevatoimelised ravimtaimed vt.
eelmised
4. Regulatoorsed
nõrgatoimelised ravimtaimed (fenoolsed s.l. glükosiidid, ka saponiinid,
eeterlikud õlid
Liht-naistepuna
5. Antibiootilised
ravimtaimed
Islandi
käokõrv (I. samblik)
6. Desinfitseerivad
ravimtaimed: välispidised (parkained jt.)
Kollane mesikas Vereurmarohi
7. Kaitsvad-katvad
(limaained, ka pektiinid),
Islandi
käokõrv
8. Desinfitseerivad
ravimtaimed: seespidised (fenoolsed s.l. glükosiidid, eeterlikud õlid -
süsteemsed, parkained - pindmised)
Sageli tugeva lõhnaga
(eeterlikud õlid): sageli huulõielised
Liht-naistepuna Vereurmarohi H.
soolikarohi
9. Vitamiinitaimed
Kibuvitsad, nurmenukk…