Peale nende viie organismirühma on maismaal arvukana esindatud veel “poolpaikseid” (kogu elu tugevalt niiske keskkonnaga seotud) või kahepaikseid organismirühmi (maismaateod, hooghännad, mulla väheharjasussid, mulla nematoodid, limaseened jt). Vähearvukalt esineb maismaavorme veel paljudes põhiliselt veeorganismide rühmades (kaanid, rohevetikad, sinivetikad jt). Nendes rühmades pole aga võimalik välja tuua päris-maismaaorganismide rühmi – organisme, kes oleksid täiesti kohastunud eluks maismaal – kellel pole pidevast niiskest (õhu)keskkonnast sõltuvust või veekeskkonnast sõltuvaid elustaadiume.

* Putukate (ja ka ämblike?) evolutsiooniline kujunemine on toimunud ilmselt üle kõdus (mereheites) elutsevate organismide. Seetõttu nende evoluitsiooniridades pole mitte esmaselt pool-elu-vees, pool-maismaal elavaid organisme, vaid üleminekuvormideks on poolmärjas õhulises keskkonnas elavad organismid – mitte kahepaiksed, vaid “poolpaiksed”. (Teisalt aga – ka kõik lagundajad maismaaseened on oma olemuselt “poolpaiksed”.)

** Kottseeente paigutamine esmaste pärismaismaaorganismide alla on mõneti tinglik. Erinevalt teistest samale tasandile paigutatud organismirühmadest on nemad liigirikkamad täiuslikumaks peetavast (seega uuemast organismirühmast, mis reeglina elukooslustes valitseb). Mõneti on see seletatav ebamäärase eluvormi – parasiitide – väga arvuka esinemisega nende hulgas. Teisalt pole kottseente suguline protsess kuigi hästi kohastunud maismaaeluks (on suurel määral minetanud toimimise ja selle evolutsioonilist mõtet asendab paraseks) kui kandseentel. Võimalik, et kandseente evolutsioon pole veel jõudnud nii kaugele, et hakata kottseeni kõrvale tõrjuma – erinevates organismirühmades on väljavahetumine toimunud erinevatel ajastutel – nt. paljassemnetaimede ja ürgtiibsete asendumine vastavalt katteseemnetaimede ja uustiibsetega toimus ligi 50 miljonit aastat enne roomajate asendumist imetajatega.

*** Ürgimetajad ja kukkurloomad on erinevalt teistest sellele alamtasemele paigutatud rühmadest maismaaorganismid. Nii ürgtiibsed kui vesiroosilised ja kardheinalised on sekundaarselt tagasi pöördunud veekeskkonda ja suhteliselt konservatiivses veekeskkonnas (pooleldi) elades suutnud püsida täiuslikumate organismide kõrval tänapäevani. Siiski on taimede hulgas samaväärselt veekeskkonnas säilunutega ka ürgseid puittami tänapäevani säilunud (Amborella, väändikulised+tähtaniisilised jt.)