NB! ESIALGNE JUHEND!

http://www.tpu.ee/~toenu/prax/VpraxKl.htm

VÄLIPRAKTIKUMI NÕUDED

KL-2 2003

KL-3 2003 – vaata siit nõudeid

Metsküla välipraktikumi tingimused (Kl-2, KL3) (pole veel lõplikult selge, toimub 03.-08. juuni)

Välipraktikum toimub kolmel suvel - esimese kursuse järel on pearõhk selgrootute loomade seltside (ja sugukondade), selgroogsete loomade ja taimede liikide tundmaõppimisel, teise kursuse järel toimub eelmisel suvel õpitu kordamine ja koosluste lähem tundmaõppimine, sügisel augusti lõpus toimub seente tundmaõppimine.

Välipraktiumide eesmärk on ka välioludes töötamise, õppimise ja elamise praktiseerimine.

Esimene välipraktikum (MLB …). Praktikumil osalemise eelduseks on MLB 2761 Eluslooduse eksami positiivne hinne matriklis. Välipraktikum koosneb kahest osast: zooloogia (Margus Harak) ja botaanika (Tõnu Ploompuu, kirjutab mõlema osa eduka vastamise järel ka arvestuse matriklisse). Õppekäikudel toimub kooslustes esinevate taksonite tundmaõppimine ja arvestuse jaoks vajalike liikide kogumine. Kõigil õppekäikudel osalemine on eeldus välipraktikumi arvestusele pääsemiseks.

KT-22: erandlikuna õppekava kokkusobitamatuse tõttu saab praktikumile ilma eeldusaineta.

 

ISIKLIKUD ASJAD

Kui väljasõidu päeval on ilus päiksepaisteline palav ilm, võib see praktikumi jooksul külmaks ja vihmaseks muutuda. Seetõttu peavad kindlasti kaasas olema soojad riided, samuti vahetusriided läbimärjaks saamise puhuks. Vahetusriiete varu peab võimaldama osalemist järgmisel õppekäigul ka sel juhul, kui eelmine komplekt pole jõudnud kuivaks saada.

Kindlasti saab külastada mõnd märga ala, selleks kaasa kummikud või jalanõud, mis võivad märjaks saada, ehk olla valmis paljajalu liikuma.

Peakate põletava päikese vastu!

Isikliku hügieeni vahendid.

Arvestage, et üldjuhul ei ole baasis kõiki mugavusi!

Esmaabiks plaastrit, sidet, palaviku, kõhulahtisuse vastu, haavade desinfitseerimiseks.

Ravimid spetsiifilis(t)e kroonilis(t)e haiguste puhuks.

Vajadusel vaktsineerige end puukentsefaliidi vastu

Paari peale äratuskell.

Isiklik magamisvarustus: sõltub praktikumibaast (teatatakse/küsige). Kui ei ole teisiti teatatud võtta kaasa kogu magamisvarustus k.a. madrats.

! Kui tekib vajaduds lahkuda välipraktikumist või õppekäigult tuleb sellest õppejõude informeerida.

! Ujumine (suplemine) - vähemalt kaks inimest korraga.

! Vabal ajal laagrist lahkudes peab vähemalt üks laagris olev inimene teadma, kes, kuhu ja orienteeruvalt kui kauaks läks(id).

BOTAANIKA

Praktikumi selle osa arvestus on kaheosaline: 1) väliperioodi lõpul õppekäikudel nähtud taimede tundmise kontroll ja 2) koostatud herbaariumi esitamine sügisel.

Herbaarium on soovitatav koostada valdavalt välipraktika ajal, siis on õpitavad taimed hästi meeles ja eksimisvõimalus väike. Keelatud pole mujalt (Eestist, ka mujalt, aga Eesti looduslikke liike peab olema vähemalt 90% liikide koguarvust) suve (kasvuperioodi) jooksul korjatud taimede esitamine. Herbaariumi vormistamise nõuded - vt. eraldi peatükk.

Herbaariumi esitamisel kontrollitakse ja parandatakse määrangute õigsus.

Taimede õppimine

Õppekäikudel nähtavad tundmatud taimed on kasulik välimärkmikku üles kirjutada, lisades sinna iseloomuliku tükikese taimest (miniherbaarium, koostada kas paberit mulgustades või kleeplindi abil). Taimede pisitunnuste paremaks nägemiseks on vajalik luup. Iseseisvaks tööks on vaja taimemäärajaid:

Eesti taimede määraja Tartu 1999. või

Taimede välimääraja. Tln. 1973 või 1975.

Eesti suursamblikud. Tartu 1995.

Eesti sammalde määraja. Koost. N. Ingerpuu, K. Vellak. Tartu 1998.

Taimede kogumine

Soontaimi võib õppekäikudel koguda kohe herbaarraami vahele (raam on raske!), taimemapi vahele või kilekotti (parimad on “lukuga” kilekotid). Kilekott pole sobiv (eriti lahtine) õrnade taimede jaoks (sõnajalad, varjutaimed), eriti sobimatu on ilusate palavate päiksepaisteliste ilmadega. Kilekotti vett kallata taimede närtsimise vältimiseks pole soovitatav, samuti vihmamärgade taimede kogumine - nende kuivatamine on palju vaevanõudvam. Taimede väljakaevamiseks peaks olema tugev nuga või kühvel. Taim tuleb kohe varustada leiuandmetega (kasvõi number taime juurde ja täpsem kirje märkmikusse).

Samblad ja samblikud on hea korjata kohe ümbrikesse (paberist volditud või ostetud), nad ei vaja tugeva pressi all kuivamist. Samblikke on soovitatav koguda veidi niisketena või niisutada kerge pressi alla asetamise eel, kuivalt on nad väga jäigad ja haprad. Proov peab sisaldama ainult ühte liiki, kui on siiski mitu väga ilusas koosluses koos, peavad etiketil olema määratud kõik, lisaks viited nende kergeks eristamiseks (suuruse vahe, kuju, paigutuse erinevused jne.).

Taimede kogumisel on vaja paberit, mille vahele taimed paigutada kuivama (ühekordne ajaleht), lisaks vahepabereid suures hulgas (iga päev vahetada, vähemalt kahekordne kuivatatavate taimede arv) (sobivad vanad ajalehed). Vahepaberite asemel võib kasutada ka lainepappi - see on aga palju ruumimahukam, kuid liikuva sooja õhu olemasolul võimaldab laisalt, ilma igapäevase vahetamiseta edukalt kuivatada (taimepakk asetada serviti soojaallika kohale, nii et soe õhk saaks läbi papi õõnsuste ülespoole tõusta).

ZOOLOOGIA

Töö toimub paaridena. Zooloogia-osa arvestus toimub välipraktikumi lõpus ja koosneb kahest osast: õppekäikudel nähtud loomade tundmise kontroll ja välipraktikumi ajal koostatud selgrootute loomade kogu vastamine. Paari peale tuleb praktikumi jooksul esitada etiketitud kogu 40...80 selgrootust. Nõutav minimaalne objektide arv, nõuded elupaikade ja taksonite esindatusele kogus (olenevad praktikumikoha biotoopidest, praktikumi ajast jms-st) teatatakse praktikumis.

Kogus võib olla ka (Eestist) käesoleval suvel korjatud loomi. Kui aga palju loomi on valesti määratud (eriti, kui valik koosneb väga lihtsatest liikidest), siis ei taga ka ilusasti vormistatud kogu arvestust. Loomade kogu vormistamise nõuded - vt. eraldi peatükk.

Loomade kogu vastamine seisneb sellesse kuuluvate taksonite tundmises, nimede teadmises eesti ja ladina keeles . Kui esineb valesti määratud loomi, tuleb neid määrata uuesti, kuni tulemus on õige.

Zooloogiline varustus

Individuaalvarustus

Välitasku või õlakott ja/või väike seljakott õppekäikudeks

Välipäevik (märkmik või õhuke kaustik)

Harilikke pliiatseid (pehme ja keskmise tugevusega söega)

Pintsetid, prepareerimisnõel, nuga

Luup (soovitav 7x suurendusega)

Valget paberit etikettide valmistamiseks ja 150 valmis etiketti (vt etikettimine)

2 0,5 l purki

1 0,25 l purk

2 0,25 l purki (“surmajat”), plastmasskaane siseküljele kinnitada niidiga vatitups, seejuures kaane sisse võimalikult väikesed augud, et eeter/kloroform ei lenduks. Purki

panna mõned kitsad filtepaberi ribad, et vesi imenduks ja loomad üksteise vastu ei hõõrduks.

20 probiiri, väikest purki (rohupudelid jms.)

NB! Kõik nõud peavad olema läbipaistvad puhtad ja kuivad ning kaanega (korgiga) vedelikukindlalt suletavad!

Karp “20 väikese purgi” hoidmiseks ja transportimiseks

0,25 l piiritust või kanget viina

Alus (lame heleda sisepinnaga kauss, fotovann vms) mille läbimõõt/laius on vähemalt 15...20 cm ja lusikas proovide sorteerimiseks

100 entomoloogilist nõela (võib asendada peente 3...4 cm pikkuste nööpnõeltega)

Paberit kollektsiooniümbrike valmistamiseks, 100 g vatti (ei pea olema steriilne)

Tugev karp putukakollektsiooni hoidmiseks. Karp peab olema vähemalt ~ 1 cm kõrgem kui kaasavõetavate entomoloogiliste (nööp-)nõelte pikkus. Karbi põhja kinnitada penoplast või mõni muu materjal, millesse nõelad püsima jäävad.

10 tühja tikutoosi ja 2-3 tühja “Voimixi” vms. karpi

Kui võimalik: a) binokkel, b) 250-300 ml kloroformi ja/või eetrit,

c) Järvekülg, A., Veldre, I. Elu Läänemeres. “Teaduse teedelt” Tln. 1963

Paarivarustus

käärid, joonlaud (~ 15 cm), läbipaistev (n 12 mm laiune) kleeplint

tugev metallist kühvel või väike labidas pinnaseproovide võtmiseks;

~ 1m2 suurune tükk tugevamat kilet, vahariiet vms. pinnaseproovide sorteerimiseks

Kirjandus

V. Voore. Zooloogilisi ekskursioone. Tln., 1961

E. Merivee, H. Remm. Mardikate määraja. Tln., 1973

J. Viidalepp, H. Remm. Eesti liblikate määraja. Tln.,1996 või

J. Viidalepp. Liblikate määraja. Tln., 1971.

E. Kumari. Eesti lindude välimääraja. Tln., 1974, 1984

V. Maavara. Noore entomoloogi käsiraamat. Tln., 1956

V. Voore. Magevete loomastik. Abiks loodusevaatlejale nr. 24. LUS, Trt., 1956

Lisainfo: Voore, V. Zooloogilisi ekskursioone, eriti lk. 9-21, ja Ü. Rammul.

Loomade kogumine

Niipalju kui võimalik komplekteerida kogu õppekäikudel jm leitud surnud loomadest. Kogusse sobib bilateraalsümmeetriline loom kellel on säilinud kõik peamised kehaosad ja paarilistest elunditest igast paarist vähemalt üks: 1 esijalg, 1 tundel, jne. Ilma pea, tagakeha, mõlema esijalata jne loom kogusse ei kõlba. Teod ja karbid: kogusse ainult kojad (puhtad ja kuivad). Objektid varustada etiketiga kohe leiukohas! Minimaalne info: leiukoht, elupaik, leiuaeg, leidja nimi.

Ühte surmajasse, purki paigutada ainult samast leiukohast ja elupaigast pärit objektid, kuid kiskjaid ja nende saakloomi ei soovita elusana koos hoida. Leiukohas võib ühes surmajas või purgis olevate objektide kohta täita ühe etiketi.

Veeselgrootuid on soovitatav määramiseni hoida nende elupaigast pärit vees. Elusatel loomadel on mitmeid tunnuseid mis kergendavad määramist. Jälgige, et nõude kaaned ei oleks pikemat aega hermeetiliselt suletud (lämbumisoht), ja et loomad nõudest välja ei pääseks. /Magamiskotti pugenud loom võib häirida öörahu /

Loomade kogumisel kasutatud vahendid ( kahad, entomoloogilised võrgud, alused, labidad jne) tuleb püügikohas puhastada, kogusse mittevajalikud loomad vabastada nende elupaika. Veekogu põhjaproovide võtmisel või mõne muu tegevuse käigus määrdunud kahvad tuleb pesta ja kuivama panna. Pinnaseloomastiku uurimisel tekkivad augud täita pinnasega ja asetada mätas endisele kohale. Ka kivid, puutüved jms , mille alt loomi on otsitud tuleb endisesse asendisse tagasi panna.

Põhjalikum informatsioon loomade kogumisest ja säilitamisest:

V. Voore. Zooloogilisi ekskursioone, lk. 22-37.

LOOMADE KOGU

ETEKETTIMINE

Etikett (E) valmistakse paksemast valgest paberist. E-d (~150 tk) lõigata valmis enne õppekäigu algust või enne välipraktikumi. Valmislõigatud etiketid võtta ümbrikus või karbikeses õppekäikule kaasa (50 tk on üheks käiguks piisav).

Kirjutusvahend. E täidetakse hariliku pliiatsiga (valida keskmise kõvadusega või pehme, et kiri jääks hästi loetav). Võib kasutada vee- ja alkoholkindlat musta tindipliiatsit. veekindlat tuði, vms (Proovige enne järele!). Tindi, keemilise pliiatsi ja pastapliiatsi kasutamine on keelatud!

Suurus ja kuju. Nelinurkne.lõigatud sirgete servadega. Soovitavalt mitte suurem kui 1,5 x 3 cm.

Etiketi täitmine (vormistamine). On kaks võimalust:

1. ühe objekti andmed kantakse ühele etiketile;

2. kasutakse kahte etiketti: nn liiginime-etiketti ja leiukoha-etiketti.

1. võimalus:

Leiukoht: maakond, Vald...,+küla, talu, järv (nimetus),... või kaugus ja suund objektist, mis on kaardil.

Leiuaeg: 16. IV 2000

Elupaik: tiik , raba , kuusik, teeserv, känd... , + kõdu, varis, põhjamuda, taime nimetus... Liigi /perekonna nimetus

Sugukonna nimetus (mitmuse nimetavas käändes)

Seltsi nimetus (mitmuse nimetavas käändes)

Leidja nimi: leg. A. Toomingas (legit ladina k. - kogus)

Määranud isiku nimi ja määramise aasta : det. U. Kala 2012

Näide:

Põlvamaa, Magari küla

teeserv 16 IV 2000

Päevapaabusilm Inacis io L.

Koerlibliklased Nymphalidae

Liblikalised Lepidoptera

leg. A. Toomingas

det. U. Kala 04.12.2012

 

2. võimalus

Liiginime-etiketile kirjutatakse:

Liigi /perekonna nimetus

Sugukonna nimetus (mitmuse nimetavas käändes)

Seltsi nimetus (mitmuse nimetavas käändes)

Leidja nimi: leg. A. Toomingas

Määranud isiku nimi ja määramise aasta : det. U. Kala 2012

Leiukoha-etiketile kirjutatakse:

Leiukoht: maakond, Vald...,+küla, talu, järv (nimetus),... või kaugus ja suund objektist, mis on kaardil.

Elupaik: tiik , raba , kuusik, teeserv, känd... , + kõdu, varis, põhjamuda, toidutaime nimetus...

Leiuaeg: 16. IV 2000

Leidja nimi: leg. A. Toomingas (legit ladina k. - kogus)

Näide:

Päevapaabusilm Inacis io L.

Koerlibliklased Nymphalidae

Liblikalised Lepidoptera

det. U. Kala

Põlvamaa, Magari küla

teeserv 16 IV 2000

leg. A. Toomingas

 

 

PAIGUTAMINE /LOOMADE KOGU/

1. Nõelastatud objektid.

Etikett torgatakse nõela otsa pärast putukat. Tekstiga pool alla (karbi põhja poole), et kogu tekst oleks objekti nõelast tõstes ja pöörates nähtav. Kui on eraldi leiukoha- ja liiginime-etiketid, siis on liiginime-etikett alla, tekst allapoole ja leikoha-etikett peale (vastu objekti), leiukoha-etiketi tekst ülespoole.

Kollektsioonikarbis tuleb objektide vahele jätta nii palju ruumi, et ühe objekti karbist välja võtmisel ei vigastataks naabruses olevaid.

2. Konserveerivas vedelikus säilitatavate objektide puhul paigutatakse etikett probiiri (klaaspurgi vms) sisse vedelikku tekst väljapoole (NB! kirjutusvahend!) või kleebitakse probiirile (nt. läbipaistva teibiga). E lõigata vastavalt nõu kujule, nii suur, et ei varjaks üle poole nõu pinnast ja et objekti oleks võimalik läbi nõu vaadelda.

Nõud peavad olema karbis püstises asendis ja ei tohi karbi raputamisel ümber minna ega välja kukkuda.

3. Tikutoosides, karpides säilitatavad üksikobjektid

Etiketi teksti võib kirjutada karbile või asetada E karpi.

 

KOGU ESITAMINE

Arvestusele esitatavas kogus peab iga objekt olema varustatud täielikult täidetud korrektse etiketiga. Sama(de)sse rühma(de)sse kuuluvad objektid paigutada kogus kokku.

Zooloogia-osa arvestus sooritada välipraktikumi lõpus !

 

 

HERBAARIUMI VORMISTAMINE

 

*** NÕUDED TAIMELE

Taimel peab olema: 1. Õis ja/vôi vili (sõnajalgtaimedel eospesad)

2. Leht ja vars (sõnajalgadel piisab lehest rootsu aluseni)

3. Juur (puudel ja põõsastel piisab 2-3-aastasest oksast), (sõnajalgadel pole vaja)

Taime seadmine 1. Kui on liiga pikk, siis tuleb kokku murda, painutada ei tohi

2. Kui on veel suurem, siis lôigata latv ja juur (koos mône lehega) ning asetada eraldi (kôrvuti)

3. Kleepida herbaarlehe külge ca iga 5 cm järel. Taime osad ei tohi jääda lehe paindudes ripakile!

4. Sünnimaa mulda pole herbaarlehele vaja!

*** NÕUDED ETIKETILE

    1. Etikett kirjutatakse õppeherbaariumis otse herbaarlehele, pealekleebitavat etikett pole kahjuks õiguslikel põhjustel lubatav.
    2. Sugukond (eesti k. + ladina k.)
    3. TAIME NIMI eesti keekes suurelt + ladina k. normaalse kirjaga. Ladinakeelse nime järele ka autori nime lühend (ka sammaldel, samblikel)
    4. [Taime perekonna nimi vaid juhul, kui ta puudub liigi nimes (n: RUKKILILL perek. Jumikas)]
    5. Leiukoht (maakond, vald, küla, talu, mägi, ...)
    6. Kasvukoht (järve kallas,liivane niit, salukuusik, ôu, teeserv, ...) (sammaldel ja samblikel lisaks kasvupind - s.o. näit. kuuse tüvi, lubjakivi, maas, kännul, kase oksal, betoonpostil ...)
    7. Leiuaeg (31. veebruar 1999. a.)
    8. Leidja = koguja nimi
    9. Määraja nimi (teil ilmset sama kes koguja)

*** TAIME KUIVATAMINE

1 1. Normaalne - vahepaberite vahetamine

    1. Kiirendatud - triikimine
    2. Laisk aga ruumikas - vertikaalselt lainepappide vahel soojaallika kohal
    3. Liiga aeglane - taim läheb pruuniks (môni liik alati!) vôi kolletub

  1. Sileda ilusa taime saab vaid tugeva pressi all

*** HERBAARIUMI MAHT 85 taime, neist

25 sammalt ja samblikku (ca 10+10)

60 soontaime, neist:

 

vähemalt 5 sõnajalgtaime

 

7 kõrrelist, lõikheinalist ja loalist (kokku)

 

4 taime teistest üheiduleheliste klassi sugukonda-dest

*** HERBAARIUMI ESITAMINE

* Tähtaeg: Valmima peab 1. septembriks, vastamine kuni 30. septembrini. Arvestuse saab (kui zooloogiaosa on korras) alles herbaariumi ülevaatamise järel (valemäärangute parandamine).

* Herbaariumil peab olema lisaleht taimede mingis süstemaatilises järjekorras nimekirjaga (vt. taimemääraja järjekorda) (ja herbaarium samas järjekorras.). Numereeritud peavad olema liigid.

* Leukoplast jms. nôrgalt siduv matetjal pole taime kleepimise vahendid - selliselt seatud taim on vôrdne kleepimata taimega.

* Nätske taim pole herbaariumi taim - ei lähe arvesse

* Kui môni huvitav taim jääb määramata, peab tema etikett ülejäänud osas olema ikkagi täidetud!

* Herbaariumi taimed peavad olema korjatud esitamisele eelnenud suvel, vanadusest pruunistunud isendid arvesse ei lähe. Herbaariumi taimed ei tohi olla hallitanud, kuivatamisel oma värvuse kaotanud (NB! mõni liik läheb peaaegu alati mustaks-pruuniks, need võivad ka herbaariumis olla seda värvi – sellised taimed saate teada, kui teiste vahel kuivatades teised säilitavad normaalse värvuse, üks aga mitte.) Herbaariumi taim ei tohi olla purunenud.