http://www.tlu.ee/~toenu/prax/seeneprax.htm

NÕUDED SEENE-VÄLIPRAKTIKUMILE



Leitud seente nimestik 2002. a. välipraktikalt

 

Osalemise eeldus:

1. samal või eelnenud suvedel sooritatud MLB 1211 Taime- ja loomaökoloogia, mükoloogia välipraktikumi esimene osa: taime ja loomaökoloogia välipraktikum. Iseenesestmõista peab bioloogidel olema matriklis Floristika ja faunistika välipraktikumi arvestus.

2. kontrolltöö seentest 'Üldbioloogias' käsitletud mahus praktikumile eelneval kevadel (~mais)

Magamine seltsimajas Kindlasti kaasa oma magamiskott vms. Väga soovitatav ka isiklik madrats. Soovijad võivad ka telgis elada.

Seenepraktikumi eesmärk on tundma õppida Eesti tavalisemaid kübarseeni, rõhuga seente tarbimisväärtusel ja ohtlikel liikidel. Lisaks tutvutakse kõigi praktikumibaasi ümbruse kooslustes esinevate teiste tavalisemate seenerühmade esindajatega.

1. Üliõpilane osaleb kõigil õppekäikudel, jättes meelde kohatud seened.

2. Välipraktikumi lõpus esitab üliõpilane paari peale

a.     isikliku (elusate) seente kogu (… liiki), neid liike peab ta tundma hästi, ka teiste poolt korjatud sama liigi isendeid. Nende liikide puhul peab ta oskama hinnata tarbimisväärtust, majanduslikku tähtsust, ökoloogilist tähtsust ja teadma nime eesti(+vene) ja ladina keeles.

b.     3 erinevat värvi eostega seene eostetrükid

c. kahe erineva seeneliigi mikroskoobi all tehtud eose joonise koos mõõtmetega (pikkus, laius, näsade vms pikkused); soovitatav eostrükiks kasutatud liikidest

d.      mõlemad ühe ise määratud tundmatu seene

3. Üliõpilane peab teadma eluohtlikult mürgiste seente olulisi tunnuseid.

4. Praktikumi käigus koostataskse seenenäitus kõigist leitud seeneliikidest (kui isendid pole just lootusetult ussitanud). Kõiki nähtud liike peab ta tundma vihjete abil, oskama ise juurde öelda mõne asjakohase kommentaari. Kui nähtud liik pole seenenäitusele jõudnud, võib vastamisel küsida teavet seene kohta ka raamatupiltide abil.

5. Praktikumi lõpus koostavad üliõpilased süstemaatilise koondnimekirja kõigist nähtud seentest ja esitavad selle septembri alguses. Iga üliõpilane teeb endale ühe koopia koondnimekirjast. Süsteemi aluseks on soovitatav võtta: http://elurikkus.ut.ee/ kasutatav. Nimekirjas kasutada seal toodavatest ühikutest vaid riiki, hõimkonda, klassi, seltsi, sugukonda ja liiki. Limaseente jt seeneriiki mittekuuluvate praktikumis käsitletavate ~seene eluvormi organismide puhul ei tohi kasutada mõistet „Protozoa“, vaid tuleb lähtuda 'Eesti Looduses' (2009 nr 2 - http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2706) toodud riikide nimetustest.





VARUSTUS:

1. Seeneraamat, võimalikult hea. Eestikeelseist on häid „pildiraamatuid“, aga vaid üks üldine vana kübarseente määraja (haruldus):

a. P. Salo T. Niemelä, U. Salo 2007 Põhjala seeneraamat

b. K. Kalamees, V. Liiv 2005 400 Eesti seent : seenestaja taskuraamat

c. T. Niemelä 2008 Torikseened Soomes ja Eestis Tartu : Eesti Loodusfoto

d. K. Kalamees. 2011 Riisikad Tartu : Tartu Ülikooli Loodusmuuseum

d.   G. J. Keizer 2006 Seente entsüklopeedia

e.      K. Kalamees 1971+1972 “Eesti seente määraja” 1.+2.

f.     Hädaga kõlbab ka: K. Kalamees jt.1966 “Seened”

zzz. “Meie seeni” taskuformaadis väljaanded väga kehva pilditrükiga ja aitavad vähe. Need on pigem tuttavate (seente) taasmeenutamise abivahendiks



a. Head on ka “Riisikad” (1979), “Puravikulised” (1975), “Pilvikud” (1973). Eesti NSV puguseened (1965)

a. TPÜ raamatukogus on mõned head soomekeelsed P. Holmberg, H. Marklund 1999 “Sieniopas

b. Võib kaasa võtta ka saksakeelseid, inglisekeelseid, tšehhikeelseid jm. seeneraamatuid

Venekeelset materjali saab vaadata: http://www.allgrib.ru/  - seal on ka viiteid venekeelsele kirjandusele.

2. Korv kõigi seente korjamiseks.

3. Nuga seente maa seest väljakaevamiseks ja puudelt lahtikangutamiseks.

4. Märkmik ja kirjutusvahend metsas kasutamiseks.

5. Soovi korral fotoaparaat seente kiireks pildistamiseks.