logoMATHEMA  KIRJASTUSlogo

 
10. kl. õpiku tagakaas      ÕpikMatemaatika 10. klassile

  Autorid: Tõnu Tõnso ja Allar Veelmaa.

  Kaaned kujundanud ja illustreerinud:
  Heiki Looman.

  Retsenseerinud Ivar Petersen
  ja Aksel Telgmaa.

  Joonised teinud: Maris Tõnso.

  Haridusministeerium kinnitab: 
  õpik vastab riiklikule õppekavale

  Esmatrükk ilmus 1996.a., parandatud
  kordustrükk 1998. a.  Hind: 105 krooni. 

10. kl. õpiku esikaas



Sisukord:

Kallis lugeja
Ülesanded kordamiseks (A. Veelmaa)

I peatükk. REAALARVUD (A. Veelmaa)

1.1. Naturaalarvude hulk ja selle omadused
1.2. Täisarvude hulk ja selle omadused
1.3. Ratsionaalarvude hulk ja selle omadused
1.3.1. Ratsionaalarvud ja kümnendmurrud
1.4. Irratsionaalarvude hulk ja selle omadused
1.5 Reaalarvude hulk ja selle omadused
1.6. Reaalarvude piirkonnad
1.7. Reaalarvu absoluutväärtus
1.8. Küsimusi ja ülesandeid kordamiseks
1.9. Arvusüsteemid (T. Tõnso)
1.9.1 Ajaloolisi märkmeid. Positsioonilised ja mittepositsioonilised arvsüsteemid
1.9.2. Kümnendsüsteemist ja kahendsüsteemist
1.9.3 Kaheksandsüsteemist ja kuueteistkümnendsüsteemist

II peatükk. ASTME MÕISTE ÜLDISTAMINE (A. Veelmaa)

2.1. Naturaalarvulise astendajaga aste
2.2. Täisarvulise astendajaga aste
2.3. Arvu 10 astmed
2.4. Kordamisülesanded
2.5. Juure mõiste
2.6. Kuidas leida juure väärtust ilma arvutita? Kuidas teha seda arvutil? 66
2.7. Juure omadused. Tehted juurtega.
2.8. Ratsionaalarvulise astendajaga aste
2.9. Murru nimetaja vabastamine irratsionaalsusest
2.10 Irratsionaalavaldiste teisendamine
2.11 Küsimusi ja ülesandeid kordamiseks

III peatükk. LIGIKAUDNE ARVUTAMINE (A. Veelmaa)

3.1. Täpsed ja ligikaudsed arvud
3.2. Ümardamine ja ümardamisviga
3.3. Mis on mõõtmine
3.4. Absoluutne viga. Vea alam- ja ülemtõke
3.5. Suhteline ehk relatiivne viga
3.6. Arvu õiged numbrid. Tüvenumbrid. Standardkuju
3.6.1. Arvu õiged numbrid
3.6.2. Arvu tüvenumbrid
3.6.3. Arvu standardkuju
3.7. Ligikaudsete arvude liitmine ja lahutamine
3.8. Ligikaudsete arvude korrutamine ja jagamine
3.9. Küsimusi ja ülesandeid kordamiseks

IV peatükk. VÕRRANDID JA VÕRRANDISÜSTEEMID (A. Veelmaa)

4.1. Kordamine
4.1.1. Võrrand. Võrdus. Samasus
4.1.2. Võrrandite samaväärsus. Võrduste omadused
4.1.3. Lineaar- ja ruutvõrrandi lahendamine
4.1.4. Parameetrit sisaldavad võrrandid
4.1.5. Võrrandisüsteemide lahendamine
4.1.6. Võrrandite ja võrrandisüsteemide koostamine ja lahendamine
4.2. Determinandi mõiste. Kaherealise determinandi kasutamine võrrandisüsteemide lahendamisel
4.3. Kolmerealine determinant. Determinandi omadused
4.4. Kolme tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemid
4.5. Juurvõrrand
4.6. Arvvõrratused
4.7. Ühe muutujaga lineaarvõrratused
4.8. Ühe muutujaga ruutvõrratused
4.9. Intervallide meetod. Murdvõrratused
4.9.1. Intervallide meetod
4.9.2. Murdvõrratused
4.10. Absoluutväärtust sisaldavad võrrandid
4.11. Absoluutväärtust sisaldavad võrratused
4.12. Võrratusesüsteemide lahendamine
4.13. Küsimusi ja ülesandeid kordamiseks
4.14. Juurvõrratused
4.15. Mittelineaarsete võrrandisüsteemide lahendamine
4.16. Võrratuste tõesamine (T. Tõnso)

V peatükk. TRIGONOMEETRIA (T. Tõnso)

5.1. Kordamine
5.2. Nurga mõiste üldistamine. Nurkade liigitus
5.3. Nurga kraadi- ja radiaanmõõt
5.4. Ringjoone kaare pikkus ja sektori pindala
5.5. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid
5.6. Seosed ühe ja sama nurga trigonomeetriliste funktsioonide vahel
5.7. Taandamisvalemid.
       Ülesandeid kordamiseks
5.8. Kahe nurga summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid
5.9. Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid
5.10. Poolnurga trigonomeetrilised funktsioonid
5.11. Kolmnurga pindala kahe külje ja nendevahelise nurga järgi
5.12. Siinusteoreem
5.13. Koosinusteoreem
5.14. Kolmnurkade lahendamisest
5.15. Kolmnurga pindala valemid
         Kordamisülesandeid

VI peatükk. VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND (T. Tõnso)

6.1. Punkti koordinaadid tasandil
6.2. Kahe punkti vaheline kaugus
6.3. Polaarkoordinaadid
6.4. Vektor. Tehted vektoritega
6.4.1. Vektori mõiste
6.4.2. Vektorite tähistamisest. Vektorite võrdusus
6.4.3. Vektorite liigitus
6.4.4. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus
6.4.5. Vektorite liitmine
6.4.6. Nullvektor. Vastandvektor. Vektorite vahe
6.4.7. Vektori korrutamine arvuga
6.5. Lõigu keskpunkti koordinaadid
6.6. Lõigu jaotamine antud suhtes
6.7. Vektori projektsioonid koordinaattelgedel. Vektori komponendid
6.8. Vektori polaarkoordinaadid
6.9. Vektorite skalaarkorrutis
6.10. Vektorite skalaarkorrutise arvutamine vektorite koordinaatide abil. Nurk kahe vektori vahel
         Ülesandeid kordamiseks
6.11. Sirgjoone tõusunurk ja sirge tõus
6.12. Punkti ja tõusuga määratud sirge võrrand. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand
6.13. Kahe punktiga määratud sirge võrrand
6.14. Punkti ja sihivektoriga määratud sirge võrrand
6.15 Sirge üldvõrrand
6.16. Nurk kahe sirge vahel
6.17. Kahe sirge lõikepunkt
6.18. Kuidas lahendada kolmnurka, mille tipud on antud koordinaatidega?
6.19. Ringjoone võrrand
6.20. Parabool. Parabooli kanooniline võrrand
6.21. Ellips. Ellipsi kanooniline võrrand
6.22. Hüperbool. Hüperbooli kanooniline võrrand
6.23. Koonuselõiked
6.24. Tõestusülesanded koordinaatide meetodi abil
6.25. Kahe joone lõikepunkt
         Ülesandeid kordamiseks
6.26. Graafiline lineaarplaneerimine
6.26.1. Sissejuhatus
6.26.2. Kahe muutujaga lineaarvõrratus. Selle graafiline lahendamine
6.26.3. Kahe muutujaga võrratusesüsteemi graafiline lahendamine
6.26.4. Graafiline lineaarplaneerimine

VII peatükk. Küsimusi ja ülesandeid 10. klassi kursuse kordamiseks (A. Veelmaa)

VIII peatükk. Keerukamaid ülesandeid (A. Veelmaa)

IX peatükk. Lühike juhend tööks BASIC'us (T. Tõnso)

X peatükk. Lühileksikon

Pea meeles (A. Veelmaa)

Ülesannete vastused

Sisunäitaja



Tagasi       kirjastuseMATHEMA  koduleheküljele                        Tõnu Tõnso koduleheküljele
 






Viimased muudatused tegin 1. juulil 2002.a.

tonu@tpu.ee