1.2. HUBBLE´i SEADUSHubble´i seadus – kaugete galaktikate kiirused suurenevad võrdeliselt nende kaugusega vaatlejast:
Vaatleme kolme galaktikat A, B ja C (vt joonis 1). Asugu esimene vaatleja galaktikas A (nt meie galaktikas). Ta täheldab, et galaktikate B ja C liikumine allub Hubble´i seadusele
Teine, galaktikas B asuv vaatleja fikseerib galaktika C liikumise kiiruseks
Valemitest (1.2) ja (1.3) saame nüüd
Vaadelduna galaktikast B, on vektor
Joonis 1. Kosmoloogiline printsiip ja Hubble´i seadus. Hubble´i seadusest järeldub, et kõigi punktide (galaktikaparvede) vaheline kaugus suureneb – Universum paisub. Kahe galaktika vaheline kaugus tulevikus Olgu Siit leiame galaktikate A ja B vahelise kauguse sõltuvuse ajast ,
- on praegune ajamoment. Aine tihedus paisuvas Universumis Vaatleme Universumis mingit sfäärilist piirkonda,
mille äärt markeerivad kindlad galaktikad (vt joonis 2).
Kui selle piirkonna raadius on R, siis ruumala on Kuna galaktikate vaheline kaugus pidevalt
suureneb, siis ilmselt massi tihedus väheneb. Diferentseerides Arvestades, et Hubble´i seaduse tõttu
on teada, võime tiheduse
,
kus
Joonis 2. Aine tihedus ja Universumi paisumine. Galaktikad A-F markeerivad sfäärilise piirkonna äärt. Joonisel on punktidena kujutatud arvukad galaktikad koos nende kiirustega (märgitud nooltega - mida suurem kiirus, seda pikem nool). Kosmoloogilisel paisumisel galaktikate arv sfääris ei muutu ja seega sfääris olev kogumass jääb konstantseks. |