Kommunikatsioonijuhtimine
Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekava pakub erinevaid kursuseid, mis on fokusseeritud eri kommunikatsioonijuhtimise valdkonna tahkudele. Kaval pakutakse süstematiseeritud teadmisi kaasaegsetest kommunikatsiooniteooriatest, meetoditest ja kommunikatsiooni erinevatest käsitlustest.
Õppekava läbimine annab võimaluse mitte üksnes praktikas disainida kommunikatsiooni ning seda strateegiliselt juhtida, vaid suunab tudengeid lahendama probleeme innovatiivselt, kasutades kriitilist mõtlemist, teaduspõhist käsitlust, tuginedes parimatele rahvusvahelistele praktikatele.
Keda ootame õppima?
Kava annab oskused ja kogemused ka teadustööks ja teadusuuringute rakendamiseks igapäevaelus erinevates kommunikatsiooniteaduse ja -praktika valdkondades. Kaval õpetavad professorid, praktikud ja kommunikatsiooniteadlased erinevatest maailmajagudest ja riikidest. Nende kogemusest ja kompetentsist õppides on tudengitel rikkalik kogemuste ja teadmiste pagas kava läbimise järel.
Kava pakub võimalusi väga erineva tausta ja huvidega inimestele. Tegemist on nn avatud magistrikavaga, millele võivad kandideerida kõik bakalaureuse kraadi omandanud tudengikandidaadid. Ei ole vahet, kas bakalaureus on omandatud matemaatikas, bioloogias või sotsiaalteadustes - kui inimesel on huvi, saab ta kommunikatsioonijuhtimise õppekaval oma huvi realiseerida.
Lisaks, KJ magistrikava on sobilik eelkõige neile, kes on huvitatud kommunikatsioonist ja kaasaegsest meediast ja näiteks on otsustanud arendada oma loomingulist mõtlemist või soovivad oma praktilises kommunikatsioonijuhtimise töös kasutada kaasaegseid innovatiivseid lahendusi.
Õppekava koosneb erinevatest õppeainetest, mis on omavahel loogilistes seostes ja täiendavad üksteist. Kava pakub parimate just nendele bakalaureuse kraadiga inimestele, kes on huvitatud kultuuridevahelist kommunikatsioonist, turundusest, kommunikatsiooni ja meedia valdkonnast laiemalt, samuti sotsiaalteadustest ja üldisest humanitaarteadusest.
Miks tulla meile õppima?
Meile tasub õppima tulle eelkõige sellepärast, et kava pakub kaugemalt rohkemat kui vaid teadmisi sellest, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Kaval analüüsitakse kommunikatsiooniprotsesse sügavuti, süüvitakse kommunikatsiooni rolli meie igapäevaelus ning analüüsitakse praktilise kommunikatsioonijuhtimise paradoksidesse, mis kindlasti aitab kommunikatsioonivaldkonnas töötamisel professionaaliks olemist meie järjest enam multikultuurselt segunenud muutuvas maailmas.
Kursused, mida õppekaval pakutakse, aitavad näha kommunikatsioonivaldkonda ja mõtestada erinevatest vaatenurkadest. Õppekava väärtustab erinevaid kultuurilisi kontekste ja kommunikatfsiooni eetilist käsitlust.
Kava eristub teistest omataolistest selle poolest, et on unikaalsena fokusseeritud kultuuridevahelisele kommunikatsioonile kui tänapäeval eriti aktuaalsele kommunikatsioonivaldkonnale. Kava ei käsitle multikultuursust mitte üksnes etniliste erinevust kontekstis, vaid võtab vaatluse alla ka erineva soo, vanuse, sotsiaalse kuuluvusega inimeste vahehelise suhtluse. Erinevuste kultuur ja kultuurierinevused on laiem filosoofiline märksõna meie inglisekeelse kommunikatsioonijuhtimise magistrikava kõige täpsemaks iseloomustamiseks.
Spetsialiseerumise moodulis saab tudeng lisaks selliseid teadmisi, kuidas arendada ennast juhina erinevates multikultuurilistes rahvusvahelistes korporatsioonides, olles kompetentne nii globaliseerumise protsessides kui ka asjatundja küsimustes, mis puudutavad identiteeti, ühiskonda ja kultuuri laiemalt.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Balti filmi, meedia ja kunstide instituudil (BFM) on partnerluslepingud ligi 70 erineva ülikooliga üle maailma, rahvusvahelised õppejõud, uurimisprojektid ja rohkelt välistudengeid, kes õpivad meie ingliskeelsetel kavadel, KJ on üks nendest.
BFM asub Tallinna ülikooli kampuses Nova majas, kus on olemas õdusad loengu ja seminariruumid, raamatukogu, kinosaal, kohvik, telestuudio ja rohkelt vaba ruumi tudengitele loengute vahel puhata või töötada. Kaunis välisterrass pakub mõnusaid võimalusi soojemate ilmadega ning soodustab tudengitevahelist suhtlust. Loengute ja seminaride jaoks on kasutusel ka teised Tallinna Ülikooli kampuse õppehooned oma suurepäraste võimalustega. Koolis on vaba Wifi võrk, pilveprint jm kaasaegsed tehnilised võimalused tulemuslikuks õppetööks.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Ingliskeelne sessioonõpe
- Semestri tasu on 2200 €
- Võimalus taotleda stipendiumit
- Kestus 2 aastat
Õpe toimub esmaspäevast neljapäevani alates kella 16.15 (vajadusel toimub mõni kursus ka päevasel ajal) ja reedeti täispäevadel.
Olulised erialaained, kõrvalerialad
Olulisemad õppekava erialaained keskenduvad multikultuursusele ja kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, sh erinevuste kommunikatsioonile laiemas tähenduses.
Õppejõud
Anastassia Zabrodskaja, PhD, on kultuuridevahelise kommunikatsiooni professor. Ta on lugenud arvukaid kursuseid sellistes valdkondades nagu kultuuridevaheline kommunikatsioon, sotsiolingvistika, keelekontaktid, mitmekeelsus jms eesti, inglise ja vene keeles. Aastatel 2022-2026 on ta COST projekti "Transnational Family Dynamics in Europe (TraFaDy)" vastutav täitja Eestis. Ta on uurinud vene-eesti koodivahetust, Eesti keelemaastikku ja venekeelsete etnolingvistilist vitaalsust Baltimaades ning on avaldanud monograafiat ning kakskeelsuse ja keelekontaktide teemadega seotud artikleid. Samuti on ta kogenud koolitaja kultuuridevahelise kommunikatsiooni alal.
Anastassia Zabrodskaja Eesti Teadusinfosüsteemis
Ulrike Rohn, PhD on BFMi meediamajanduse ja -juhtimise professor ja
European Media Management Association (emma) president ning Journal of Media Business Studies ja Springer Series in Media Industries sarja toimetaja. Varem tegutses Ulrike Arcada Ülikoolis Helsingis ja Tartu Ülikoolis teadurina. Ta oli külalisteadurina ja lektorina teinud kaasa Ühendkuningriikide, Rootsi, Hiina ja Austria ülikoolide töös. Ta on töötanud tipptasemel meediaorganisatsioonides Saksamaal, Jaapanis, Indias ja Ameerika Ühendriikides.
Urike lõpetas doktorantuuri 2009. aastal Jena Ülikoolis, Saksamaal. Ta MA sai tehtud Berliinis Freie Ülikoolis. Ta uurimisteemade ning õpetamisvaldkondade hulka kuuluvad rahvusvahelised meediastrateegiad, kultuurideülene publiku nõudlus, meediabrändimine, meedia ärimudelid, sotsiaalmeedia ja jagamismajandus.
Eesti Teadusinfosüsteemis
ulrike.rohn@tlu.ee
Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor. Tema sulest on ilmunud mitmed raamatud sotsiaalmeediakasutuse ja digikultuuride kohta. Tema sulest on ilmunud mitu raamatud interneti ja sotsiaalmeediaplatvormite ning nende kasutusvormide ja kultuuride kohta (viimati “Tumblr,” koos Natalie Ann Hendry ja Crystal Abadiniga). Lisaks on ta toimetanud ja koostanud kolm interneti-, digikultuuri ning andmestunud maailma uurimise meetoditele pühendatud raamatut, neist viimasena ning mitme auhinnaga pärjatud “Kuidas mõista andmestunud maailma, metodoloogiline teejuht” (2020, koostajad Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak). Katrin juhib Heaoluteaduste tippkeskuses osalusheaolu uurimisrühma ning rahvusvahelist teadusprojekti TRAVIS, mis uurib seda, kuidas toimib usaldus visuaalses ja digitaalses heaolukommunikatsioonis. Lisainfo: https://katrin-
Eesti Teadusinfosüsteemis
katrin.tiidenberg@tlu.ee
Arko Olesk on BFMi nooremteadur, kes õpetab peamiselt akadeemilise kirjutamise ja teaduskommunikatsiooniga seotud aineid.
Tema pooleliolev doktoritöö, mis uurib teadlaste oskusi meediaga suhtlemisel, kasvas välja pikaajalisest tegevusest teadusajakirjanikuna.
Arko Olesk Eesti Teadusinfosüsteemis
Mart Soonik on BFMi avalike suhete lektor.
Enda kohta ütleb ta: "Minu seminarid on pigem treeningud kui loengud. Nendes vaagitakse päriselulisi juhtumeid, otsitakse taktikaid strateegilistele eesmärkidele ja lahendatakse aktuaalseid probleemülesandeid, kasutades selleks praktikas kinnitust leidnud teoreetilisi mudeleid.
Sellele aitab kaasa mu igapäevane konsultandina töötamise kogemus ettevõttes MSMedia, mille kaudu uurin, analüüsin, koolitan ja nõustan kõige erinevamate murede korral.
Kommunikatsioonijuhina töötan aastast 1998, aastatel 1991- 1998 olin tegev ajakirjanduses. Tallinna Ülikooli õppejõud olen alates 2006 aastast. Teadusmagistrikraadi kaitsesin 2009 aastal Tartu Ülikoolis organisatsioonikommunikatsiooni valdkonnas uurides sihtasutuste rolli ja kommunikatsiooni.
Oma senistes teadusartiklites olengi keskendunud pigem organisatsioonide suhtekapitali hindamisele, sisuturunduse mõtestamisele ja reklaami mõju uurimisele."
Alessandro Nanì õpetab ristmeedia ja transmeedia loojutustamist nii BA kui MA tasemel.
Nanìl on doktorikraad meedia-alal ning talle huvipakkuvaiks uurimisvaldkondadeks on televisioon, publik ja ristmeedia. Osana oma akadeemilisest panusest tegutseb ta ECREA (European Communication Research and Education Association) alamsektsiooni Audience and Reception Studies aseesimehena.
2014-2019 oli ta Cross Motion (CM) projekti projektijuht. CM on Interregi Läänemeremaade Regiooni ja Euroopa Liidu Policy Area Culture Flagship projekt, mille eesmärgiks on tuua kokku digitaalne kultuuripärand ja mängud ning need teiste sektorite heaks tööle panna.
Kerli Kirch Schneider, PhD, on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide
instituudi visuaalse osaluskommunikatsiooni dotsent. Ta õpetab kommunikatsiooniteooria ja inimestevahelise suhtluse kursusi. Tema kõige hilisem teadusprojekt keskendub naiselikkuse kujutamisele Eesti popmuusikas. Oma doktorikraadi teenis ta Miami ülikoolis, kus ta uuris postsovetlike maanaiste alternatiivset kujutamist, nende praktikaid ja kogemusi. Ta on uurinud
ka Jamaika teismeliste emade kujutamist UNFPA minidokumentaalfilmides. 2019. aastal esilinastus Kerli auhinnatud lühifilm “Virago” – tume komöödia, mille kangelasteks on ohtlikult iseseisvad Ida-Euroopa maanaised.
Indrek Ibrus on BFMi meediainnovatsiooni professor. Ta on doktorantuuri lõpetanud London School of Economics and Political Science ja Oslo ülikoolis saanud MPhil kraadi. Ta algatas Ristmeedia tootmise MA õppekava BFMis ning töötas veel hiljuti kaks aastat Kultuurinimisteeriumis audiovisuaalnõunikuna. Viimasega seoses oli ta ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni audiovisuaalses töögrupis. Hetkel on ta ka Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu liige.
Ibrus on Baltic Screen Media Review (Läänemeremaade audiovisuaalkultuurile pühendatud eelretsenseeritava ajakirja) kaastoimetaja. Samuti on ta toimetanud International Journal of Communication ja International Journal of Cultural Studies eriväljaandeid. Koos Carlos A. Scolariga toimetas ta Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions, mis on välja antud 2012 aastal.
Indrek Ibrus loeb õppekava jaoks meediainnovatsiooni õppeainet.
Vastuvõtt
Üldised nõuded
- Erialale kandideerimise aluseks on bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.
- Inglise keele oskus iseseisva kasutaja (B2) tasemel. Keeleoskust tõendav dokument tuleb lisada kandideerides SAISi.
Vastuvõtueksam
Vastuvõtueksam koosneb kahest osast:
1. motivatsioonikiri - 50%
2. vestlus - 50%
Nõuetekohane motivatsioonikiri tuleb lisada SAISis dokumentide esitamisel.
Motivatsioonikirja kirjutamise juhend
Vestluste ajagraafik saadetakse meili teel.
Vastuvõtulävend on 70 palli. Iga osa hinnatakse 50 palli skaalal. Osade eest saadud punktid liidetakse kokku. Motivatsioonikirja ja intervjuud hindab iga eksamikomisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumide alusel. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel, andes interjvuu lõppedes konsensusliku hinnangu.
Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid
- Uurimisprobleemi määratlemine ja teema aktuaalsuse põhjendamine.
- Struktuuri hindamine (terviklikkus, tasakaal, loogilisus).
- Järelduste loogilisus ja põhjendamine.
- Vormistus (vastavus vorminõuetele, viitamistehnika, motivatsioonikirja üldmulje).
- Korrektne keelekasutus.
Intervjuu hindamiskriteeriumid
- Ilmselge huvi kommunikatsiooni valdkonna vastu.
- Arutlus- ja põhjendamisoskus.
- Korrektne keelekasutus.
Iga pakutud eksami aega on võimalik muuta. Selleks palume kirjutada meiliaadressil anastassia.zabrodskaja@tlu.ee. Palume lisada ka põhjendus, miks aega soovite muuta.
Kuhu edasi?
Kommunikatsioonijuhtimise magistriõppekava valmistab tudengeid ettekommunikatsioonialaseks juhipositsiooniks nii avaliku sektori organisatsioonides (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused) kui ka erasektoris. Vilistlased võivad edasi liikuda konsultandi või eksperdi tööle kommunikatsiooniagentuuridesse. Vilistlastel on võimekus kommunikatsiooni strateegiliseks juhtimiseks. Tudengid saavad kaasa hea kuulamis- ja kirjutamisoskuse olles professionaalselt valmis tõhusaks suhtluseks.
Miks BFM?
- BFMis on Eesti moodsaim meedia ja kommunikatsiooniõppe võimalus koos oma ala parimate professionaalidega.
- BFMi tudengid, vilistlased ja õppejõud on noppinud auhindu nii reklaami- kui filmimaailmas, saanud stipendiume nii välismaistelt organisatsioonidelt kui Eesti Kultuurkapitalilt.
- Instituut osaleb erinevates ja ülipõnevates uurimisprojektides nii rahvusvahelise teaduskoostöö kui ka rakendusuuringute vallas.
- BFMis saad kasutada moodsat tehnikat, arvutiklasse, saad osa mõnusatest üritustest ja asjalikest aruteludest.
- BFM on noor, innovatiivne, paindlik, rahvusvaheline, mitmenäoline, paljukeelne ja väga-väga sõbralik akadeemiline kodu uudishimulikele ja innustunud õppijatele.
- BFMis on Sul võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas.
- Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.
- Vabal ajal on võimalik nautida tasuta kinoelamust BFMi oma Supernova kinos, kus toimuvad regulaarsed kinoseansid. Samuti on võimalik liituda BFMi segakooriga.
Võta ühendust!
Crisely Apri
Õppenõustaja ja -spetsialist
ÕPPEkava kuraator:
PostiaadressNarva mnt 27, 10120 Tallinn